Maanteel lumesahast möödunud auto sai kannatada – maanteeamet soovitab möödasõitu sahast vältida

 (46)
Lumesadu südalinnas
Foto: Andres Putting

Eelmisel nädalal sai Delfi andmetel üks auto kahjustada, kui juht Tallinnast Haapsallu sõites sahast möödasõitu sooritas. Lugeja sõnul oli probleem selles, et saha laiust ei ole näha. Maanteeameti kinnitusel peavad sahad valgustatud olema, kuid amet soovitab siiski enne lumesahast möödasõidu alustamist mitu korda mõelda.

"Möödasõit sahast on riskantne tegu ja alati peab endalt küsima, kas see on ikka vajalik, kas on nii kiire," ütles Delfile maanteeameti ida regiooni hooldevaldkonna juht Andres Piibeleht ja märkis, et tänapäevased kiirsahad liiguvad kiirusega kuni 70 km/h.

Möödasõitu tehes tuleb arvestada, et lumesaha taga on lumepilv. "Enne möödasõitu tuleb aga alati veenduda, et kedagi vastu ei tule," märkis Piibeleht ja viitas, et lumepilves on nähtavus ettepoole piiratud, mistõttu on keeruline veenduda, ega keegi vastu ei sõida.

Kui õnnestub ka veenduda, et keegi vastu ei tule, siis peale selle tuleb möödasõitu tehes hoida ka ohutut külgvahet. "Saha puhul peab see olema suurem. Sahkadel on taga puisturid, millelt puistatakse soola või muud puisteainet. Et sellega mitte üle saada puistatud, tuleb sõita kaugemalt. Lisaks on hooldeautol ees sahk, mis võib tööasendis olla auto gabariidist välja. See on küll tähistatud, kuid möödasõidul tuleb ikka võtta rohkem vasakule. Nii on omakorda oht sattuda teepeenral olevasse paksemasse lumekihti, mis võib mõjutada sõiduki juhitavust," kirjeldas Piibeleht sahast möödasõitmise probleeme. "Seega, möödasõitu sahkautost tasub tõsiselt kaaluda."

Seotud lood:

Niisiis on lumesahast mööda sõitmine ohtlik hoolimata sellest, kas sahk on vastavalt nõuetele valgustatud või mitte. Valgustuse osas on sahale aga konkreetsed nõuded: sahk peab valgustatud olema nii eest kui tagant. "Talihooldussõidukid tuleb tähistada kollase vilkuri või vilkurite kombinatsiooniga. Lisaks võib olla paigaldatud kollane lisavilkur väljaulatuvale tööorganile (sahale). Samuti tuleb suurveos (sahk) eestpoolt tähistada valge või kollase ääretulega," kinnitas Piibeleht. "Tagantpoolt tuleb sahk tähistada punase ääretulega."

Maanteeoludega võrreldes on linnas liikumiskiirused väiksemad, tekkida võivaid ohtlikke olukordi saab hõlpsamini ennetada.
Tallinna kommunaalameti juhataja Tarmo Sulg

Liikluskindlustuse fondi juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul satuvad lumesahad õnnetustesse harva. Tallinna kommunaalameti juhataja Tarmo Sulg ütles Delfile, et sel aastal pole Tallinnas õnnetusi lumesahkadega olnud. Samas nentis ta, et varasematel aastatel on kokkupõrkeid olnud.

Sulg selgitas, et enamasti juhtuvad sellised õnnetused siis, kui sahkpuiskur hakkab tegema parempoolsest sõidureast vasakpööret. "Pärisuunas liikuv sõidukijuht on hinnanud olukord valesti või on märganud manöövrit sooritavat sahkpuisturi liiga hilja. Puisturijuhile jääb selliselt käituv sõidukijuht korraks märkamatuks – ta pole enam peeglis nähtav, kuid pole ka jõudnud juhi vaatevälja," kirjeldas Sulg.

Eriti tähelepanelik tulebki Sulgi sõnul olla, kui töötav sahkpuistur sooritab pöördeid, sest laia ja ühtlase puisteala tagamiseks ja saha suure gabariidi tõttu on puhastusmasina pöörderaadiused sageli väga suured ja kaasliiklejatele ettearvamatud. "Sellises olukorras on kaasliiklejatele abiks vaid üks ja ainuõige retsept – kiirust tuleb oluliselt vähendada," rõhutas Sulg.

Kolonnis sahkamisel ei tasuks kaasliiklejatel sõita sahkautode vahel, see muudab sahajuhtide tööd keerulisemaks, pikaks veninud autokolonn ei pruugi ühe fooritsükli jooksul ristmikku ületada.

Avariisid on Sulgi sõnul õnnestunud vältida eelkõige tänu kõigi talveliikluses osalejate tähelepanelikkusele ja ettevaatlikule sõidumaneerile. "Suur osa tänavate talvepuhastusest toimub pimedal ajal, spetsiifilisi tööoperatsioone nagu kolonnis mitme autoga sahkamine saabki kvaliteetselt teostada vaid öisel ajal, kui liiklejaid on vähe," kommenteeris Sulg.

Kolonnis sahkamisel ei tasuks kaasliiklejatel sõita sahkautode vahel, see muudab sahajuhtide tööd keerulisemaks.
Tallinna kommunaalameti juhataja Tarmo Sulg

Sõiduteedel töötavad sahkmasinad on komplekteeritud liiklusohutust arvestades, laiade esisahkade nurkades on gabariiditähised ja tuled, töö ajal töötavad mitmed kollased töövilkurid, tööseadme tagaosa on tugevalt valgustatud – juhil peab olema kaamera kaudu ülevaade tööorganist.

"Selliselt varustatud sõiduk ei saa jääda ülejäänud liiklejate jaoks märkamatuks, maanteeoludega võrreldes on linnas liikumiskiirused väiksemad, tekkida võivaid ohtlikke olukordi saab hõlpsamini ennetada," sõnas Sulg ja lisas, et talveoludes tuleks liikluses aega varuda, kuna ohtlikud olukorrad tekivad vaid kiirustamise tõttu.

Mõnikord tunduvad ohtlikud olukorrad tekkivat ka seisvate sõidukitega, nimelt siis, kui sahk peab läbi mahtuma tee mõlemasse serva pargitud autode vahelt. Sõidukit tänavale parkides tuleks leida puhastatud koht. "Selle puudumisel tasuks auto paigutada viisil, mis ei takista kaasliiklejate liiklumist ega ka töötavat tänavakoristustehnikat," õpetas Sulg.

"Pikalt seisnud sõidukiga sõitu alustades tuleks arvestada olukorraga, et vahepeal on sõiduk valli taha "vangi jäänud". Üldjuhul linnaoludes see lumevall ei ole suur, hoolsal sõidukijuhil on talvel autos lumelabidas, kuni mootor on soojenenud on ka vall eemaldatud!"

Maanteeameti ida regiooni hooldevaldkonna juht Andres Piibeleht kommenteeris, et parkimise osas kehtivad talvel samad reeglid, mis suvelgi. "Teeserva parkides peaks sõiduk asetsema võimalikult tee servas, sõiduki pikitelg rööpselt sõidutee äärega. Kui on kogunenud suured vallid, siis võib tekkida ka selline olukord, kus üksikud parkimiskohad kaovad," märkis Piibeleht.

"Lisaks kasutatakse talvel ka sellist liikluskorda, kus lumekoristuse hõlbustamiseks on paaris ja paaritutel kuupäevadel parkimine lubatud tee erinevas servas. Sõiduki parkimisel tuleb kindlasti veenduda, et pargitud sõidukiga ei tehtaks võimatuks teiste sõidukite liiklemist ega takistataks jalakäijaid," lisas Piibeleht.