Luik: liitlaste õppused Balti regioonis peavad jätkuma

 (12)
Luik: liitlaste õppused Balti regioonis peavad jätkuma
Kaitseminister Jüri LuikKaitseministeerium

Kaitseminister Jüri Luik kohtus täna oma Läti ja Leedu kolleegide Artis Pabriksi ja Raimundas Karoblisega videosilla vahendusel. Arutelu keskmes olid Covid-19 laiemad mõjud kaitsevaldkonnale, ettevalmistused peatselt toimuvaks NATO kaitseministrite kohtumiseks ning Balti riikide kaitsekoostöö.

Kaitseministrid rõhutasid, et vaatamata viirusega seotud olukorrale on Balti kaitsekoostöö tihe ja meie riikide kaitsejõud tavapärases valmiduses. On selge, et julgeolekuohud meie regioonile ja vajadus usutava heidutuse järele pole kuhugi kadunud. Ka viiruse tingimustes peaksid NATO liitlased leidma viisi jätkamaks õppuste-alast koostööd. Meie eesmärk on hoida kaitsejõudude valmidust ja tugevdada heidutust, mistõttu tuleb läbi viia 2020. ja 2021. aastaks planeeritud rahvusvahelised õppused, tõdesid Luik, Pabriks ja Karoblis.

Kaitseministrid nentisid, et ilmselt toovad koroonaviiruse majanduslikud mõjud kaasa surve kaitse-eelarvele ja -investeeringutele.

"Me peame töötama selle nimel, et kaitse-eelarved püsiksid vähemalt praegusel tasemel, seda nii NATO riikide kui ka Euroopa Liidu alles kavandatavate sõjalise mobiilsuse investeeringute vaates," märkis Luik. "Atlandiülese julgeoleku ja sõjaliste võimete tagamine nõuab jätkuvalt ressursse ja ühiseid koordineeritud pingutusi," lisas ta.

Ministrid kiitsid heaks ka traditsioonilise ühiskommünikee, milles kajastuvad Balti kaitseministrite ühised seisukohad meie regiooni puudutavatel päevakajalistel julgeolekuteemadel.

2020. aastal on Balti kaitsekoostöö juhtriik Läti, 2021. aastal saab selleks Leedu. Eelmine Balti kaitseministrite kohtumine toimus detsembris 2019 Tallinnas. Arvestades asjaolu, et Balti riigid on ühena esimestest Euroopa Liidus avanud oma piirid üksteise kodanikele liikumiseks, avaldasid ministrid lootust juba peatselt ka vahetuks aruteluks kohtuda.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 17. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis, välja arvatud erandid seoses Baltikumi ja Soomega. Loe lähemalt kriis.ee lehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!