Loomaaias oli beebibuum

Sel kevadsuvel paljunesid Tallinna Loomaaia haruldased elanikud tavalisest rohkem, mõned neist tõid oma järeltulijad ilmale esmakordselt loomaaia ajaloos.

Loomaaias sündis sel kevadsuvel kokku 285 järeltulijat suurematelt imetajatelt, roomajatelt ja lindudelt. Neist 137 on sündinud sõralistelt-kabjalistelt ja 82 kiskjalistelt.

Viljakamad imetajad olid euroopa naaritsad, kes said 53 järglast, ja davidi hirved 28 järglasega, lisaks nägi ilmavalgust veel kümneid tuhandeid putukaid, kalu ja närilisi, kirjutab Eesti Päevaleht.

Sel aastal sai taas poja hiidmerikotkas, kelle pooleaastane poeg kosus mitu kuud inkubaatoris. “Euroopa loomaaedades on üldse kaks-kolm juhust, et nad on paljunenud,” selgitas Tallinna Loomaaia asedirektor Vladimir Fainštein, kelle sõnul on haruldaste lindude ilmaletulekuks oluline eeskätt inimese hoolitsus nende eest.

Must-raisakotkaid tuli tänavu suvel ilmale kaks. Vanemate all koorunu ei jäänud kahjuks elama, inkubaatoritibu on aga Fainšteini sõnul tänaseks auväärsetes mõõtmetes. “Inkubeerimine on suur töö: röövlinnu muna kaalutakse iga päev, jälgitakse, kas ta areneb õigesti, aga munakoor on nii paks, et läbi valgustada seda ei saa,” kirjeldas Fainštein.

Linnuvanemad elavad paarina koos. Kääpakotkaste abielu jäi tänavu kahjuks järeltulijateta, nemadki on loomaaiatingimustes harva viljakad. Sellest hoolimata on Tallinna Loomaaed Euroopa omade hulgas oma asukate paljunemiste poolest heas kirjas. “Loomaaias valivad paarid välja inimesed, looduses valitakse ikka see, kes rohkem meeldib,” ütles Fainštein. “Aga seda on ikka fantastiline vaadata, milline armastus neil omavahel on!”

Kitselapsi sündis tänavu kevadel iseäranis ohtralt, mistõttu müüdi hulk kameruni kitsekesi Eesti eri paikadesse viiesaja krooni eest kodukitsedeks.

Esimest korda endiste sotsialismiriikide loomaaedade peale poegis tänavu Tallinnas Hiinast pärit sinilammas. Davidi hirvesid tuli sel aastal loomaaias ilmale koguni 28. Juuni lõpus sündinud tiigrikutsikas on Fainšteini sõnul nõrguke ja kosub raskest operatsioonist. “Sünnitus oli raske, tal oli probleeme ühe näopoole närvidega,” põhjendas asedirektor.

Kolmest tiigrikutsikast jäi elama ainult üks, kes ema juurest peatselt ära võeti. “Emale oli see esimene sünnitus, ega ta hästi teadnud, mida kutsikatega peale hakata,” ütles Fainštein. Tema sõnul elutseb troopikamajas praegu veel üks tulevane ema: kirevahvenlane, kes kannab oma maime suus.

Nädal tagasi ronisid esmakordselt oma vanemate seljast maha kolmekuused ahvlased edipuse tamarini kaksikud, kelle sugu loomaaed veel praegu ei tea. “Põhiliselt kannab neid seljas isane, ema ainult söödab.” osutas asedirektor. “Neid küll loomaaedades esineb, aga järglasi on neilt väga raske saada.”