Nõukogu kohtumisel jagati erinevatesse suundadesse konkreetseid juhiseid, mis on Lukašenka sõnutsi seotud otseselt olukorra stabiliseerumisega riigis. Nii puudutati riigipiiride, (NATO) vägede, tänavarahutuste korraldajate ja osalejate ning välissuhtluse temaatikat.

Valgevene riiklik uudisteagentuur BelTA kirjutas, et Lukašenka seadis Riiklikule Julgeolekukomiteele ülesandeks tuvastada ning maha suruda tänavarahutuste korraldajate tegevus. Lisaks nõuab "liider" mässulaine rahastajate paljastamist.

"Ükskõik, kui keeruline see ka poleks, peame seda tööd jätkama ja pingutama maksimaalselt," rõhutas Valgevene president.

Et üle Valgevene piiri ei tuleks väljastpoolt "sõjaväelasi, relvi, laskemoona ega teiste riikide raha mässude rahastamiseks", nõuab Lukašenka riigipiiri kaitse tugevdamist täies ulatuses.

Lisaks pööras Lukašenka tähelepanu ka Poola ja Leedu alal viibivatele NATO vägedele - kuigi väidetavalt oldakse nende liikumistega kursis, rõhus de facto riigijuht vajadusele võtta oletatavate sündmuste puhul tarvitusele vastavad abinõud ning keelas sellisel puhul oma relvajõudude ja varustuse rakendamise suhtes kõhelda.

Erilist mure tunneb Lukašenka Hrodna (Grodno) linnakese pärast - ta usub, et sealkandis on kolmandatel osapooltel veelgi suurem soov olukorda destabiliseerida kui seda on tehtud Minskis.

"Minskis ei tohiks enam rahutusi olla. Inimesed on väsinud, inimesed nõuavad rahu ja vaikust," märkis valimisvõitu võltsinud president ning määras siseministeeriumile ülesandeks vältida edasiste mässukollete teket riigis.