Lugeja küsib, terviseamet vastab: koroonaviiruse epideemiast on olukord kaugel

 (395)
Selline palat on Merimetsa nakkushaiglas valmis patsientideks, kellel tuvastatakse koroona. Praegu on Eestis üks nakkuse saanud inimene.
Selline palat on Merimetsa nakkushaiglas valmis patsientideks, kellel tuvastatakse koroona. Praegu on Eestis üks nakkuse saanud inimene.Foto: Ilmar Saabas

Homme lõppeb koolivaheaeg - üle maailma reisil käinud vanemad ja lapsed asuvad taas tööle ja koolipinki. Terviseamet soovitab koroonaviiruse riskikoldest naasnutel kaheks nädalaks koju jääda.

Koroonaviirus levib iga päevaga üle Euroopa ning sellel nädalal sai kinnitust esimene koroonaviiruse juhtum ka Eestis.

Delfi lugejate küsimustele koroonaviiruse kohta vastas terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Hanna Sepp.

Mis olukorras tuleks kanda näomaski? Ennetavalt või ainult sümptomite korral?

Näomaski tuleks kanda eelkõige siis, kui inimene on ise nakatunud COVID-19-sse. Kui koroonaviiruse kandja kasutab näomaski, kaitseb ta teisi viirusesse nakatumise eest.

Viirusest hoidumiseks tuleb pesta regulaarselt käsi, hoida distantsi inimestega, kellel on välised haigustunnused (köha, aevastamine). Samuti tasub vältida asjatut silmade, nina ja suu katsumist, kuna viirus võib levida ka siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid.

Kui inimesed hakkavad massiliselt soetama näomaske profülaktikaks, võib tekkida olukord, kus inimestele, kellel on reaalne vajadus (nt tervishoiutöötajad jt), ei jätku maske. Hingamisteede kaitse on vajalik eelkõige neile, kes viibivad riskipiirkonnas või puutuvad otseselt kokku nakatunud või nakkuskahtlusega isikutega, näiteks tervishoiutöötajad, hooldajad ja pereliikmed.

Seotud lood:

Kas ise tehtud maskid kaitsevad viiruse eest? Kuidas ja millisest materjalist maski kodusel teel valmistada, et see kaitseks tõhusalt viiruse eest?

Mingil määral kindlasti, kuid soovitame võimalusel kasutada spetsiaalselt selleks otstarbeks toodetud maske. Kodus valmistatud maskide kaitseefektiivsus võib olla väga varieeruv, sõltuvalt valmistatud maskist. Küll aga arvame, et põhjendatud vajadusel ja professionaalsete maskide puudumisel, on isetehtud maskide kasutamine tõhusam, kui maski mittekasutamine.

Kas immuunsüsteemi tugevdamine, C-vitamiini söömine, magamine jms aitab kaitsta koroonaviiruse eest?

Puudub tõenduspõhine info nimetatud meetmete tõhususe osas. Küll aga on organismi tugev vastupanuvõime oluline haiguste ennetamisel. Mida nõrgem on organismi üldseisund, seda vastuvõtlikum on ta reeglina haigustele.

Kui pikk on viiruse peiteaeg?

Viiruse peiteperiood on 1–14 päeva, keskmiselt 5–7 päeva.

Kui kaua on viirusekandja nakkav?

Praegu teadaoleva info kohaselt on sümptomiteta nakatunu nakkusohtlikkus vähe tõenäoline. Hetkel ei ole ka selge, kui pikalt pärast sümptomite esinemist on haige nakkusohtlik.

Kas rahvameditsiin, viin, küüslauk, sidrun, aitavad viirust ennetada või ka ravida?

Puudub tõenduspõhine info nende meetmete efektiivsuse osas. Alkoholi seespidine liigtarvitamine ei ole soovitatav. Põhjendatud on vaid kange alkoholiga väline desinfitseerimine (pindade ja kätehügieen).

Kas on teada, kuidas mõjub viirus rasedale/lootele?

Teadlased parasjagu uurivad viiruse ülekande mehhanismi inimeselt inimesele ning ka emalt lootele.

Kas koroonaviirust on võimalik kaks korda põdeda?

Väidetavalt on olnud ka kordusnakkusi.

Kuidas läheb Eesti esimesel nakatunul, iraanlasel? Missugused sümptomid on ilmnenud, kuidas haigus kulgeb?

Nakatanu viibib hetkel Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliinikus arstide hoole all.

Kui kaua koroonaviirusesse nakatunu haigust keskmiselt põeb? Kui kaua läheb aega nakatumisest tervenemiseni?

Kuni kaks nädalat. Kergemad juhud on paranenud ka kiiremini.

Millega koroonaviirust ravida saab? Mis võiks olla need ravimid, mis võiksid kodus selleks puhuks varutud olla?

Spetsiifilist ravi koroonaviirusele hetkel ei ole. Küll aga saab ravimitega leevendada sümptomeid, nt palaviku alandamine ja kopsupõletiku ravi.

Mis on koroonaviiruse ja gripi erinevused? Sümptomid, suremusprotsent. Kas koroonaviirus on nakkavam kui gripp? Miks on koroonaviirus ohtlikum kui gripp?

Täna teadaoleva info kohaselt on COVID-19 sümptomid sarnased gripi sümptomitega. Kuna viiruse leviku ja selle poolt tekitatud sümptomite kohta on endiselt erinevaid hinnanguid, siis rakendatakse rangemaid ennetusmeetmeid.

Kas haigus levib ka puuviljade kaudu?

Kui koroonaviirusesse nakatunu on viirusega saastunud kätega puutunud puuvilju, võivad need puuviljad olla nakkuseallikaks, kuna siis kehtib sama loogika, mis tavaliste pindadega kokkupuutel. Sellepärast tasubki hoiduda asjatult silmade, näo ja suu puudutamisest. Kindlasti aitab kaasa ka hoolikas puuviljade pesu ja pindade regulaarne desinfitseerimine.

Kui kaua säilib viirus pindadel?

Uue koroonaviiruse COVID-19 säilivus väliskeskkonnas pole praegu teada. Teiste koroonaviiruste keskkonnastabiilsust hindavate uuringute kohaselt säilib viirus erinevatel pindadel rohkem kui 48 tundi keskmise toatemperatuuri (20 °C) ja 40% relatiivse niiskuse juures. Viirused hävivad kuumutamise, desinfitseerivate ainete ja UV-kiirguse toimel.

Kas desifintseerimisvahendi kasutamine on oluline või piisab ka lihtsalt seebiga käte pesemisest?

Piisab ka seebiga käte pesemisest, kui seda teha korralikult. Kui seebiga käsi pole võimalik pesta, siis kasutada desinfitseerivaid vahendeid.

Kuidas näeb välja test, millega koroonaviirust testitakse? Kas tavaline vereproov?

COVID-19 kahtluse korral tuleb helistada perearstile, kes hindab haiguse eellugu ja kaalutletud vajadusel korraldab haiglaravi. Haiglas haige isoleeritakse ning tehakse vajalikud laboratoorsed analüüsid. Testi puhul on tegemist PCR analüüsiga, milleks kasutatakse ninaneelust või kurgust vatitampooniga võetud materjali.

Kuidas saab kodu koroonaviirusest puhtaks? Tuulutada? Millega pindu puhastada?

Kasutada meetmeid, mida kasutatakse ka teiste hingamisteede nakkuste profülaktikaks. Ruumide tuulutamine ning tavalisest sagedasem niiske lapiga pindade koristamine. Tavapärased majapidamisvahendid on piisavad pindade puhastamiseks.

Kui tõenäoline on saada viirus inimeselt, kellel puuduvad sümptomid, kuid kes on nakatunud?

Praeguse info järgi sümptomiteta (köha, palavik), kuid nakatunud isikult nakkuse saamine vähe tõenäoline.

Millisel juhul peaks laps koolist koju jääma? Kas krooniliselt haiged lapsed peaksid jääma ennetavalt koju?

Viiruse levik ja juhtumid on näidanud, et krooniliste haigustega inimestele on viirus ohtlikum. Massiliseks koju jäämiseks põhjust sellegipoolest ei ole. Eelkõige tuleks jääda koju nendel, kes on hiljuti reisinud riskipiirkonnas ja/või olnud kontaktis isikuga kellel on kinnitatud koroona viiruse diagnoos. Kui reisilt naasnud inimesel on tekkinud köha või palavik, tuleks kindlasti olla toas ning võtta ühendust enda perearstiga või perearsti nõuandeliiniga (1220). Kui sümptomid on tõsised, tuleks pöörduda kiirabisse (112).

Kas koroonaviiruse koldest tulnud lapsed peaksid koju jääma ka siis, kui neil sümptomeid ei ole?

Haridus- ja teadusministeerium on terviseameti toel sellise soovituse andnud, et ennetada võimalikku viiruse levikut. Riskikoldest tagasitulek ei tähenda ilmtingimata, et lapsel on koroonaviirus, kuid viirusel on peiteaeg, mistõttu võib kojujäämine olla põhjendatud.

Kas koolidele on antud käitumisjuhised juhuks, kui koolist avastatakse nakatunu? Mida need juhised ütlevad?

Jah, koolidele saatis haridus- ja teadusministeerium veebruari lõpus terviseameti käitumisjuhised. Võimalusel soovitatakse kõnealuse viiruse riskikoldes reisinul viibida koos lastega 14 päeva kodus ja jälgida perekonna tervislikku seisundit. Lapsevanematel, kelle laps ettevaatusabinõuna koju jääb, palub haridus- ja teadusministeerium teavitada sellest õppeasutust. Lapsevanematel ja õpilastel soovitab ministeerium pöörduda otse kooli poole täpsemate juhiste saamiseks õppetöö korraldamise kohta.

Haridus- ja teadusministeerium kutsub üles haridusasutuste juhte ja pidajaid jälgima olukorda oma asutuses ning tegutsema vastavalt olukorrale, järgides terviseameti soovitusi. Kool hindab koos pidajaga, kas olukord asutuses vajab sekkumist.

Abikaasa tuleb tagasi riskipiirkonnast ja väidab, et on terve. Mina töötan lasteasutuses. Kuidas ma peaksin käituma?

Kui inimeste lähituttavad on naasnud riskikoldest, siis tuleks lähtuda tavalistest juhistest. Silmas tuleks pidada, et seni teadaolevalt ei ole sümptomiteta isik nakkusohtlik. Soovitame koduseid pindu regulaarsemalt puhastada ja hoiduda võimalusel füüsilisest kontaktist potentsiaalse nakatunuga.

Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.

Kuidas peaks käituma tööandja, kui talle on teada, et tema töötaja on just viibinud reisil ohupiirkonnas, mis terviseameti poolt määratud?

Kui töötajal on võimalik teha tööd kodust, siis tuleks seda võimalust kasutada. Kui seda võimalust ei ole, siis võiks, kui vähegi võimalik, lubada töötaja koju. Vajadusel saab perearst otsustada, kas haigus- või hooldusleht on õigustatud.

Tulime perega nädalaks Taisse ja juba kolmandal reisipäeval abikaasa haigestus. Sümptomid sarnanevad koroonale. Kas peaksime kohe kuhugi teada andma või ootama, et haigestus möödub? Hirm on suur jääda kogu perega Taisse pikemaks ajaks kinni.

Kui selles piirkonnas, kus te viibite, on koroonaviirusesse nakatunuid, siis tuleks kindluse huvides pöörduda kohaliku meditsiiniteenuse pakkuja poole. Kui on tõesti hirm väga suur jääda võõrale maale pikemaks ajaks, võib äärmuslikul juhul soetada endale tööstuslikud näomaskid, minimeerida enda pisikute levitamine ning naaseda Eestisse. Eestis tuleks jälgida enda tervislikku seisundit ning võimalusel jääda koduseks kuni kaheks nädalaks.

Missugune näeb välja kodune karantiin? Kas kõik pereliikmed peaksid jääma, kui haigusekahtlus on vaid ühel?

Kui ühel pereliikmel on kinnitatud COVID-19 ja pereliikmed on sümptomaatilisel perioodil olnud temaga lähedases kontaktis, tuleks kaaluda ka teiste pereliikmete 14-päeva pikkust isoleeritust. Kui selline olukord peaks tekkima antakse perele perearsti poolt täpsemad juhised, sõltuvalt konkreetsest olukorrast.

Mida võtab Terviseamet ette selleks, et Eestisse tuleks kaitsemaske juurde?

Terviseamet on teadlik, et maskide tarnega on takistusi. Sellele otsitakse lahendusi kogu Euroopa tasemel. Terviseamet ise jaemüügi tarneprobleemidega ei tegele.

Mis on Eesti strateegia juhuks, kui viiruse leviku piiramine ja aeglustumine ebaõnnestub ja Eestis lööb lahti epideemia?

Kui peaksime jõudma olukorda, kus haiguse kohapealset levikut ei ole enam võimalik vältida, siis rakendame nö faasi 2, mille strateegia on sarnane gripi omaga. See tähendab, et haiglasse võetakse vaid inimesed, kes vajavad seda kliinilistel näidustustel, teistel haigestunutel soovitatakse püsida kodus. Näitena võime tuua aastate 2017/2018 gripihooaja, mille jooksul vajas haiglaravi 1000 inimest, neist suri 95.

Epideemiast on hetkel olukord kaugel, kuid ka sel korral oleme valmis rakendama vajalikke meetmeid.

Kui palju on haiglates vabu voodikohti? Mis protsent haigestunutest üldse vajaks haiglaravi ning kui paljud saavad terveneda kodus?

Haiglakohtade puuduse probleemi ei tundu koroonaviirusega tekkivat. Kui olemasolevad voodikohad peaksid otsa saama, on võimalik luua ajutisi voodikohti juurde. Praegune statistika näitab, et 20-25% haigestunutest vajavad haiglaravi ning ülejäänud saavad terveneda kodus.

Kas haiglad on valmis epideemiaks?

Haiglad on koostanud enda riskianalüüsi ja toimetulemise plaanid ning sealhulgas epideemiaks valmisoleku tegutsemisjuhised.

Kas terviseamet nõustub, et kindlasti on Eestis nakatunuid rohkem kui üks, sest see on lihtsalt loogiline?

Terviseamet ei saa nõustuda, et Eestis on kindlasti nakatunuid rohkem kui üks. Terviseamet rakendab meetmeid haigete ja nende kontaktsete varajaseks tuvastamiseks. Sellepärast viimegi läbi diagnoosimisi, kutsume inimesi üles tavapärasest paremale hügieenile ning riskikoldest reisijatel soovitame võimalusel kuni kaheks nädalaks koduseks jääda.

Kas terviseamet nõustub, et parem on ennetavalt koolid sulgeda, kui hiljem tagajärgedega tegeleda?

Koolide massilist sulgemist me praegu mõistlikuks ei pea. Küll soovitame koos haridus- ja teadusministeeriumiga riskipiirkondades viibinud lastel koju jääda ja koolijuhtidel ning koolipidajatel (kas riigil või kohalikul omavalitsusel) tähelepanelikult olukorda jälgida ning lapsevanematega suhelda. Kõik võimalused õppetöö ümber korraldamiseks nii, et keegi ei satuks ohtu ja õppekava saaks täidetud, on koolidel olemas.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!