“Üle Eesti on teada ligikaudu 550 hiit ja paar tuhat muud looduslikku pühapaika, millest kuulub riikliku kaitse alla vaid kuni viiendik,” ütles Maavalla Koja juht Ahto Kaasik, kes on ka üks töörühma liige, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kaasiku sõnul on sadade ja tuhandete aastate jooksul tekkinud pühapaikade näol tegemist loodus- ja kultuuriväärtustega, mille riiklik kaitse alla võtmine on vajalik ennekõike seepärast, et neid üha aktiivsemaks muutuva arendustegevuse eest säästa.

Kui vanarahva kummardatud ning praegu maausulistele pühasid loodusobjekte puudutav arengukava valmib järgmise aasta jaanuaris, siis pärast seda peavad maausulised, kirjandusmuuseumi folkloristid ning Tartu ülikooli arheoloogid kõikidest teadaolevatest objektidest spetsiaalse andmebaasi koostama.

Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Anton Pärn arvas, et esialgne andmebaas kaitse alla võetavatest pühapaikadest on valmis 2010. aastaks ning esialgsete arvestuste kohaselt läheb nn hiiteprogramm riigile maksma ligemale 30 miljonit krooni.