Loomad muutuvad üha tigedamaks

Mullu registreeriti Eestis ametlikult 4436 loomahammustuse ohvrit, viimati oli loomahammustuste arv sama suur enam kui 50 aastat tagasi.

Tervisekaitseinspektsiooni pressiesindaja Agnes Jürgensi sõnul registreeriti 1949. aastal 4458, 1950. aastal 4621 ja 1951. aastal 4063 loomaohvrit.

Pärast seda on loomahammustuste arv jäänud 2000 piirimaile ning hakkas tõusma taas 1996. aastal, kui registreeriti 3205 loomahammustust. 2001. aastal registreeriti 3670 loomahammustust ning 2002. aastal 3933.

Kõige enam loomahammustusi registreeriti mullu Tallinnas, kus hammustada sai 1282 inimest, Tartumaal sai hammustada 642 ja Ida-Virumaal 584 inimest.

Loomahammustusi registreeriti mullu kõige enam juulis, kui loomad puresid vähemalt 540 inimest, ning kõige vähem jaanuaris, kui pureda sai 249 inimest.

Jürgensi sõnul on loomahammustuste tegelik arv ilmselt suurem, kuna arstiabi otsitakse vaid tõsisemate vigastuste puhul või siis, kui kahtlustatakse purenud looma marutaudi.

Suurenes ka loomahammustuste vastu vaktsineerimiste arv. Kui 2001. aastal oli vaktsineerituid 851 ja 2002. aastal 1308, siis mullu vaktsineeriti 2266 inimest.

Vaktsineeritakse inimesi, kelle puhul võib kahtlustada marutõves loomaga kokkupuutumist. Mullu septembris eraldas sotsiaalministeerium vaktsineerimiseks lisaraha, kuna aastaks ette nähtud vaktsiin lõppes juba sügisel.

Ka marutaudis loomade arv kasvas mullu plahvatuslikult. Kui 2001. aastal avastati marutaudis loomi 167 ning 2002. aastal 422, siis mullu oli marutaudis loomi 814. Kõige enam on marutaudis loomi leitud Harjumaalt, Pärnumaalt, Lääne-Virumaalt ning Tartumaalt. Kõige enam on marutaudi leitud kährikutelt ja rebastelt, aga ka veistelt. Oktoobri lõpus leiti Tallinnast Nõmmelt marutaudis kass ning novembris ründas Järvamaal inimest marutaudis ilves.

Veterinaar- ja toiduameti peadirektori Ago Pärteli sõnul ei ole marutaudijuhtude arvukus väga ootamatu, kuna marutaud esineb nelja-viie aasta tagant lainetena. “Praegu oleme ilmselt tipus ja järgmisel aastal on oodata juhtumite vähenemist,” sõnas ta.

Pärtel lisas, et üldiselt ei ole marutaud ja loomahammustused omavahel seoses, kuna marutaud levib peamiselt metsloomade kaudu ning loomahammustusi saavad inimesed peamiselt oma kodustelt lemmikloomadelt.

Veterinaar- ja toiduametil on marutaudi leviku takistamiseks kavas puistata kevadel kolmandik Eestit lennukitelt üle loomasööda sisse segatud marutaudivaktsiiniga.

Inimeste haigus marutõbi ja loomade haigus marutaud on ravimatud viirusnakkushaigused, mis kahjustavad kesknärvisüsteemi ja lõpevad surmaga. Inimesed saavad marutõve nakatunud loomadega kokku puutudes ning haigust saab vältida vaid vaktsineerimisega. Viimane on hammustada saanuile tasuta.

Marutõve peiteaeg on 12 päevast aastani. Haiguse esimesed sümptomid on hammustuskoha sügelemine, üldine nõrkus, peavalu, kuivustunne suus, söögiisu langus ning keele kattumine katuga. Samuti kaasnevad sellega ülitundlikkus valgusele ja mürale, hirm, masendus ning oksendamine.

Maailmas nakatub marutõppe igal aastal 50 000-100 000 inimest. Eestis on esimesed teated marutõppe nakatunud inimesest 1713. aastast ning viimased 1986. aastast. Lätis nakatus ning suri mullu marutõppe üle kümne aasta esimene inimene. Marutõbi on üks väheseid vanadest aegadest pärinevaid haigusi, mis levib ka tänapäeval ning millele pole seni suudetud ravi leida.