Lõppenud hooajal haigestus grippi kuni 85 000 inimest

 (2)
Lõppenud hooajal haigestus grippi kuni 85 000 inimest
Foto: Marianne Kuusk

Lõppenud gripihooajal haigestus Eestis grippi kuni 85 000 inimest, võrreldes mullusega haigestunute arv vähenes.

"Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi haigestumise hooaja 2010/2011 võib lugeda lõppenuks, kuigi seiret viirusnakkustesse haigestumise üle jätkab Terviseamet ka suvekuudel," kinnitas terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri BNSile.

Sel hooajal haigestus grippi terviseameti hinnanguliste arvestuste järgi kuni 85.000 inimest. Haigestumus ei ületanud varasemate aastate jooksul jälgitud tavapäraseid gripihooaja näitajaid.

Võrreldes eelmise gripihooajaga vähenes haigestumus kõikides vanusrühmades, kõige olulisemalt kuni 15-aastaste laste seas.

Kõikidest kuni nelja-aastastest lastest põdes grippi 12,2 protsenti, 5-14 aastastest lastest 7,9 protsenti, täiskasvanutest vanuses 15-65 aastat haigestus kolm protsenti ning üle 65-aastastest haigestus 1,3 protsenti elanikest.

Vanemaealiste elanike hulgas püsis haigestumine juba teist aastat järjest stabiilsel madalal tasemel, mis kinnitab Saluri sõnul varasemat oletust, et vanematel inimestel on säilinud teatud immuunsus pandeemilise gripi viiruse vastu.

Hinnanguliste arvestuste järgi omavad seagripi vastast läbipõdemisjärgset immuunsust Eestis 33 protsenti lastest vanuses kuni neli aastat, 27 protsenti lastest vanuses 5-14 aastat, seitse protsenti täiskasvanuid vanuses 15-65 aastat ning kaks protsenti üle 65-aastastest inimestest.

Populatsiooni immuunsuse tase ei sõltu ainult haigust põdenute arvust, vaid ka vaktsineeritud inimeste arvust. Eestis on seagripi vastu vaktsineeritud ainult 1,3 protsenti elanikkonnast, mis on Saluri sõnul liiga vähe, et saaks oluliselt mõjutada populatsiooni immuunsustaset.

2009. ja 2010. aasta pandeemia ajal domineeris A/H1N1 ehk seagripiviirus. Lõppenud hooaja seireandmed näitasid, et lisaks hakkasid ringlema ka teised A- ja B-gripiviiruse tüved.

Laboratoorse kinnituse sai lõppenud hooajal 1087 A-gripiviiruse proovi, neist 597 H1N1 ja 166 B-gripiviiruse proovi. Täiendavalt läbiviidud A-gripiviiruse alatüpeerimine näitas, et Eestis valitses kogu hooaja vältel A gripiviiruse alatüüp H1N1(2009) ehk pandeemiline gripiviirus, kahel juhul tuvastati A-gripiviiruse alatüüp (H3N2), 225 A gripiviirust jäi alatüpeerimata. B-gripiviiruste leid oli viis korda kõrgem kui eelmisel hooajal. Selline viiruste paljusus on iseloomulik hooajalisele gripile.

Saluri hinnangul saab suure tõenäosusega öelda, et ka järgneval hooajal ringlevad üheaegselt mitmed respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavad viirused, nii sesoonsed H3N2 ja B-gripiviirused kui ka seagripp. Täpsemalt saab prognoosida järgneva hooaja viirusi pärast maakera lõunapoolkeral lõppevat gripihooaega.

Enimohustatud on gripi suhtes jätkuvalt lapsed ning täiskasvanud vanuses kuni 65.