Kaevanduse rajamine Lüganuse valda on isenensest vana lugu. Vald andis selles osas nõusoleku juba seitse aastat tagasi, kuid siis soikus kaevanduse rajamise protsess menetlusvea tõttu. Nüüd on arendaja jälle asja üles võtnud. Keskkonnaamet nõuab aga vallalt uuesti nõusolekut, kuna vahepeal on reeglistik muutunud.

Valla elaniku ja Lüganuse volikogu keskkonnakomisjoni liikme Inno Nauri sõnul on vallaelanikel kaks suuremat muret: vald pole tema sõnul elanikke kaugeltki piisavalt informeerinud kaevanduse rajamisest tulenevate tegurite osas, eriti mis puudutab veevarustuse tagamist. Sellele lisaks pole Nauri sõnul pädevat uuringut, mis annaks hinnangu terviseriskidele ja muudele sotsiaalsetele teguritele, mida kaevandus võib kohalikele kaasa tuua.

Tervise- ja sotsiaalsete riskide mõju on iseenesest uuritud kahel korral, 2013. aastal ja ka tänavu kevadel. Uuringute tulemuste kvaliteediga pole aga vallaelanikud rahul: uuringud on üldistava iseloomuga ja kõiki mõjusid hinnata ei võimalda, seisab vallavalitsusele esitatud pöördumises.

Ka vallavanem Andreas Eiche möönab, et tänavuses tervisemõjusid hindavasse uuringusse suudeti kaasat vaid kuus inimest. Inno Naur märgib lisaks, et läbi viidud terviseuuring pole pädev ka seetõttu, et uuringu koostamisel pole lähtutud tulevuse kaevanduse mõjust ja toetutud on näidetele, mis rajatava kaevanduse puhul ei päde.

„Oleme näitkes küsinud, kuidas vibratsioon hakkab meile mõjuma. Selle kohta infot pole. Meile öeldi, et teil oli ju varem ka kaevandus kõrval, aga see oli avamaa kaevandus, seal ei olnud maju peal,” kirjeldab Naur olukorda.

Elanikel palju vastuseta küsimusi

Kaevanduse rajamine muudab paratamatult piirkonna põhjaveerežiimi ja paljusid majapidamisi ähvardab kaevude kuivaks jäämine. Lüganuse vallavanem Andreas Eiche ütleb, selle probleemi lahendamise kohustus on kaevanduse rajajal ja see kohustus on ka dokumentidesse sisse kirjutatud.

Tulevase kaevanduse kohal kodu omava Inno Nauri sõnul pole elanikega sel teemal aga mitte mingit pidi täpsemalt suheldud. Samuti on ebaselge, mis saab, kui näiteks põllumaadele peaks tekkima langatused ehk maa mingis kohas sisse vajuma. „Arendaja annab kümneaastase garantii, aga pärast seda? Kes kannab siis kahjud?”

Vallavanem Andreas Eiche sõnul on tehnoloogia edasi arenenud ja langetusi enam ei teki. „Detaile, mis võivad häirida on väga palju, aga ükski uuring ei võimalda neid kõiki välja selgitada. Selleks on meil kokkulepe, et iga kuu annab arendaja teada neile laekunud kaebustest, anname ka neile teada, millised kaebused meile on esitatud,” ütleb Eiche.

Vallaelanikud on arendaja suhtes umbusklikud

Kuigi riigi keskkonnaamet on valla seisukohta nõudnud juba pea terve aasta, ei ole Nauri sõnul vald siiani suutnud erinevaid aspekte kaaluda ega vallaelanikega sel teemal kahepoolselt suhelda.

Volikogu keskkonnakomisjoni nõudmisel kutsus vallavalitsus lõpuks kokku rahvakoosoleku, aga see toimus vaid kaks päeva enne volikogu hääletust, mis juba toetava otsuse andis.

Nauri sõnul on kohalik rahvas on kõik aru saanud, et kätt kaevandusele ette panna ei saa. Küsimus on lihtsalt selles, mis tingimustel see tuleb. „Meie käest, kes me siin kohapeal elame, ei ole keegi midagi küsinud,” ütleb Naur.

Plaane on tutvustamas käinud Eesti Energia esindajad, aga Nauri sõnul elanikud neid ei usalda, sest nendega on elanikel varem vallas asuva Aidu karjääriga tõttu tekkinud juba palju probleeme, mille lahendamis on olnud väga vaevaline. Aidu karjäärigi on olnud liiga palju probleeme, mille lahendamise on läinud kohati väga vaevaliselt ja pole mõnel juhul siiani lahendust leidnud.

Karjääri tõttu tekkinud probleemi lahendamine on võtnud üheksa aastat

Aidu karjääri tõttu vee reostumisest tekkinud probleemide lahendamisega seisab siiani silmitsei Heli Vilumetsa perekond, kelle maja jäi karjäärist lõpuks vaid mõnesaja meetri kaugusele. Karjäärist pärist reostus sattus põhjavette ja sealtkaudu perekonna puurkaevu.

„Kogusime vihma- ja lumevett ja vedasime autoga vett kõrvalkülast. Kujutate ette, nüüdsel ajal, kui inimestel on dušid, pesumasinad,” räägib Vilumets probleemidest, mida karjäär neile põhjustas. „Minu mehel tekkis siinsest veest raske nahahaigus, mis alles nüüd vaikselt hakkab järgi andma.”

Puhta vee saamiseks osalesid Vilumetsad EL-i programmis, mille abil said nad endale uue sügavama puurkaevu. Osa puurkaevu maksumusest oleks tulnud perekonnal siiski ise maksta. Reostuse tekkimise eest vastutav Eesti Energia nõustus nõuava omaosaluse kinni maksma, kui Vilumetsad valivad kaevu puurima nende soovitatud firma. Paraku osutus uus kaev vigaseks ja sealt tulev vesi oli ikka reostunud. Olukorra lahendamiseks ei jäänud perekonnal muud üle, kui lasta puurida veel üks uus ja väga sügav puurkaev. Sealt saadav vesi on tõesti puhas, kuid kaevu rajamine läks perekonnale maksma 18 000 eurot. Seda raha pole Eesti Energia siiani hüvitanud.

Vilumetsa sõnul on tal mitu mapitäit kirju, mis on viimase üheksa aasta jooksul kogunenud. „Meile lubati nüüd, et kuu jooksul probleem lahendatakse. Loodame, et peetakse sõna,” märkis Heli Vilumets.

Liitu