„Rahvuskaaslaste programm on osa selle idee skeletist,” sõnas Tõnis Lukas konverentsi avakõnes. „Tagatiseks on, et võõrsil elavad eestlased oma juuri ei unustaks — oma keelt ja kultuuri ikka edasi kannaksid. Vaid nemad saavad olla meie vastu huvi äratavateks saadikuteks teiste rahvaste juures,” vahendas haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsioonibüroo.

Lukas sõnas, et rahvuskaaslaste programm ei ole mõeldud mitte ainult eestluse toetamiseks välismaal, vaid ka Eestis. Kui siin jääb rahvast vähemaks, on loomulik, et võõraste kutsumise asemel tuleksid eestlased koju tagasi. Selge on see, et kõik kodumaalt lahkunud ei tule tagasi, aga tulijaile tuleb tõestada, et nad on siin oodatud.

„Kultuurisuurused tõusevad enim esile ikka suurema valiku hulgast,” ütles Lukas. „See, kui palju noori teistesse riikidesse õppima siirdub — sõltub siinsest õppe kvaliteedist. Sõltub sellest, kas suudame edasi arendada eestikeelset kõrgharidust. Seda muidugi rahvusvahelisel tasemel ja hea teiste keelte oskusega, kuid ikkagi eestikeelset mõistesõnavara säilitades, eesti keele kaasaegset konkurentsivõimet arendades.”

Lukas lisas, et kindlasti tuleb teadlastele luua Eestis korralikud töötingimused. Nii jäävad ja tulevad eesti soost haritlased kodumaale, hea näide geenitehnoloogia vallast on Eestil juba olemas.

Haridus- ja teadusministri sõnul aitab üle maailma laiali pillutatud eestlasi koos hoida ESTO ja järgmisele ESTOle tuleks anda tugev signaal, et Eesti on valmis üle võtma teatepulka ja tagama ESTOde korraldamise püsivalt Eestis. Sest Eesti on ainus koht, mis võiks kokku siduda nii ida kui ka lääne pool elavaid eestlasi. Austraalia eestlased ju Krimmi eestlastega niisama juhuslikult kokku ei saa.