Lukas ütles Delfile, et Krimmi annekteerimise, osa Ida-Ukraina okupeerimise, mitmete rahvusvahelist tähelepanu leidnud mürgitamisjuhtumite, vabade valimiste piiramise ja demonstrantide laiali ajamise ning represseerimise eest vastutab ikkagi Venemaa president Vladimir Putin.

"Seetõttu arvan, et kui selline tegevus jätkub, peaksime hinnangu andma just tema tegevusele ning näitama ka välja, et Eesti Vabariik ei kiida heaks tema sellist jõhkrutsemist ei oma rahva kallal ega ka teiste riikide territooriumil," selgitas Lukas.

Eile teatas Lukas sotsiaalmeedias, et Moskvas toimunud meeleavaldajate vägivallaga laialiajamise ja opositsioonijuhi võimaliku mürgitamise valguses läheneb aeg, mil Kersti Kaljulaid peaks üles ütlema oma kutse Putinile Eesti külastamiseks. Mõnikümmend minutit hiljem oli ta aga postituse kustutanud.

Kuu aega tagasi saatis Lukas Venemaa kultuuriministrile Vladimir Medinskile kutse Eestisse, et osaleda järgmise aasta juunis soome-ugri rahvaste kongressil Tartus.

"Venemaal elavate soome-ugri rahvaste probleeme puudutatakse kongressil kindlasti ja on hea kui sealne minister saab neist pildi soome-ugri rahvaste üldise koostöö taustal," põhjendas Lukas seda kutset veel tänagi.

Samale üritusele ongi president Kersti Kaljulaid kutsunud ka Venemaa riigipea Vladimir Putini.

Nädalavahetusel kogunesid Moskva tänavatele tuhanded inimesed, kes nõudsid õiglasi valimisi. Ametivõimud kasutasid nende peal vägivalda ning üle tuhande protestija ka vahistati. Opositsioonipoliitik Aleksei Navalnõi aga viidi arestimajast lausa haiglasse, kuna tema arst kahtlustab, et Navalnõid võidi mürgitada. Praeguseks on Navalnõi viidud tagasi trellide taha.