Maanteeamet: raskeveokid peaks tuisu ajal seisma panema
Tallinna-Narva maanteel Padaoru kandis jäid sajad inimesed pikaks ajaks lumevangi. Miks selline kriis tekkis?
Me analüüsime seda olukorda veel täpsemalt, aga esmase info põhjal on teada, et põhiline probleem tulenes kahest veoautost, mis tee tõkestasid. Sellele järgnes teine halb tegur: vastassuunast tuli esimene hooldemasin vabal rajal teed lahti lükkama ja „ärksamad“ džiibimehed vaatasid, et tõmbame sahale järele ning sõidame kolonnist mööda. Aga kui sahk jõudis veoautodeni, jäi kogu rivi tema järel seisma. Kui mõlemad rajad olid autosid täis, siis oli juba väga raske sinna hooldetehnikaga vahele minna ja autosid välja aidata, sest tuisk oli nii tugev ja puhus mõne hetkega autode vahed lund täis. Seejärel tuli juba hakata autosid ükshaaval lahti kaevama, mis võttis tohutu aja.
Millised järeldused maanteeamet toimunust teeb? Kõlanud on ettepanekud keelata edaspidi lumetormi ajal raskeveokite liiklemine. Mida teie sellest ideest arvate ja kelle kompetentsi selline otsus kuulub?
2008. aasta novembris oli ka väga tugev lumetorm ja Eestis tuli maha analoogne kogus lund — see kadus küll üsna kiiresti ära, kuna sula tuli peale. Kõrvalmaanteed muutusid ka selle tormi ajal läbimatuks ja mõnes kohas tõkestasid veoautod tee. Pärast seda analüüsisime samuti tekkinud olukorda ja maanteeamet tegi majandusministeeriumile ettepaneku kaaluda tugeva tuisu korral raskeveokite liikluse keelustamist. See ettepanek lükati tagasi. Nüüd teeme jälle sellise ettepaneku ja vaatame, milline vastus tuleb.
Sellise keeluga kaasneks muidugi logistilised probleemid: küsimus on selles, kuhu need autod suunata. Meil pole ju suuri parklaid riigi sissesõitude juures, kuhu veoautod tuisu ajaks panna. Teiseks: Eesti inimesi on piirangust võimalik meedia kaudu teavitada ja info jõuab ka kohale, aga kuidas saada ühendust näiteks Poolast pärit veokijuhtidega? Üks Padaorus tee tõkestanud veokitest oligi Poolast.
Kas praeguseks on kõik need teed puhtad, mis kuuluvad maanteeameti hoole alla?
Täna hommikul oli Harjumaal veel kaks kõrvalteed kinni: Jõelähtme-Kemba ja Paunküla-Vetla. Muudes piirkondades olid üldiselt väga head talvised teeolud.
Kuidas Monika ajal ja järel suudeti teehoolduse norme täita? Kas teed said piisavalt kiiresti lumest puhtaks?
Majandusministri määrusega on sätestatud teefirmadele ajalised limiidid, aga seal on üks erisus: kui maakonnas kuulutatakse välja rasked ilmaolud — nagu Harju-, Rapla-, Järva- Ida- ja Lääne-Virumaal ka tehti — siis need ei kehti. Sel juhul lastakse hooldetsükli aeg vabaks ning keskendutakse ainult põhi- ja tugimaanteedele, seetõttu jäidki kõrvalteed esialgu unarusse. Ja järelvalvet tehakse ka ainult põhi- ja tugimaanteede osas.
On ju ikkagi selge, et hooldetehnikat on piiratud hulk ja kui sul on 11 meetri laiune tee, siis sa pead seda viiemeetrise sahaga vähemalt kaks korda läbi sõitma. Juhul, kui saju intensiivsus on väga kõrge, siis sa paratamatult ei jõua kõiki teid nii tihedalt hooldada.
Kas teie hinnangul on maanteeametil praegu piisavalt vahendeid, et tagada lumekoristus teedelt mõistliku ajaga?
Maanteeametil on eraldatud teede hoolduseks kindel eelarveline summa. Meil on viies maakonnas riigiaktsiaselts ja ülejäänutes eraettevõte, millega meil on sõlmitud hooldetööde leping, kus on tööde maksumus ja kvaliteedinõuded fikseeritud. See on töövõtja risk, kui sajab palju lund. Ettevõte vastutab, et ta tuleb pakutud raha eest ka välja.
Kuidas hooldefirmad on kehtestatud kvaliteedinorme täitnud?
Meil on järelvalve kohta olemas täpsed infomaterjalid, millises ulatuses ja millise sagedusega me kontrollime. Viimastel päevadel me keskendusime operatiivjuhtimisele ning täna-homme koostatakse raportit, mis toimus ja kas keegi eksis. Eesmärk ei ole mitte trahvimine, vaid turvalise ja ohutu liikluse tagamine.
