Statistika andmeil oli septembris 419 loomahammustust. Mullu samal ajal puresid loomad inimesi vaid 339 korral. Sel aastal on igas kuus olnud rohkem loomahammustusi kui eelmisel aastal samas ajavahemikus.

Kõige enam loomahammustusi oli septembris Tallinnas, Tartumaal ja Pärnumaal.

Tänavu üheksa kuuga on loomad hammustanud inimesi 3551 korral. Mullu oli loomahammustusi terve aasta jooksul 3933. Tunamullu oli neid aastas 3670, aasta varem 3701 ning 1999. aastal 3198.

Septembris avaldas tervisekaitseinspektsioon loomahammustuste arvu suurenemise pärast muret marutõvevastase vaktsiini ja immuunglobuliini lõppemise üle. Valitsus eraldas selleks septembris reservfondist 334.900 krooni.

“Sellega saame rahulikult aasta lõpuni hakkama, juhul muidugi, kui loomahammustuste arv enam drastiliselt ei suurene,” ütles tervisekaitseinspektsiooni pressiesindaja Agnes Jürgens BNS-ile.

Oluliselt suurenenud marutaudi leviku tõttu loomadel on suurenenud marutõppe nakatumise oht ka inimestel. Lätis suri tänavu augustis marutaudis koera hammustuse tõttu üle kümne aasta esimest korda inimene.

Tervisekaitseinspektsioon jagab vaktsiini ja immuunglobuliini kohalike talituste kaudu arstidele, kelle poole abivajajad on pöördunud. Looma käest hammustada saanuile on vaktsineerimine tasuta.

Inimestel esinev marutõbi ja loomade marutaud on ravimatu viirusnakkushaigus, mis kahjustab kesknärvisüsteemi ning lõpeb surmaga. Inimese haigestumist pärast marutaudis loomalt hammustada saamist võib vältida ainult kaitsesüstimise ehk vaktsineerimisega.

Haiguse peiteaeg on 12 päeva kuni aasta. Sümptomid avalduvad esialgu hammustuskoha sügeluses, üldises nõrkuses ja peavalus, söögiisu languses, ülitundlikkuses valgusele ja helidele, oksendamises, hirmus ja masenduses. Haigushoog avaldub hingamist takistavas kõrilihaste spasmis, krampides, vererõhu äkilises languses ning lõpeb surmaga.

Maailmas nakatub marutõppe igal aastal 50 000-100 000 inimest. Eestis oli esimene teadaolev marutõvejuhtum 1713. aastal Kullamaal ning viimane 1986. aastast Järvamaal.