Maamaksu tasumisest hiilitakse kõrvale

Üleeile oli omavalitsustele laekuva maamaksu teise osamakse tasumise tähtaeg, kuid maksu- ja tolliameti avaldatud arvude järgi on maamaksu teise osamaksena laekunud 188 miljonit krooni ning laekumata jäänud üle 50 miljoni ehk ligi viiendik.

Mullu oli samal ajal maksmata pea kaks korda vähem — 26 miljonit krooni. Üksnes osaliselt on maamaksu teise osamakse tasunud ligi 10 000 inimest summas 15 miljonit krooni, kirjutab Eesti Päevaleht.

Maksuameti kommunikatsiooniosakonna peaspetsialist Kaia-Liisa Kallas soovitab võlgu jäänud elanikel maksuametiga võimalikult kiiresti ühendust võtta ja maksegraafikus kokku leppida. “Meil on võimalik võlgnevus ajatada. Vastasel juhul hakkab tasumata summale lisanduma igapäevane intress,” hoiatas Kallas.

Tänavuse aasta maamaksu esimene osamakse tuli tasuda aprillis. Siis jäi maksuameti arvele laekumata samuti ligi 50 miljonit krooni. Osa sellest võlast on aga maksuametile juba üle kantud, mistõttu ei saa Kallase sõnul siiski öelda, et aasta üldvõlg küündiks saja miljoni kroonini.

Maarjamäe elanik Erki Mägar maksis selle aasta maamaksu ühe korraga summas viis tuhat krooni. Seda on üle kolme tuhande krooni enam kui eelmisel aastal. Kõige häirivamaks ei pea Mägar aga maksu suurust, vaid pigem seda, et linn ei ole rajanud nende tänavale suurima lubadusena välja käidud kanalisatsioonivõrku.

“Seda, et kanalisatsioon tuuakse kohe-kohe meieni, rääkis minu isa juba kolmekümne aasta eest,” ütles Tallinnas Tamme tänaval elav Mägar. “Nüüd räägin sama juttu oma ülikooliealistele lastele.” Mägar arvab, et maamaksuga tehakse eramajade omanikele liiga. “Eramajas elamine võtab niigi rohkelt kulutusi. Settekaevud rajasime oma raha eest ning raha maksab ka nende tühjendamine,” sõnas Mägar.

Tallinna Vee andmeil luuakse mõnedele Tamme tänava majadele ühtne kanalisatsioonisüsteem juba sel aastal. Seda, millal kanalisatsioon jõuab Mägari majja, ei osanud Tallinna Vesi ega linnaosavalitsus ütelda.

Eesti omanike keskliidu peasekretäri Taavi Madiberki sõnul tuleks kodud seadusandlikul tasandil maamaksust vabastada.

“Leiame, et kehtiv protsentuaalne maamaksumäär ning summa koosmõju riivavad teatud juhtudel põhiseaduslikku omandiõigust, sundides inimest enda omandist või veelgi enam kodust loobuma,” ütles Madiberk.

Madiberki sõnul pole maamaksurahal silti küljes. “Tegemist ei ole sihtotstarbelise maksuga, sisuliselt teenib see vaid fiskaalset eesmärki, mis on õigusriigis kohatu.”

“Tallinna linnavalitsuse väited, et maamaks läheb kanaliseerimise lõpule viimiseks, on iseäranis asjakohatud, sest teatavasti Tallinna Vee investeeringud kanaliseerimisse ei suurenenud,” ütles Madiberk.