Loomakaitsjad hoiatavad linna sattunud metsloomade toitmise eest
"Metsloom tuleb linna, sest siinne toidubaas on suurem. Näiteks paksuks söödetud tuvikari on ääretult lihtne saak kanakullile", ütles Kadri Võrel Eestimaa loomakaitse liidust. Tema sõnul on tegemist normaalse looduse ringkäiguga, millele vahele inimene sekkuda ei tohi.
Liidu juht Heiki Valner lisas, et tänavune talv on olnud erakordselt leebe, mistõttu metsloomad ei vaja abi ning nende toitmine on kurjast.
"Meile on teada antud inimesega harjunud rebasekolooniatest Muugal, Tabasalus ning Kohilas. Paraku lõpetavad sellised loomad oma elu suure tõenäosusega auto rataste all või lööb keegi nad lihtsalt maha."
Liit juhib tähelepanu, et rebaste toitmine soodustab nende asustust linnas, mis omakorda võib kaasa tuua ka kärntõve või sooleparasiitide ulatuslikuma leviku koduloomadel.
Pärast rebaste pesakohast lahkumist tuleks uruavaused sulgeda, et järgmisel aastal loomad sinna enam pesa teha ei saaks. Metsloomade linna kolimise vastu saab iga maaomanik hoolitseda selle eest, et toidujäätmed ei jääks loomadele kättesaadavatesse kohtadesse ning komposteerimisel kasutatakse kinniseid kaste.
Terve metsloom linnas ei vaja inimese abi, erandiks on vaid suurulukid, kellest tuleks teada anda päästeametile. Metsloomadega seotud küsimuste korral võib pöörduda ka keskkonnainspektsiooni või kohaliku omavalitsuse poole. Lisaks on Eesti jahimeeste seltsi selle aasta põhifookuses ulukid ja nende asurkonnad, mistõttu võib ulukitega seonduvates küsimustes pöörduda nõu saamiseks ka kohalike jahiseltside poole.
Abi saab ka omavalitsustest. Eestimaa loomakaitse liit suurematele omavalitsustele infokirja metsloomadega seonduvates küsimustes, mille alusel on keskkonnaspetsialistil võimalik ümbruskonna inimesi teavitada ja nõustada.
