Loomad ründavad inimesi

 (21)
Kuri koer

Tänavu 11 kuuga on Eestis ametlikult registreeritud 4134 loomahammustuse ohvrit, viimati oli loomahammustuste arv sama suur enam kui 50 aastat tagasi.

Tervisekaitseinspektsiooni pressiesindaja Agnes Jürgensi sõnul registreeriti 1949. aastal 4458, 1950. aastal 4621 ja 1951. aastal 4063 loomaohvrit.

Pärast seda on loomahammustuste arv jäänud 2000 piirimaile ning hakkas tõusma taas 1996. aastal, kui registreeriti 3205 loomahammustust. Mullu registreeriti 3933 loomahammustust ning tunamullu 3670.

Jürgensi sõnul on loomahammustuste tegelik arv ilmselt suurem, kuna arstiabi otsitakse vaid tõsisemate vigastuste puhul või siis, kui kahtlustatakse purenud looma marutaudi.

“On ime, et ükski inimene pole Eestis sel aastal veel marutõppe nakatunud,” sõnas Jürgens.

Ta lisas, et suurenenud on ka vaktsineerimiste arv. Tänavu üheksa kuuga on marutõve vastu vaktsineeritud 1663 inimest. Mullu oli vaktsineerituid 1308 ning 2001. aastal 851.

Vaktsineeritakse inimesi, kelle puhul saab kahtlustada marutõves loomaga kokkupuutumist. Tänavu septembris eraldas sotsiaalministeerium vaktsineerimiseks lisaraha, kuna aastaks ette nähtud vaktsiin lõppes juba sügisel.

Loomahammustusi on tänavu kõige enam registreeritud juulis, kui loomad puresid vähemalt 540 inimest, ning kõige vähem jaanuaris, kui pureda sai 249 inimest. Kõige enam saab inimesi loomadelt pureda Tallinnas ning suures osas tuttavatelt loomadelt.

Marutaudis loomi on tänavu kümne kuuga avastatud 707. Mullu oli marutaudis loomi 422 ning tunamullu 167. Kõige enam on marutaudis loomi leitud Harjumaalt, Lääne-Virumaal ning Tartumaalt. Kõige enam on marutaudi leitud kährikutelt ja rebastelt. Teisalt avastati oktoobri lõpus Tallinnast Nõmmelt marutaudis kass ning novembris ründas Järvamaal inimest marutaudis ilves.

Veterinaar- ja toiduametil on marutaudi leviku takistamiseks kavas puistata kevadel kolmandik Eestit lennukitelt üle loomasööda sisse segatud marutaudivaktsiiniga.

Inimeste haigus marutõbi ja loomade haigus marutaud on ravimatud viirusnakkushaigused, mis kahjustavad kesknärvisüsteemi ja lõpevad surmaga. Inimesed saavad marutõve nakatunud loomadega kokku puutudes ning haigust saab vältida vaid vaktsineerimisega. Viimane on hammustada saanuile tasuta.

Marutõve peiteaeg on 12 päevast aastani. Haiguse esimesed sümptomid on hammustuskoha sügelemine, üldine nõrkus, peavalu, kuivustunne suus, söögiisu langus ning keele kattumine katuga. Samuti kaasnevad sellega ülitundlikkus valgusele ja mürale, hirm, masendus ning oksendamine.

Maailmas nakatub marutõppe igal aastal 50 000-100 000 inimest. Eestis on esimesed teated marutõppe nakatunud inimesest 1713. aastast ning viimased 1986. aastast. Lätis nakatus ning suri marutõppe tänavu üle kümne aasta esimene inimene. Marutõbi on üks väheseid vanadest aegadest pärinevaid haigusi, mis levib ka tänapäeval ning millele pole seni suudetud ravi leida.