Lukas: ehituspärandi korrastamine elavdab nii ehitusturgu kui ka turismi
„Peame väga oluliseks eelarve suurendamist. Nii taaskäivitusfond kui ka Euroopa Liidu uue finantsperioodi vahendid võivad siin olla allikateks. Loomulikult taotleme ehituspärandile lisaraha ka riigieelarvest. Taotleme, et muinsuskaitse toetused oleksid osa majandust elavdavatest investeeringutoetustest, sest kultuuripärandi toetamine elavdab otseselt nii ehitustegevust kui ka turismi, seega majandust,“ ütles kultuuriminister Tõnis Lukas.
„Soovime et riik oleks mälestiste omanikele partner. Ei tohi unustada et riigi panus arhitektuursesse pärandisse tulevad maksude ja töökohtade kaudu üsna kiirelt ja mitmekordselt tagasi. Praeguseni on kahjuks ehituspärandi remondivõlg summaarselt vaid suurenenud. Korrastatud ja kasutuses olev arhitektuuripärand ühtlustab samaaegselt regionaalset arengut ja tagab elu jätkusuutlikkuse maapiirkondades. Omanikud loodavad Kultuuriministeeriumi töö tulemuslikkusele lähiperioodil toetusmeetmete mahtude suurendamisel,“ ütles Andrei Dvorjaninov Eesti Mõisate Ühendusest.
Kohtumisel osalesid Andrei Dvorjaninov (Eesti Mõisate Ühendus), Tõnu Kiviloo (Eesti Mõisakoolide Ühendus), Tiit Salumäe (Eesti Kirikute Nõukogu), Priidu Pärna (Eesti Omanike Keskliit) ning Veikko Luhalaid (Eesti Linnade ja Valdade Liit).
Kolmandik Eesti kaitsealusest ehituspärandist halvas või avariilises seisus, kuid võimalikud riiklikud toetused on jäänud pärast 2007. aastal tehtud kärpeid samale tasemele. Toetuste eelarve on iga-aastaselt 1,4 miljonit eurot ning vajaduste ja võimaluste vahe on olnud isegi üheksakordne.
Senini on Eesti jäänud ainukeseks Euroopa Liidu struktuurifondidest kasu saavaks liikmesriigiks, kes ei ole struktuurfondide raha kummalgi eelarveperioodil kultuuripärandi jaoks kasutanud. Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil on kultuuripärand samuti abikõlbulik ning investeeringud sellesse lubatud.
