Loomaaed lühendas rahapuudusel töötajate tööaega
„Me lühendasime tööaega novembris, detsembris, jaanuaris ja veebruaris,“ rääkis loomaaia direktor Mati Kaal Delfile. „Novembris me suutsime isegi teha 90-protsendilise ajaga tööd.“ Teistel talvekuudel töötavad loomaaia inimesed aga 80-protsendilise tööajaga ja saavad seetõttu ka viiendiku võrra senisest vähem palka.
Kaalu sõnul arutati kollektiiviga, kas pisikese eelarve tõttu on otstarbekam vähendada palka või lühendada tööaega ja inimesed ise otsustasid, et parem on teha neli kuud lühemat aega tööd. Ta lisas, et kõigil on töölepingutes allkirjastatud kokkulepe, et kui linna eelarvest ei tule vahendeid, siis on võimalus tööaega piirata.
„Graafikud tuleb ringi teha. Meile on pidev tsükkel, iga päev ja osa inimesi ka öösel, peab tööl olema,“ selgitas ta. „Lihtsalt nüüd on korraga vähem inimesi väljas ja vähemolulised tööd jäävad tegemata. Tehakse seda, mis loomadele ilmtingimata vajalik on.“
Talvel töötavad loomaaia töötajad kella 8-st 16.30-ni. Kassad on avatud 9-15 ja külastajad võivad platsil viibida kella 17. Direktori sõnul on töötajate hulgas palju neid, kes kella ei vaata ja töötavad oma heast tahtest nii kaua, et vajalikud asjad saaks tehtud.
Direktor palus oma palka vähendada
Kaal nentis, et ainuke, kellel ei olnud graafikut võimalik piirata oli tema ise, sest direktor peab siiski kogu aeg asutuse töö eest vastutama. Sellepärast tegi ta avalduse linnale, milles palus oma palka vähendada samaks perioodiks solidaarselt teiste töötajatega. „Ma ei kujuta ette, kuidas ma muidu oleks saanud oma töötajatele otsa vaadata,“ sõnas Kaal.
Tallinna linna eelarves on Kaalu sõnul loomaaiale ette nähtud summa kultuuriväärtuste ameti real ja see ei ole allasutuste vahel lahti kirjutatud. Eelmine aasta oli see summa 55,8 miljonit krooni, millega loomaaed ka välja tuli. Selleks aastaks saadi 46 miljonit, mis tähendas 20-protsendilist kärbet.
„Ütlesime kohe, et sellega ei ole võimalik toime tulla,“ kõneles Kaal. „Kuu aega tagasi saime kolm miljonit krooni juurde, mis teeb selleks aastaks kokku 49 miljonit. Sellega suudame kuidagi loomad hinges hoida, kütta ja lund koristada. Tänu sellele, et me kolm miljonit juurde saime, läheb loomadel hästi.“
Kaal nentis, et ka loomaaia omatulud vähenevad, sest mullusest vähem on ka külastajaid. „Suvel läksid kõik kuuma ilmaga randa, nüüd suusatama,“ pakkus ta põhjuseid. „Pilt ülemöödunud aastaga võrreldes ei ole väga erinev, aga eelmisel aastal oli külastajaid küll rohkem.“
Soomlased on leidnud Tallinna loomaaia
Kaalu hinnangul on kohalikke inimesi külastajate hulgas vähem ja soomlasi rohkem. Näiteks leidsid Tallinna loomaaia enda jaoks üles Soome koolide õpilasgrupid.
„Kõik raha, mis meie teenime, läheb linna eelarvesse ja mis me kasutame, tuleb ka linna kassast,“ selgitas Kaal loomaaia rahastamist.
„Riik on andnud meile investeeringuteks raha.“ Ta pidas siiski vajalikuks, et Taani eeskujul, kus on lausa eraldi rahastamist reguleeriv loomaaia seadus, võiks Eestis muuseumiseadusesse sisse kirjutada loomaaia peatüki. See annaks võimaluse üleriikliku tähtsusega loomaaial saada kaasfinantseeringut ka riigieelarvest.
