Sauga valla arengu- ja ehitusnõunik Harri Aas arvab, et ilmselt tahavad jõekallastele ehitanud inimesed pinda juurde saada, nii nagu ka pealinna aadressil registreeritud ja majutusteenust pakkuv krundiomanik, kes Tammiste külas raskeid mullakoormaid vedada laskis, kirjutab Pärnu Postimees

Aas kinnitab oma tähelepanekute järgi, et varisemisohtlikud on need kaldad, mida jõgi peseb. Kuid see ei ole reegel, nagu näitab Eametsa külas Sauga jõe äärne, kus pinnas on nagu astangutena kadunud. Üks ilmselt meeleheitel majaomanik on püüdnud kinnisvara kindlustada ja vedanud täiteks sõna otseses mõttes rämpsu.

Teisal ripub maja, vundament alasti, nõlva serval, mille all jõgi on leidnud endale uue lookleva sängi.

Kusagil seal all toimuvad protsessid, millele otsisid põhjust Tartu ülikooli geoloogia instituudi teadurid Pärnu maavalitsuse tellimusel valminud uuringus. Nemad selgitasid, et küllalt sagedane maalihete põhjus on kas looduslike protsesside või inimtegevuse tagajärjel tasakaaluolekule omase nõlvakalde muutmine.

Maalihkeid on esinenud ridamisi nii Pärnu, Reiu, Sauga kui Audru jõe alamjooksul.

Osa väiksemad, osa suuremad, kuid märkimisväärsemad näited viirsavi lihkeohtlikkusest viimasel ajal on Reiu jõe vasakkalda maalihe Reiu puhkebaasi kõrval 2000. aastal, Audru-Lihula maantee maalihe ja Pärnu jõe maalihe Tammistes 2002. aastal, Eametsa maalihe Sauga jõe ääres 2005. aasta detsembris ning Uulu kanali äärne maalihe mullu.