Lõunaeestlastel keel või murre?

Lõunaeesti keele õigusliku olukorraga tegelev valitsuskomisjon peab muu hulgas kaaluma ka võimalust, et välisjõud võiksid sellele regionaalkeele staatuse andmist enda huvides kasutada.

Valitsuse määrusega moodustatud komisjon, mida juhib kultuuriminister Urmas Paet, vaeb võimalust anda lõunaeesti keelele regionaalkeele staatus, on põrkunud vastakatele arusaamadele regionaalkeele välispoliitilistes mõjudes, kirjutas Postimees.

Komisjonis setusid esindava Põlva linnavolikogu esimehe Georg Pelisaare väitel ei kavatse nad teha korrektiive riigikeele staatuses. “Riigikeeleks jääb ikkagi üks keel, ma ei usu, et keegi tahaks seda muuta,” kinnitas ta. “Mina olen seisukohal, et lõunaeesti keel tuleks tunnistada regionaalkeeleks, millel oleksid kasutamisõigused kohapeal.”

Keele ja Kirjanduse Instituudi direktori Urmas Sutropi sõnul ei saa ei võru, setu ega teiste murrete puhul rääkida eraldi keelest.

“Meil on tegemist eesti keele lõunaeestiliste murretega,” selgitas Sutrop. “Täpsemalt võru murde ja selle murrakutega, millest üks murrakute grupp moodustab niinimetatud setu keele, mille ainsaks eristavaks kriteeriumiks on religioon ehk vene usk.”

Sutropi arvates ei saaks aga regionaalkeel olla enam eesti keele osa, vaid see oleks õiguslikult juba täiesti erinev keel, nii nagu ta väitel sätestab Euroopa vähemus- või regionaalkeelte harta.

Keele ja Kirjanduse Instituudi direktor näeb sellisel regulatsioonil tõsiseid ohte, sest kui anda võru keelele regionaalkeele staatus, tuleks see tema hinnangul anda ka vene keelele.

“Lätis on latgalitega samad protsessid käivitunud ja seal on selge, et selle taga seisavad Vene eriteenistused,” põhjendas Sutrop oma seisukohti. “Vene riik tahab latgali murdest teha eraldi keele, sest siis jääksid lätlased Läti riigis alla viiekümne protsendi ja vene keele võib kuulutada teiseks riigikeeleks.”

Peaministri nõunik ja Võru Instituudi direktor Kaido Kama põhjendas lõunaeesti keele staatuse määratlemise vajadust asjaoluga, et sellekohane regulatsioon seadustes praegu puudub.

“Formaalselt võiks keeleinspektsioon teha trahvi poepidajale, kes paneb oma poe aknale sildi “Puut om egä päiv valla” või midagi muud sellist,” põhjendas Kama. “Keeleseadus ütleb, et eesti keele kasutuse aluseks on eesti kirjakeele norm, ja näeb ette sanktsioonid selle normi rikkumise eest.”

Komisjoni kuuluva Euroopa õiguse asjatundja Mart Nuti sõnul defineerib iga riik enda jaoks ise, millised on seal kõneldava regionaalkeele õigused. Mingit ühtset regionaalkeele definitsiooni Euroopa vähemus- või regionaalkeelte harta Nuti väitel ei sätesta. “Lõunaeesti regionaalkeel ei tekitaks Eestis uut rahvusrühma,” arvas ta.

“Üks rahvus võib ju rääkida mitmes keelevormis, nagu on Norras, kus ametlikus staatuses on kaks keelt,” kirjeldas Nutt. “Õigupoolest on tegemist üheainsa norra keelega.”

“Selles mõttes pole lõunaeesti keele probleem ka Eesti jaoks nii hull. Aga kunagi ei saa siiski välistada, et poliitilistel kaalutlustel üritatakse seda olukorda ära kasutada,” möönis Nutt.