“EKN ei ole sellele vastu, kui ehitatakse mõistlikul ja meie kultuurikonteksti sobival viisil,” kinnitas Soone.

Soone sõnul on EKN-il olemas selle kohta isegi protokolliline otsus, kuna mošee rajamise eestvedaja Habib Gulijev pöördus EKN-i poole, et saada toetust pühakoja rajamiseks.

“EKN jäi seisukohale, et vastavalt Eesti põhiseadusele ja üldisele demokraatlikule mõttemaailmale toetudes ei ole põhjust ignoreerida ega takistada vähemusrahvuste taotlusi oma kultuuriliste ja religioossete avaldusvormide tegevuseks Eestis,” rääkis Soone.

Soone sõnul on EKN seisukohal, et kristliku kultuuritaustaga Eestis on nii kristlike kirikute ühendustel kui ka kogu ühiskonnal oluline olla teiste religioonide esindajatega sõbralikes suhetes.

“Kui aga saab teoks mõne teise religioosse tavaga pühakoja ehitus, siis tuleb vaadata hoolega läbi koht ja tingimused sellise keskuse rajamiseks,” lausus Soone.

Soone sõnul tekitab aserite soov võib-olla paljudes inimestes vastuseisu. “Me ei ole veel harjunud elama demokraatlikus ühiskonnas ja pidama Tallinna suureks linnaks,” põhjendas Soone. “Erinevad religioossed suhtumised on meile võõrad.”

Soone sõnul vajame rohkem sallivust ja tolerantsust teiste religioossete kultuuride suhtes.