Tallinna Loomaaia elevanditalitaja Ülle Maandi ütles ETAle, et 16aastased ehk teismelised elevandid pole juba neli nädalat õue saanud, kuna uks on kinni keevitatud ning õues käivad ehitustööd.

Kuigi loomad on vanuses, mil neil on maksimaalne energia, saavad nad juba neljandat nädalat teha vaid kolm sammu ühele ja kaks sammu teisele poole, nentis Maandi. “Õues käimiseks küll eraldati ühe elavandi suurune boks, kuid emased elevandid pole kordagi õue saanud, kuna nad käituvad nagu kari, keda on võimatu lahutada. Korraga aga nad sinna ei mahu,” selgitas Maandi. “Isane elevant on ainus, kes on õhtuti pärast ehitustöid saanud kolm tundi päevas välisboksis seismas käija.”

Tallinna Loomaaia direktor Mati Kaal ütles ETAle, et talitajate jutt on haiglaslik ja absurdne. “Nende ainus argument on, et nemad teavad, mis on õige,” märkis Kaal. Ehitustööd lõpevad 25. mail ja kuue nädalaga ei juhtu loomadega midagi, kinnitas Kaal.

Talitajad aga on seisukohal, et loomade kuus nädalat kinnises ruumis hoidmine on sulaselge piinamine, mis mõjub loomade psüühikale ja jätab sügava jälje eluks ajaks.

Maandi sõnul on ehitustööde taga vaid äriline huvi, kuna ehitatakse niigi kitsaks jäänud territooriumi arvelt vanast basseinist poole viletsam ja madalam bassein. Mõistlik oleks olnud vana bassein alles jätta ja suurendada loomade heaks territooriumi. Juhtkond väidab samas, et kõik ehitustööd olid talitajatega kooskõlastatud.

Maandi sõnul on uus bassein ilma astmeteta ja kuna kolme päevaga muutub kivi vees libedaks, on see eluohtlik nii talitajale kui ka elevandile. “Kui seitse tonni kaaluv loom ikka kukub, võib see lõppeda eluaegse vigastusega,” nentis ta. “Samas võib elevant libastumisel kukkuda ka talitaja peale.”

“Kui mujal maailmas on elevantidele eraldatud üle 4000 ruutmeetri suurused maa-alad, siis meil otsustati niigi kitsaks jäänud 1200 ruutmeetri suurust maa-ala uue basseini ehitusega vähendada 800 ruutmeetrile,” ütles Maandi. “Elevantidel on vaid seisuruum, kuigi just sellises vanuses vajaksid nad liikumisruumi nii jooksmiseks kui ka ronimiseks.”

Loomaaia direktor Mati Kaal ütles ETAle, et kuna need süüdistused on alusetud ja pigem psüühilised, annab ta talitajatele andeks.

Elevanditalitajate ja juhtkonna vaheline kisklemine on kestnud juba pool aastat. Esimene konflikt, kui juhtkond kirjutas talitajatele liiga pikkade tööpäevade eest käskkirja, lahendati töövaidluskomisjonis. Seal jäid õigeks talitajad, kuna juhtkonna poolt vormistatud käskkiri oli valesti vormistatud.