Luik võib tuua lindude gripi

Rändlindude kiirteel asuvale Eestile toovad tõenäoliselt lindude gripi Mustal või Vahemerel ja Lõuna-Venemaal talvitunud veelinnud, nagu näiteks luiged.

Kühmnokkluigest on Eestis saamas linnugripi sümbol, nentisid Matsalus teisipäeval ajakirjanikele linnugripi riskiliikide ülevaadet tutvustanud ornitoloogid Andres Kuresoo ja Kalev Rattiste.

Nende sõnul on kõrge riskitasemega teiste seas ka arvuka rändega viupart, sinikael, suur laukhani, naerukajakas, kalakajakas, kiivitaja ja hallhani. Kokku on kõrge ohutasemega liike 23.

Riskitaseme määramisel võeti arvesse näiteks elupaik rände ajal, arvukus, parvede suurus ja kokkupuutumise risk kodulindudega. Nii on näiteks kajakas külaline igal taluõuel. Eestis on antud soovitus hoida kodulinnud laudas kinni.

Eesti linnugripi-riskialade kaardistamisel koondub põhioht Lääne-Eestile ja mingil määral ka Põhja- ja Kagu-Eestile (Peipsi-ümbrus). Nii on kõrgema riskiastmega kohad Matsalu, Noarootsi poolsaar, Tallinna ümbrus, Pärnu laht, Käina laht, Sõrve poolsaar ning Tartu ja Peipsi ümbrus.

Läänemerel on juba leitud kühmnokkluikedelt, tuttvardilt ja laululuikedelt lindude gripi ohtlikku H5N1 viirust.

Ühe hüpoteesi kohaselt on luikede seas leviva linnugripi süüdlaseks karm talv, mis sundis Mustal merel talvituma tavalisest märksa enam linde. Suurtes parvedes hakkaski viirus levima ja kandus juba Läänemerele.

Varem arvati, et pikki rändeid tegevad linnud pole lindude gripi ohuallikad, kuna haigus murrab nad ruttu maha. Selle arvamuse seadis kahtluse alla Saksamaal Rügeni saarelt leitud linnugrippi surnud luik.

Teisalt pole sugugi kindel, kas mitte surmav viirus juba varem saarel polnud, nentisid ornitoloogid. Rügeni saarel on väga suur lindude koloonia, mistõttu võis nende seas H5N1 viirus olemas olla, lihtsalt varem ei taibatud igat linnulaipa uurida.

Ornitoloogide sõnul on linnugripp seni maailmas levinud pigem kodulindude ja nende saaduste kui metslindude kaudu. Võttes arvesse rahvusvahelist liha, munade aga ka sõnnikuga tegelevat rahvusvahelist kaubandust, on kodukana maailmas kõige rohkem rändav lind.

Rändlindude seas lindude gripi levimise vastu räägib ornitoloogide sõnul ka asjaolu, et teistest lindude kiirteedele jäävatest maadest — nagu näiteks Austraalia, Aafrika ja India — pole ohtlikku viirust H5N1 leitud.

Ornitoloogid arvustasid inimesi, kes on lindude gripi hirmus hakanud linnupesasid lõhkuma või ei julge enam parditiigistki mööduda. Jaburamatesse hirmudesse kuulub kartus, et lindude väljaheited võivad nakatada kalad. Taolisel hirmul alus puudub.

Linnuteadlaste sõnul tuleks lindude gripi ohu juures säilitada eelkõige kaine talupojamõistus — näiteks mitte torkida korjuseid paljaste kätega.

“On olemas lihtsamaid enese tapmise viise, kui linnusõnnikus püherdada ja laipu näperdada,” lausus Andres Kuresoo.

Ornitoloogide sõnul on lindude gripi inimestele nakkamiseks vaja esmalt saada suur doos viirust. Näiteks Türgis haigestusid lapsed linnugrippi, kui olid tuppa toodud kalkunitele nokale musi andnud.

Samuti pole ornitoloogide sõnul tarvis esialgu peljata võimaliku naftareostuse kätte sattunud linde päästvatel inimestel. Enamasti on päästjatel seljas kaitseülikonnad ja käes kindad, mis kaitsevad lisaks õlile ka viiruste eest.

Eestis pole lindude gripi H5N1 viirust veel tuvastatud. Loode-Eesti naftareostuse ajal tehti 31 luigele linnugripiproov, mis kõik andsid negatiivse vastuse.