Kaadri voolavus maaeluministeeriumis pärast EKRE-sse kuuluva ministri Mart Järviku ametisseasumist muutunud ei ole. Kui 28. aprillil oli vabu ametikohti 25 ja pooleli 14 konkurssi, siis 30. oktoobril oli täitmata 23 ametikohta ja pooleli üheksa konkurssi.

Eelmisel aastal vahetus maaeluministeeriumis kogu aasta jooksul ligi üheksa protsenti töötajaskonnast, Järviku ametiaja jooksul on vahetunud umbes neli ja pool protsenti.

Alati maaeluministeeriumil vabu ametikohti täita ei õnnestu ja konkursid tuleb luhtunuks tunnistada. "Põhjus on selles, et vastava hariduse ja ettevalmistusega inimesi on tööjõuturul vähe ning me ei konkureeri turul pakutavate palkadega," nentis Anter.

Kõige keerulisem on maaeluministeeriumil täita näiteks toiduohutuse osakonna ametikohti, samuti on keeruline leida pakutava palgaga rahulolevaid sobivaid inimesi infotehnoloogia osakonda, kust on puudu neli töötajat.

Maaeluministeeriumis on siiski ka töökohti, mida ei olegi plaanis hetkel täita. "Ministeeriumis peab olema valmisolek operatiivselt tegutseda, kui selleks peaks vajadus tekkima," sõnas Anter.

Uusi töötajaid otsib ministeerium erinevate kanalite kaudu ja Anteri hinnangul on töökohtade vahetamine loomulik protsess, seda eriti majanduskasvu perioodil.