Loomakaitsja: kriisi esimesed ohvrid on loomad
Samas on inimesed Valneri sõnul teadlikumaks muutunud ning teavitavad rohkem loomakaitsjaid, kes omakorda avalikustavad juhtumeid enam kui varem. „Samas mure on, et majandusliku olukorra halvenedes kannatavad esmajoones loomad,“ rääkis Valner.
Mehe sõnul muutub halvemaks nii kodu-, põllumajandus- kui ka metsloomade olukord. „Salaküttimine hakkab peale, kuid salakütid pole sageli väga oskuslikud ja teevad kahju,“ rääkis Valner salaküttide tekitatud jahipraagist ja vigastatud loomadest. Salakütid võtavad sageli tapetud loomast kaasa vaid ihaldusväärse osa ning jätavad ülejäänud looma metsa roiskuma.
Lemmikloomade puhul on Valneri sõnul märgata probleeme koertega, kes jäetakse metsa surema. Näiteks leidsid kütid pühapäeval Harjumaal metsast hukkunud koerad, kes olid seotud puu külge ja jäetud nälgima. Valner märkis, et riiklik kontroll loomade kohtlemise osas ei ole kõige parem.
Hulkuvaid koeri on loomakaitsja sõnul sama palju kui 2005. aastal. Hulkuvate loomadega peaks tegelema omavalitsused, kuid neil on rahadest puudus. Samas poleks Valneri sõnul kõigile hulkuvatele loomadele varjupaikades kohtagi ning loomi peaks siis hukkama hakkama.
„Kui varjupaik muutub tapamajaks, siis meie paneme oma uksed kinni,“ ütles Valner seepeale.
Loomakaitsja märkis, et selts teeb koostööd kõigi meediaväljaannetega, kuid kokku jõuab avalikkuseni umbes 5-6 protsenti kõigist juhtumitest.
Samuti on umbes 60 protsenti kõigist teadetest valeväljakutsed, kus inimene on looma pärast muret tundes olnud näiteks liialt emotsionaalne, kuna tegelikult on loomal kõik vajalik olemas.
Loomakaitsja märkis, et tuimalt möödaminek on hullem kui valeinfo andmine ja kutsub seepärast väärkoheldud loomadest teatama loomakaitse seltsi telefonil 526 7117.
