Valitsuse algatatud eelnõu vastuvõtmist seadusena toetas 32 riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi.
Looma suhtes lubamatu tegu on looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, on seaduse kohaselt karistatav.
Karistatav on ka loomavõitluse korraldamine Eestis, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest.
Seadus reguleerib loomade kaitset inimese tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu.
Seadus sätestab loomade kaitse inimese tegevuse või tegevusetuse eest, sealhulgas loomakaitses olulist rolli omav loomade kaitse nende tapmisel, hädatapmisel ja hukkamisel, loomkatsete läbiviimiseks kasutatavate katseloomade loomade kaitse nende transportimisel ja veterinaarsete menetluste läbiviimisel, seisab eelnõu seletuskirjas.
Operatsioonid ja muu veterinaarne tegevus, mis muudab looma välimust ja mida ei tehta ravi eesmärgil, on keelatud.
Seadus lubab loomade kastreerimist, steriliseerimist, nudistamist, sõrgade ja kapjade lõikamist, hobuste, kasside ja koerte tätoveerimist, samuti jahikoerte opereerimist, põrsaste hammaste lõikamist, pullidele ninarõnga panemist ja tibude nokkade lõikamist.
Kõiki loomadega läbi viidavaid operatsioone võib teha ainult veterinaararst. Lühiajalisi ja vähest valu tekitavaid lubatud menetlusi võib läbi viia ka vastava ettevalmistusega isik.
Seadus lubab looma hukata vaid kindlatel tingimustel: põllumajanduslooma tapmine, ühepäevaste tibude ja haudejäätmetes embrüote tapmine, põllumajanduslooma hädatapmine, abitusse seisukorda sattunud looma hukkamine, looma tapmine religioossel eesmärgil, looma eutanaasia, püütud kala tapmine, uluki küttimine, kahjurputukate ja -näriliste hävitamine, loomatauditõrje seaduses ettenähtud loomade kontrolltapmine ja tapmine loomataudi levikum tõkestamiseks ja hukkamine enesekaitseks.
Looma lubatud hukkamise puhul tuleb seaduse kohaselt valida hukkamisviis, mis põhjustab loomale võimalikult vähe füüsilisi ja vaimseid kannatusi.
Looma võib hukata enesekaitseks siis, kui looma rünne ohustab inimese elu või tervist ja rünnakut ei ole võimalik teisiti vältida või tõrjuda.
Looma võib religioossel eesmärgil tappa väljaspool tapamaja, kuid juures peab viibima järelevalveametnik.
Looma eutanaasiat võib läbi viia ainult veterinaararst, keelatud on looma lämmatamine, uputamine, mürgiste ainete või ravimite annustamine ja hukkamine elektriga, kui sellega ei kaasne silmapilkne teadvuse kadu.
Looma hukkamine alaealise juuresolekul on keelatud, välja arvatud kahjurputukate ja -näriliste hävitamine, kalapüük, looma abitusse seisukorda sattumisel ja õppetöös vajalike teadmiste omandamisel juhendaja juuresolekul.
Loomade võistlusi tuleb korraldada kooskõlas loomatauditõrje seadusega ning võistlustel osalevatele või selleks treenitavatele loomadele on keelatud manustada dopingut.
Loomkatse läbiviimine on keelatud relvade ja laskemoona täiustamise ning tubakatoodete, pesuvahendite ja dekoratiivkosmeetika tootmise arendamise eesmärgil.
Geneetiliselt muundatud loomaga loomkatse läbiviimiseks loa andmisest peab loaandja teatama sellest ka avalikkusele väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Riiklikku järelevalvet seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuete täitmise üle teostavad veterinaar- ja toiduamet, keskkonnainspektsioon ning politsei.
Järelevalveametniku ettekirjutuse korduva täitmata jätmise, mittenõuetekohase täitmise või seaduse nõuete olulise rikkumise korral on õigus kohtu kaudu taotleda looma äravõtmist omanikult, kui looma on ohtlik omaniku juurde jätta.
Kui looma jätmine omaniku juurde ohustab looma tervist või elu, võib järelevalveametnik looma omanikult ära võtta enne kohtuotsuse tegemist, kuid peab esitama kümne päeva jooksul kohtusse omanikult looma või loomapidamise õiguse äravõtmise nõude.
Omanikult äravõetud looma annab järelevalveametnik üle kohalikule omavalitsusele, kes korraldab selle looma pidamist püütud hulkuvate loomade pidamisega samas korras.
Järelevalveametniku nõudel võib kohus loomapidamise õiguse ära võtta kuni kümneks aastaks.
Füüsilised isikud vastutavad käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide rikkumise eest haldus- ja kriminaalkorras. Juriidilised isikud vastutavad loomakaitse seaduse kohaselt.
Juriidilist iskut võib trahvida loomapidamisnõuete rikkumise, looma suhtes lubamatu teo toimepanemise, loomaaia tegevusloata tegutsemise, looma avalikule näitramisele esitatavate nõuete rikkumise, looma vedamisele esitatavate nõuete ning looma tapmise nõuete rikkumise eest kuni 125.000 krooniga.
Järelevalveametniku ettekirjutuse täitmata jätmise eest võib juriidilist isikut trahvida kuni 50.000 krooniga.
Seadus jõustub tuleva aasta 1. juulil.
