Luukered jäid kõrghoonele ette

Tallinnas Tartu maanteele Stockmanni kaubamaja kõrvale rajatava kõrghoone ehituskrundilt on väljakaevamiste käigus välja tulnud umbes 200 luustikku, metallmünte ja peapaelu.

“Mul läheb väljakaevamistel kuues aasta. Omapärane töö,” leiab aasta ja kaheksa kuuse lapse kõrvalt luid-konte maa alt välja puhastama tulnud Janeli (25). 20-kroonise tunnipalga eest (miinus maksud) on naine nädalapäevad endisel Jaani seegi kalmistul luustikelt kuiva mulda pealt kühveldanud. “Need on kirstu tükid,” näitab ta Eesti Päevalehele luukere otsaesisel olevaid pudemeid.

Veidi eemal lebab “neiu”, kelle osaliselt juustega kaetud peas on näha peapaela riismeid. Peapaelte kõrval on väljakaevajad mõne meetri sügavuselt maa alt metalliotsijaga leidnud ka 17.-18. sajandi münte, ehkki üldiselt on peamiselt 30–40-aastased inimesed maetud kristliku kombe kohaselt ja neile pole midagi hauda kaasa pandud. “Kõik on maetud korralikult peaga lääne suunas,” näitab arheoloog Kaarel Jaanits.

Reede pärastlõunaks on peamiselt kooliõpilastest ja töötutest koosnev meeskond ehitus-krundilt välja puhastanud 186 luustikku. Viimane kaardistatud luukere kannab järjekorranumbrit 1328, sest nummerdamisel võetakse arvesse ka 2001. aastal samalt kalmistult välja tulnud luustikud.

Osaühingu Tael väljakaevamiste juhi Vladimir Sokolovski sõnul ei ole kõrghoone ehitus-krundilt suuri üllatusi tulnud ja tõenäoliselt neid ei tulegi. Põhiliselt on sellele kalmistule maetud eeslinnade ja külade elanikud, aga ka linnakodanikke. “Seal on igasuguseid — palju lapsi, mehi ja naisi,” ütleb kiirel päeval kontoris töötav Sokolovski.

Tööpõld on lai. Kühveldamist, pintseldamist, kaardistamist jätkub väljakaevamistel augusti alguseni. “2001. aastal oli väljapuhastatud luukeresid mõni rohkem kui 1100 ja umbes sama palju säilinud luustikke tuleb ka sellel aastal, üksikuid luid märksa rohkem,” räägib Sokolovski.

Terved skeletid antakse antropoloogile uurida, üksikud luud kogutakse ümbermatmiseks. “Seda kalmistut kasutati matmiseks mitu sajandit. Matmisel lõhuti vanad luud ja skeletid,” selgitas väljakaevamise juht. Hiljem on töömehed torustikke jm kommunikatsioone rajades kalmistul korduvalt luid ümber matnud.

Pidalitõbiste varjupaika Püha Johannese hospidali ehk rahvasuus Jaani seeki on esmakordselt mainitud 1237. aastal. Esimesed kirjalikud andmed kalmistust pärinevad 1445. aastast. Kalmistu laienes oluliselt 18. sajandil.

Seekordse väljakaevamisega 2400-ruutmeetrisel alal on seotud 135 inimest, kes töötavad kuus päeva nädalas kahes vahetuses. Töö kestab seni, kuni viimanegi luustik on tulevase kõrghoone maalt välja kaevatud ja puhastatud. Ümbermatmise koht pole veel teada.