Glikmani esitatud dokumentide järgi allkirjastas Harju maakohtu esimees Helve Särgava kohtunik Orvi Talile sellise õiguse andva käskkirja küll 2005. aasta septembris ja kohtunik Eda Murakale analoogse käskkirja 2006. aasta jaanuaris, ent kehtima hakkasid need alles 2009. aasta jaanuarist, kirjutab Eesti Päevaleht Online.

Glikmani taotluse esitamisele järgnes sisuliselt samal minutil pressiteade, AS Järvevana saatis välja ka börsiteate ning lisas sinna nii ärakirja taotlusest kohtule kui ka teabenõude käigus küsitud käskkirjade koopiad. „Mul õnnestus täna veenvalt kohtu ees tõestada, kuidas jämedalt rikuti isikute põhiõigusi,” teatas Glikman vahetult pärast avaistungit.

Tegelikult esitas Glikman kohtule aga kaks käskkirja, mis puudutavad ainult 2009. aastaks kahele kohtunikule antud õigust jälitustegevuse luba välja anda. Kohtunik Orvi Talile anti esimest korda selline õigus 2005. aasta septembris, Eda Murakale 2006. aasta jaanuaris. Harju maakohtu riigisaladuse kaitse juhendi järgi kehtib selline luba ainult jooksva aasta lõpuni, igal uuel aastal tuleb käskkirja uuendada, ent käskkirja number ning algne kuupäev jäävad samaks, kirjutab Päevaleht ja küsib, kas on võimalik, et vaieldamatu tippadvokaat sellest aru ei saanud.