Kaitseministrid rõhutasid, et vaatamata viirusega seotud olukorrale on Balti kaitsekoostöö tihe ja meie riikide kaitsejõud tavapärases valmiduses. On selge, et julgeolekuohud meie regioonile ja vajadus usutava heidutuse järele pole kuhugi kadunud. Ka viiruse tingimustes peaksid NATO liitlased leidma viisi jätkamaks õppuste-alast koostööd. Meie eesmärk on hoida kaitsejõudude valmidust ja tugevdada heidutust, mistõttu tuleb läbi viia 2020. ja 2021. aastaks planeeritud rahvusvahelised õppused, tõdesid Luik, Pabriks ja Karoblis.

Kaitseministrid nentisid, et ilmselt toovad koroonaviiruse majanduslikud mõjud kaasa surve kaitse-eelarvele ja -investeeringutele.

"Me peame töötama selle nimel, et kaitse-eelarved püsiksid vähemalt praegusel tasemel, seda nii NATO riikide kui ka Euroopa Liidu alles kavandatavate sõjalise mobiilsuse investeeringute vaates," märkis Luik. "Atlandiülese julgeoleku ja sõjaliste võimete tagamine nõuab jätkuvalt ressursse ja ühiseid koordineeritud pingutusi," lisas ta.

Ministrid kiitsid heaks ka traditsioonilise ühiskommünikee, milles kajastuvad Balti kaitseministrite ühised seisukohad meie regiooni puudutavatel päevakajalistel julgeolekuteemadel.

2020. aastal on Balti kaitsekoostöö juhtriik Läti, 2021. aastal saab selleks Leedu. Eelmine Balti kaitseministrite kohtumine toimus detsembris 2019 Tallinnas. Arvestades asjaolu, et Balti riigid on ühena esimestest Euroopa Liidus avanud oma piirid üksteise kodanikele liikumiseks, avaldasid ministrid lootust juba peatselt ka vahetuks aruteluks kohtuda.