Lukas: kutsehariduse menu aitab töötust vähendada
"Kõige parem majanduspoliitka on hariduspoliitika," ütles minister Lukas oma ettekandes. "On hea meel märgata, et tööpuuduse vähenemisele on kindlasti kaasa aidanud ka haridusalased sammud, mis on vilja kandnud nii täiskasvanute enesetäiendamisel kui ka kutseõppe populaarsuse tõstmisel."
Konkreetsemalt tõi haridusminister esile veel edusammud koolist väljalangevuse vähendamisel. Eelmisel (2008/2009) õppeaastal langes põhikoolist välja 398 õpilast, mis moodustab 0,3 protsenti õpilaste arvust. Viimastel aastatel on see näitaja üha vähenenud, 2005/2006 õppeaastal kukkus põhikoolist välja veel 946 õpilast.
Lukas tõdes, et riik jätkab ka pingutusi täiskasvanute haridusellu toomisel. Eelmisel aastal õppis kümme protsenti 25- kuni 64-aastastest inimestest, kusjuures mullu viimases ja tänavu esimeses kvartalis ületas täiskasvanud õppijate osakaal 12 protsendi piiri. Vaid mõni aasta tagasi osales elukestvas õppes üksnes kuus kuni seitse protsenti täiskasvanutest.
Kolmanda positiivse suundumusena nimetas Lukas seda, et Eestis on hakanud suurenema kutsehariduse tähtsus, seda nii noorte kui ka täiskasvanute seas. "Tööturu vaatenurgast on see eriti oluline, sest Eestis töötuna arvelevõetud isikutest pooltel puudub erialane ettevalmistus ehk neil on vaid põhi- või keskharidus. Noorte seas on kutsehariduse populaarsuse tõus eriti märgatav gümnaasiumilõpetajate seas, kuid erinevalt varasematest aastatest saab ametit õppida ka inimene, kellel veel põhiharidus lõpetamata."
Oma osa kutsehariduse tõusule lisavad ministri sõnul korda tehtud koolid. Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Eesti riik investeerivad aastail 2007-2015 kutsekoolidesse enam kui kolm ja pool miljardit krooni.
Lukas kinnitas, et haridus- ja teadusministeerium ootab kõiki kasutama riiklikke programme KUTSE ja TULE, mis annavad sadadele noortele võimaluse lõpetada katkenud õpingud kas kutsekoolis või ülikoolis.
