Loomaaia direktor Mati Kaal ütles Postimehele, et rohkem kui sajapealise karja ülalpidamine käib loomaaiale üle jõu ning sügiseks tuleb haruldaste sarviliste arvu vähendada paarikümnele.

Loomaaed on teinud jõupingutusi miilude kinkimiseks mitmele poole võõrsile — mullu kingiti Tšehhi loomaaedadele 26 miilut, tänavu loodetakse neid jagada kõigile soovijatele üle maailma.

“Kõik loomaaiad, kes ise järele tulevad või saatmise kinni maksavad, saavad,” lubas Kaal. “Tänaseks on sündinud juba jälle üle paarikümne järeltulija.”

Kuna 50-60 miilu vähemalt poolteist miljonit krooni maksma minev lennureis Mandžuuriasse tuleb logistikafirmadega lennuki tellimiseks kokku leppida umbes kaks kuud varem, peab loomaaed lõpliku otsuse loomade ärasaatmiseks tegema suve keskpaiku.

Kui kesksuveks pole leitud rahastajaid ja loomade omanikud Hiinast nende ajaloolisele kodumaale viimise vastu huvi ei ilmuta, on enamikul karjast oht oma loodusliku vaenlase, amuuri tiigri lõugade vahele sattuda. “Kuna tiigrid ja miilud elavad looduses samal levialal, on tegu vähemasti koduse toiduga,” märkis Kaal. “Seda viisi loomade arvukuse piiramiseks aktsepteeritakse loomaaedades.”

Kuigi nii miilude kui ka teiste loomaaiaasukate vastu on elavat huvi tundnud mitmed Tallinna restoranid ja gurmaanide ühendused, ei müü loomaaed eetikast lähtudes liha välja.

“Kui te esimesel korral miiludest kirjutasite, helistati kohe restoranist. Ärimehed meie käitumist ei mõista, arvavad, et viskame raha lihtsalt maha,” jutustas Kaal. “Meilt on küsitud kõiki eksootilisi loomi — näiteks ilvest. Gurmaanid prooviksid kogu meie ekspositsiooni ära.”

Vaatamata sellele, et kari kingiti juba mitu aastat tagasi Hiina riigile, pole hiinlased midagi ette võtnud, et kingitus ära viia. Iga päev hea isuga juurvilju, vihtasid ja heinu matsutava loomakarja ülalpidamine maksab aga rahakitsikuses loomaaiale üle 200.000 krooni aastas.