Lootsmann: kõik omavalitsused pole elujõulised
Tartu reformierakondlasest linnapea Urmas Kruuse kritiseeris täna teravalt regionaalminister Siim Kiisleri valdade sundliitmise kava, teatades et sunniviisiline liitmine on vastuvõetamatu. Linnapea lisas, et kuigi uute piiride joonistamine paberil ja valdade sunniviisiline liitmine on iseenesest võimalik, ei ole see kodanike suhtes õiglane. “See näitab vaid ministri ja tema erakonna kahepalgelisust,” kordas ta.
Kruuse sõnul ei saa mandaat kohalike omavalitsuste liitmiseks tulla valitsuselt, vaid peab lähtuma kodanikelt endilt, öeldes, et ei valitsusel ega riigikogul pole haldusterritoriaalse reformi läbiviimiseks mandaati.
“Siinkohal tekib mul paraku küsimus riigi aluspõhimõtetest. Kui rahvas valimistel oma tahet ei väljendanud ja riigikogule ning seeläbi ka valitsusele riigiasjade otsustamiseks mandaati ei andnud, siis mis üldse oli valimiste eesmärk,” kommenteeris Harju maavanem Värner Lootsmann.
„Olen kõigiti nõus Tartu linnapea seisukohavõtuga, et reformi eesmärgiks ei saa olla pelgalt omavalitsuste väike arv ja seeläbi mastaabiefektist tulenev võimalik rahaline kasu. Ent olukorras, kus meil on valdasid mille elanikkond on sedavõrd pisike, et piltlikult öeldes käib kultuurimaja katuse remont oma vahenditest üle jõu, on raske nõustuda, et need vallad on mõistlikud, ratsionaalsed ja elujõulised omavalitsusüksused,” ütles Harju maavanem.
„Nõustun Urmas Kruusega ka selles, et riigi kulutused tuleb regionaalküsimustes üle vaadata ning riigi ja omavalitsuste ning omavalitsusliitude ülesannete jaotumise küsimused korrastada,“ lausus Värner Lootsmann. „Olen välja pakkunud, et paljuski omavalitsusliitude ja maavalitsuste kattuvad ülesanded üle vaadata ja lüüa lahku maavanema järelevalvefunktsioon, mida võiks teostada regioonipõhiselt ja maakondliku arengu suunaja roll, mille võiks ühendada omavalitsusliitude ülesannetega moodustades maavolikogud,“ lausus Harju maavanem.
Regionaalminister Siim Kiisleri sõnade kohaselt on vaja haldusterritoriaalne reform läbi viia ühtsete põhimõtete ja plaani alusel korraga kogu Eesti territooriumil. Reformi eesmärgiks on kohaliku identiteedi ja iseotsustamise säilitamine ja arendamine, omavalitsuste poolt pakutavate teenuste kvaliteedi tagamine ja tõstmine, efektiivsem koostöö, planeerimine ja ressursikasutus senistest omavalitsusüksustest suuremate haldusüksuste tasemel, riigi ja omavalitsuste ülesannete jaotuse korrastamine ning omavalitsusüksuste suuruse ja suutlikkuse ühtlustamine.
Harju maavanem tõdes, et juhul, kui Tartu linnapea, lugedes eelnenud regionaalministri poolt saadetud haldusreformi eesmärkidest välja kavatsuse tegeleda pelgalt valdade sundliitmise ja paberil piiride ümberjoonistamisega, siis selline asjade käik oleks kahetsusväärne.
Lootsmann lisas: „Olles kõnelenud regionaalministriga, olen veendunud, et reformi eesmärgiks on korrastatud regionaalhalduse mudel ja tugevamad omavalitsused, mis on võimelised kohalikku arengut suunama. Sundliitmine on selles kontekstis küll äärmuslik, ent arvestades senist vabatahtlike liitumiste läbikukkumist, vajalik lahendus.“
