„Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on ikka seisnud maapiirkondade elujõu eest, kuid Riigikogu menetlusse antud apteegireformi tühistav seaduseelnõu võib tuua kaasa hoopis maapiirkondades tegutsevate proviisorapteekide sulgemise,“ seisab maa-apteekrite poolt riigikogu EKRE fraktsioonile saadetud pöördumises.

„Menetlusse esitatud seaduseelnõu annab eelise eelkõige ravimite hulgimüüjate ja nendele kuuluvate ketiapteekidele, sest reformi tühistamise tulemusena koonduksid enamik apteekidest 2-3 suuromaniku kätte. Konkurents kasvaks sel juhul eelkõige suuremates linnades, kus hakataks avama uusi apteeke ja tööjõu saamiseks ostetakse praegu maapiirkondades töötavad proviisorid lihtsalt üle.“

Eesti Apteekrite Liidu juhatuse esinaise ja Põltsamaa Uue Apteegi juhataja Ülle Rebase sõnul on just viis aastat tagasi riigikogu poolt vastu võetud apteegireform taganud ravimite kättesaadavuse maapiirkondades.

„2006. aastal kehtestati Eestis apteekide asutamispiirangud just sel eesmärgil, et apteegiteenus ei koonduks vaid suurematesse asulatesse. Enne apteekide asutamispiiranguid suleti maapiirkondades tööjõupuuduse tõttu järjest apteeke. Iga uus apteek suurlinnas tõi kaasa apteegi sulgemise maapiirkonnas,“ rääkis Rebane.

"Eestis tegutsevad apteegid ligi 150 asulas, millest 35 ei ole hetkel ühtegi nõuetele vastavat apteeki. Nõuetele mittevastamise põhjused on aga erinevad. Võtame kasvõi Hiiumaa, mida 5. veebruaril Vikerraadios ka peaminister Jüri Ratas mureliku näitena tõi. Hiiumaal tegutsevast viies apteegist on neli proviisorapteegid, mida pole veel seaduse nõuetega vastavusse viidud, kuni riik annab pidevalt vastandlikke ja ebaselgust tekitavaid sõnumeid apteegireformi tulevik osas," seisab pöördumises.

"Pole mingit põhjust arvata, et Hiiumaa proviisorid neid vajalikke samme ei astuks, kui riik sõnaselgelt ütleks, et reformi ei pöörata tagasi. Samuti on paljude asulate puhul proviisoritel olemas valmisolek vajadusel apteegi pidamisi jätkata. Kuniks näiteks Tõrva ligi 3000 elaniku kohta tegutseb juba kolm ketiapteeki, pole proviisoril mõistlik teha sinna neljandat. Seega on kõige suurem tugi maapiirkondades apteegiteenuse pakkumisele ikkagi see, kui apteegireformil lastakse praegusel kujul toimida ja antakse kõikidele osapooltele selle kohta ka selge signaal," kirjutavad maa-apteekrid.

„Viimased viis aastat on just apteegireform hoidnud maapiirkondades apteegid avatuna ja tänaseks on Eestis juba üle 200 proviisoriosalusega apteegi. Apteegireformi tühistamine paneks maapiirkondade apteekide tuleviku taas suure kahtluse alla.“

Samuti rõhutatakse maa-apteekrite pöördumises, et apteeke ei tohiks käsitleda kaubandusettevõtetena vaid tervishoiuasutustena. „Apteekri ülesanne on aidata lahendada patsientide tervisemuresid, mitte keskenduda võimalikult suurele müüginumbrile ja turuosa haaramisele. Seda enam, et paljudes maapiirkondades ongi just apteek veel ainus tegutsev tervishoiuasutus,“ märgitakse 53 apteekri pöördumises, kes peavad üle Eesti 68 maa-apteeki.