"Antud juhul oli tegemist väga kahetsusväärse juhtumiga," ütles AS Andmevara ESTLEXi osakonna juhataja Riina Vende Delfile.

Vende selgita, et Tallinna õigusaktide register toimib põhimõtteliselt nii, et asutusesiseseks kasutamiseks märgitud dokumentide teksti avalikkusele ei näidata, kättesaadavad on need ainult piiratud ametnike ringile.

"Avaldamispiiranguga aktid on seni registrile esitatud ühe tervikliku dokumendina," kirjeldas ta. "Seekord esitati soodustust taotlenud isikute loetelud eraldi failidena, mis lisati korraldustele."

Sellist spetsiaalset kaitset vajavate lisade kasutamise võimalust aga Vende sõnul süsteemi väljatöötamise käigus 2009. aastal ette ei nähtud.

Andmebaasi pidaja tegi tema sõnul kõik vajalikud toimingud nagu kõigi muude piiranguga aktide korral.

"Erineva esitusviisi tõttu tekkis aga olukord, kus Tallinna õigusaktide registri infosüsteem käitus lisafailidega nii nagu ilma piiranguta aktide korral, võimaldades ajavahemikul 28. jaanuari hommikust kuni 1. veebruarini nimetatud faile avada," tunnistas Vende. "Eile lõunaks oli juurdepääs failidele suletud."

Põhiliselt oli tegemist kinnistusraamatu avalike andmetega: kinnistu omaniku nimi, isikukood, kinnistu aadress ja pindala.

Kõigi pöördumiste kohta õigusaktide registri poole säilitatakse andmed süsteemi logis.

Tarkvaravea tõttu olid vähemalt 30 000 maamaksust vabastuse saanud tallinlase isikuandmed interneti kaudu kõikidele huvilistele viie päeva jooksul kättesaadavad.

Andmekaitse inspektsioon alustas menetlust maamaksust vabastuse saanud tallinlaste andmete lekkimise asjus.