Õppuse eesmärk oli arendada Balti riikide kolme brigaadi, USA Euroopa väejuhatuse ja tänavu esimest korda osalenud NATO Kirdekorpuse staapide vahelist koostööd sõjaliste ülesannete planeerimisel.

Lätis, Adazi polügoonil harjutasid koostööd Eesti, Läti, Leedu, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide maaväeüksused, kus Eestit esindas Scoutspataljon, Ämari lennuväljal paiknesid õppust toetanud ründelennukid A-10 ja tankurlennukid KC-135.

"Tänavune õppus oli mahukam kui varasemad, samuti pole Saber Strike kunagi olnud nii rahvusvaheline," ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Aron Kalmus.

Tema sõnul olid esimest korda õppuse ajaloos eri riikides asunud staabid lõimitud õppuse ühisesse stsenaariumisse infotehnoloogia vahendite abil, mis õppusel osalejatele tähendas olulist arenguhüpet.

1. jalaväebrigaadi ülesanne oli juhtida virtuaalseid üksusi Tartu matkekeskusest arvutisimulatsiooni abil. Brigaadi tegevust juhtis omakorda Tapal paiknenud Kirdekorpuse staap.

Õppuse esimesel nädalal harjutasid osalejad erinevaid koostööelemente, teisel nädalal treenisid Eesti, Läti ja Leedu brigaadide staabid, Soome pataljoni staap, Kirdekorpuse staap ja Leedus paiknenud USA Euroopa väejuhatuse juhtimispunkt sõjaolukorras koostegutsemist.

1. jalaväebrigaadi ülem jäi koostööga kirdekorpusega väga rahule kinnitades, et oma osa selles on ka varasematel sidemetel, sest Eesti ohvitserid on kirdekorpuses juba pea kümme aastat teeninud.

Pärast õppuse ametlikku lõppu asus Tapa sõjaväelinnakus paiknenud NATO Kirdekorpuse staap valmistuma kojusõiduks, järgmisel nädalal toimetavad Poola mereväe laevad Paldiski sadamast Poola ja Saksamaale korpuse tehnika ja varustuse. Scoutspataljoni kolonnid saabuvad Lätis tagasi täna.

Õppuse Saber Strike juhtstaap asus sel aastal Leedus, Lätis Adaži polügoonil harjutas koostööd Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi, Läti ja Leedu maaväe üksustega järgmise rotatsiooniga Afganistani suunduv jalaväekompanii Estcoy-17.

Kokku osales õppusel 1800 kaitseväelast Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Poolast, Ameerika Ühendriikidest, Ühendkuningriigist ja NATO kirdekorpusest. Eesti saatis õppusele pea 250 kaitseväelast.