“Ma ei näe, et mul oleks millegi nimel võidelda.” Krabi kooli keerukas saaga on lõppemas

Uksed sulgenud kõmulisest Krabil asuvast õppeasutusest jäävad ripakile mitmed-setmed erihoolt vajavad õpilased, keda kodukohakoolid endi ridadesse ei soovi. Mis kõik sellise olukorrani viis?

Täna, esimesel märtsil suletud Krabi kool on esimene õppeasutus Eestis, mis jäi ilma tegevusloast. Pretsedent. Ja seda veel keset kooliaastat. Pretsedent korda kaks. Lisagem otsa korruptsioonikahtluse ja väärkohtlemisprotsessi. Pretsedent korda neli.

Lugu on pikk ja keerukas. Vaatame, kas on võimalik seda väheke lahti mõtestada.

Üheksakümnendate lõpus punakatest tellistest laotud koolimaja meenutab oma värvuselt nimele vastavat sõralist - keset võsa-põllu-järvemaastikku paiknevat punakat krabi.

Maja sai püsti pandud külaelanike-vilistlaste endi vahenditest - nagu üks kohalik mainis, “omaenda laste jaoks”. Seetõttu on ka arusaadav, kui nüüd, mil asula on peredest pea tühjaks jooksnud ning kodukandi koolihoonet olid esimese märtsini täitmas vaid võõrad erihoolt vajavad lapsed, on krabilaste huulil kogu sündmustiku taustal üsnagi mõru mekk.

Kõige keskmes Ale Sprenk.