Lukas: Eesti liigub tasuta kõrghariduse poole
Majandusminister Juhan Parts rääkis kolmapäeva õhtul ETV saates "Foorum", et vastupidiselt tööandjate soovile kehtestada tasuline kõrgharidus, tuleks Eestil hoopis üle minna täielikule tasuta kõrgharidusele. Partsi sõnul ei tohiks see aga muutuda sotsiaalabiks ja eeltingimusena peaks riik tagama kõrghariduses hea kvaliteedi.
Lukase sõnul on haridusministeerium arutanud erinevaid kõrghariduse rahastamise mudeleid juba aastaid ja töö käib. Samuti on kõrghariduse finantseerimine olnud üks peateemasid IRL-i programmi koostamisel.
„Kahtlemata on eesti rahval tarvis, et tema paremad pead ja andekamad noored jääks Eestisse, õpiksid vähemalt osa aega siin ja seoksid end Eestiga. Seetõttu on nii kõrghariduse kvaliteet kui ka tasuta õppe pakkumine Eesti tuleviku võtmevajadused,“ selgitas haridusminister Delfile.
Riigitellimus pole vähenenud
„Kahe viimase aasta jooksul on hakanud gümnaasiumilõpetajate arv vähenema, aga riigitellimus ülikoolidele on jäänud samaks. See tähendab, et iga aastaga saab suhteliselt suurem osa noortest kõrghariduse tasuta. Nii et eesmärk: tasuta kõrgharidus kõigile võimekatele noortele, on haridusministeeriumi poolt tegelikult võetud ja selle poole liikumine käib,“ märkis Lukas.
„Teine pool on üliõpilaste sotsiaalsed garantiid. Haridusministeerium on teinud üliõpilaskondade liiduga head koostööd ja meil on valminud vajaduspõhise õppetoetuste süsteemi kontseptsioon ning isegi seaduseelnõu on olemas. Niipea, kui rahalised võimalused tekivad, viib ministeerium selle valitsusse ja riigikokku,“ selgitas Lukas. Tema sõnul vajab õppetoetust umbes viiendik tudengitest.
Haridusminister ütles, et kui praegu finantseeritakse riigieelarvest kõrgharidust kahe miljardi krooni ulatuses, siis Euroopa keskmisele tasemele jõudmiseks oleks tarvis üle nelja miljardi aastas. "Selle raha eest saaks pakkuda kõigile noortele tasuta rahvusvahelisel tasemel õpet. Kust see raha tuleb, see on iseküsimus. On võimalik see võtta otse eelarvest, kuid eesti rahva enamus ei soovi maksude tõstmist. On võimalus mõelda välja ka teisi rahastamisskeeme ja haridusministeerium tegeleb sellega. Eesmärk on luua rahastamismudel, kus kõik võimekad noored saaksid õppida tulevikus ülikoolis tasuta,“ rääkis Lukas.
Kes on võimekas ja kes mitte?
Lukas ei osanud täpselt selgitada, kuidas pannakse paika piir võimekate ja vähem võimekate vahel ning välditakse ülikoolide kiusatust, võtta vastu nii palju tudengeid kui võimalik. „Küllap see taseme, kvaliteedikriteerium kusagil paika pannakse. Lähiajal peaksime me jõudma nii kaugele, et tegutsevad ainult kvaliteetset õpet pakkuvad ülikoolid ja me siis usaldame neid, et nad võtavad vastu ainult noori, kes suudavad ja tahavad õppida. Kõrgharidusega inimeste osakaal Eestis tulevikus kindlasti ei lange, pigem tõuseb,“ kinnitas haridusminister.
Keskerakonna peasekretär Priit Toobal heitis täna Lukasele ette, et kõrghariduse rahastamine riigieelarves on viimasel ajal vähenenud ja seega riik hoopis kaugenevat tasuta kõrghariduse eesmärgist.
Lukas polnud Toobali kriitikaga nõus, öeldes, et haridusele kulutatud summades oli majanduskriisi ajal tõesti väike tagasiminek, kuid need on kannatanud kärbetes kõige vähem ning hariduse osakaal riigieelarves ja sisemajanduse kogutoodangus on järjest suurenenud. 2007. aastal moodustasid hariduskulud Lukase sõnul 4,8 protsenti ja tänavu juba 6,6 protsenti SKT-st.
