Lutsar nentis, et Remdesiviri kohta käivad andmed on kahetised. Hiinlaste Lancetis avaldatud uuringu kohaselt remdesiviril Covid-19 vastast mõju polnud, aga nüüd valmis ameeriklastel uuring, mis näidas, et remdesiviri grupis paranesid patsiendid kiiremini kui kontrollgrupis. Samuti näitas ameeriklaste uuring, et remdesiviri grupis oli suremus väiksem, aga see mõju polnud statistiliselt oluline.

Lutsar ütles, et remdesiviriga on parasjagu käimas veel 19 uuringut, mis peaksid andma rohkem infot. Praegu on USA terviseamet andnud loa remdesiviri kasutamiseks raskelt haigete puhul. Samad andmed peaksid olema ka Euroopa ravimiametil, mille loa saamise korral saab hakata remdesiviri kasutama ka Eestis.

"Hoolimata pandeemiast ei tohi kasutada ravimeid, mis ei tööta või millel on tõsised kõrvalnähud," hoiatas Lutsar. Inimesed ootavad ravimit, mis neid aitab, mitte ravimit, mis võib neid tappa või invaliidistada. Seetõttu on tema sõnul oluline enne kasutuselevõtmist siiski kontrollida ravimi tegelikku efektiivsust haiguse ravil ja mitte puhtalt lootuse pealt mingit ravimit võtta.

Lutsar nentis, et ägedate viirusinfektsioonide vastu pole sellist imeravimit nagu penitsilliin oli bakterhaiguste vastu. Penitsilliini kasutuselevõtmise järel võisid paari päevaga paraneda haiged, kes oleksid varem haigusesse surnud. Efektiivseid ravimeid on olemas krooniliste viiruste vastu nagu AIDS-i põhjustav HI viirus, aga ägedate viirusinfektsioonide vastu häid ravimeid pole.

Varem suhteliselt edutult ebola, hepatiidi ja hingamisteede viiruslike nakkuste ravimisel kasutatud remdesiviri tohib FDA väljastatud loa kohaselt koroonahaiguse puhul kasutada vaid lühiajaliselt ja raskete haigusjuhtumite puhul.

Portaali BioSpace andmeil näitasid1000 haiglapatsiendi peal tehtud riiklikud kliinilised uuringud, et nende ravimisel remdesiviriga lühenes paranemise aeg keskmiselt 15 päevalt nelja päeva võrra ehk 31 protsenti. Patsientide suremus vähenes 11 protsendilt 8 protsendile.