Maailma liidrid kogunesid Nelson Mandela mälestustseremooniale, Eestit esindas Urmas Paet

 (15)
Täiendatud 15.00
Maailma liidrid kogunesid Nelson Mandela mälestustseremooniale, Eestit esindas Urmas Paet
Mandela mälestusteenistus Johannesburgi staadionilFoto: Roberto Schmidt, AFP

Johannesburgi staadionile kogunes Mandela mälestamiseks ligi 80 000 inimest, nende seas ligi 100 riigi esindajat, kelle seas ka Eesti välisminister Urmas Paet.

"Johannesburgis staadionil palju muusikat ja tantsu Mandela mälestuseks. Sajab lausvihma, aga meeleolu väga sõbralik ja reibas," kirjutas Paet tseremoonia algul Twitterisse.

Tegu ei ole Mandela ametliku matusega, vaid mälestusüritusega. Kava kohaselt kestis üritus täna kell 11.00-15.00 (Eesti ja Lõuna-Aafrika Vabariigi aja järgi).

Üritus algas massikoori lauluga ja palvega. Mälestuskõnesid pidasid Mandela lapselapsed, perekonnaliikmed ja lähimad sõbrad. Lisaks neile avaldasid kõnes austust ka USA president Barack Obama, ÜRO peasekretär Ban-Ki Moon, Brasiilia president Dilma Rousseff, Lõuna-Aafrika Vabariigi president Jacob Zuma ja paljud teised.

Kohal oli näha ka endist ÜRO peasekretäri Kofi Annani, Lõuna-Aafrika tuntud inimõiguslast ja samuti apartheidi lõpetamise eest võidelnud Desmond Tutut, samuti kuulsusi nagu supermodell Naomi Campbell, lõuna-aafrika päritolu näitleja Charlize Theron, ansambli U2 laulja Bono. Kohale olid tulnud neli Suurbritannia peaministri toolil istunud meest: John Major, Gordon Brown, Tony Blair ja praegune minister David Cameron, vahendas NBC News.

NBC reporterite sõnul oli meedia esindajate registreerimisjärjekorras vaja seista 5-6 tundi, sest inimesi oli niivõrd palju. Samuti räägiti sellest, et vihm on lõuna-aafriklaste arvates hea enne ja loob mälestustseremooniale positiivse õhkkonna.

Seotud lood:

"Väga võimas vastuvõtt rahva poolt," säutsus Paet, kui Obama oli oma kõnet alustanud.

Pärast tseremoonia lõppemist tõdes Paet, et Mandela innustas oma pühendumuse ja inimlikkusega paljusid ning tegi maailma paremaks. "Mandela pärand maailmale inimõiguste ja õigluse eest võitlemisel on harukordne," lisas ta.

Nelson Mandela oli 20. sajandi üks olulisimaid poliitikuid ning rassieraldusrežiimi vastase võitluse sümbol. "Ta toetas vaatamata elus kogetud ülekohtule ja 27 vangla-aastale erinevate kogukondade võrdõiguslikku kooseksisteerimist," märkis Paet. "Mandela tegutsemine rahu ja leppimise nimel ning tema meelekindlus ja hoolivus jätavad ta erakordse inimesena maailma ajalukku," lausus minister.

Mandela oli Lõuna-Aafrika Vabariigi esimene mustanahaline president aastatel 1994–1999. Ta sündis 1918. aastal ning liitus Aafrika Rahvuskongressiga 1943. aastal. 1962. aastal süüdistati teda sabotaažis ning talle määrati karistuseks eluaegne vangistus. Mandela vabanes siiski vanglast 1990. aastal. 1993. aastal pälvis ta koos toonase presidendi Frederik de Klerkiga Nobeli rahupreemia.

Pärast oma ametiaega presidendina sai Mandelast Lõuna-Aafrika Vabariigi mõjukaim saadik, kes võitles aktiivselt HIVi ja AIDSi vastu ning aitas kindlustada oma riigile õiguse võõrustada 2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlusi.

Ta osales ka rahuläbirääkimistel Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Burundis ja teistes Aafrika riikides ning mujal maailmas.