Loone sõnas, et Tallinna, Narva ja Pärnu pommitamine Nõukogude Liidu lennuväe poolt on ajalooline fakt, mida ei saa ümber lükata ning seda ta ka ei soovinud. „Rõhutasin, et kuigi eestlastel võib olla keeruline tähistada liitlaste võitu, sest see ei toonud meile vabadust, peame siiski meenutama selle koletu sõja ohvreid ja selle lõppu. Sõja lõpp tähendas ka seda, et enam ei pommitatud meie linnu ja inimesi, sest sõja jooksul pommitati meid karmilt,“ rõhutas Loone.

Ta selgitas, et ta mõistab, miks „Aktuaalses kaameras“ öeldu tekitas arusaamatust, kuid kinnitas, et tema sõnu mõisteti välja jäetud konteksti tõttu valesti. „Minu lause kontekst oli sõja lõpp. See oli kontekst, et ajavahemikus 1941-1944 pommitati Tallinnat, Tartut, Narvat, Pärnut ja teisi Eesti linnu korduvalt, sõjas hävis meie normaalne elukeskkond, hukkusid tuhanded ja tuhanded inimesed. Seetõttu ongi võimalik head meelt tunda, et 9. maist alates vähemalt neid koledusi, aktiivset sõjategevust ei toimunud. Muidugi on traagiline, et Eesti sai vabaks alles 1991. aastal, aga teadmine vabast Euroopast andis meile kõigile jõudu omaenda vabadus ära oodata. Mind ajalootõdede väänamises või eestlaste kannatustest mööda vaatamises on ebaaus ja alusetu süüdistada,“ leiab Loone.

Eestis elavad nõukogude armee veteranid kogunesid eile kaitseväe kalmistul asuva pronkssõduri monumendi juurde, et tähistada Nõukogude Liidu võitu Saksamaa üle Teises maailmasõjas. Teiste seas viisid lilli riigikogu keskfraktsiooni poliitikud.

„Ma olen käinud kogu aeg sellel ajal, kui ma olen Tallinnas elanud, pronkssõdurile lille viimas, sest minu arvates see, et liitlased võitsid Teises maailmasõjas, on väärt tähistamist, ja on ka Eestis väga väärt tähistamist. Meil ei oleks täna Eesti riiki, kui liitlased tookord ei oleks võitnud,” selgitas Loone.

Ta rõhutas, et Euroopa võitles koos hoolimata sellest, et paljudes asjades oldi erimeelsustel. „Täna, ma arvan, et Eestis on eriti oluline mõelda, et kuigi Eesti vabadusega läks veel aega pärast Teist maailmasõda, siis see, et pommid ei kukkunud kaela, on ka Eestis päris oluline.”