„Tänaseks oleme eelarvekärbetega sellises seisus, kus ühtegi „püha lehma" ei peaks enam olema," nentis Lumi Päevaleht Online'ile.

Tänases raskes olukorras tuleks tema sõnul vanemahüvitiste kasvule piir peale panna.

„Minimaalne on see, et me järgmisel aastal vanemahüvitist täiendavalt ei indekseeri selle aasta sotsiaalmaksu laekumise muudatuse kaudu," ütles Lumi.

Ta nentis, et tänases olukorras tuleks sotsiaalkulutused tervikuna üle vaadata, muuhulgas ka vanemahüvitisega seonduvad.

„Ma ei ütle, et näiteks võtta ühe keskmise palga võrra vanemahüvitise maksimumi madalamaks, on IRL-i esimene eelistus, kuid me tahaksime näha, et see oleks koos teiste variantidega laual," ütles ta.

Lumi sõnul ei saa välistada, et vanemahüvitise ülempiiri toodaks praegusest maksimumist isegi allapoole.

„Meil on tänaseks juba väga paljud hoopis mahukamad kärped sotsiaalvallas lauale tõstetud. Näiteks see, et kaotada ära tulumaksuvabastus nii teise-kolmanda lapse pealt. Seda silmas pidades ei ole ka vanemahüvitisesüsteemi ajutine muutmine mingi tabu," lisas ta.

Märtsi lõpu seisuga oli maksimaalses ulatuses määratud vanemahüvitise summa keskmiselt 26 146 krooni.

Kokku maksis sotsiaalkindlustusamet märtsi lõpu seisuga vanemahüvitist umbes 10 000 inimesele kogusummas pisut üle 122 miljoni krooni.