Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul selgitas, et kui jäätmete loodusesse viijat ei õnnestu kindlaks teha, tuleb seaduse järgi jäätmed koristada maaomanikul. Ta lisas, et Riigi Metsamajandamise Keskus (RMK) koristab igal aastal riigimetsast ja puhkealadelt suure hulga prügi.

Nädalavahetusel Saka kanjonisse viiva tee äärde jäätmed viinud ja need hiljem sealt koristanud mehe suhtes alustas keskkonnainspektsioon samuti menetlust. „Alustame tavapäraste toimingutega - asjaolude selgitamine, tunnistajate ja asjaosalise ütlused,“ ütles Tuul. Milliseks kujuneb otsus, ei osanud ta praegu veel öelda.

Loodusesse viiakse olmeprügist ohtlike jäätmeteni

Jäätmete loodusesse jätmine on Tuule sõnul kahjuks pidev probleem ja seda mitme nurga alt. „Küll kiputakse jäätmeid loodusesse maha jätma või neid sinna viima, põletama, andma käitlemiseks selleks õigust mitteomavatele isikutele,“ loetles Tuul ja lisas, et tegemist võib olla nii tavaliste olmejäätmetega, aga ka ohtlike jäätmetega.

„Kui rääkida jäätmetest ja prahist looduses, siis neid võivad sinna jätta hooletud ja mugavad puhkajad või pikniku pidajad, kes ei võta vaevaks näiteks oma tühje joogipudeleid, mahla- ja küpsisepakke ja muud taolist kaasa võtta või lähimasse prügikasti toimetada,“ kirjeldas Tuul prügistajate käitumist. Samuti kipuvad tema sõnul veekogude kallastele prahti maha jätma kalastajad.

Kokkuhoidu prügiveo pealt ei saa

Tuule sõnul on teine variant see, et inimesed soovivad lihtsalt prügiveo pealt kokku hoida ja viivad oma majapidamises tekkinud olmejäätmed või ehitusprahi metsa alla.

„Selline kokkuhoid võib olla näiline, sest on juhtumeid, kus hilisem trahvisumma ületab tunduvalt selle summa, mis oleks tulnud tasuda ametlikult jäätmeid prügilasse viies,“ rääkis Tuul.

Keskkonnainspektsioon avastab ebaseaduslikke prügiladestamiskohti igapäevase järelevalve käigus, aga ka valvetelefonile 1313 tulevate teadete põhjal.

Pilte saab tõendusmaterjalina kasutada

„Taolisi teateid tuleb päris sageli, eraldi arvestust me selle kohta ei pea,“ rääkis Tuul. „Kui on teada autonumber või leidub jäätmete hulgas n-ö visiitkaarte, saab seaduserikkuja kindlaks teha. Kindlasti tasub pildistada, filmida. Seda saab tõendusmaterjalina kasutada.“

Alles möödunud reedel teatati, et Pärnu rannaniidu looduskaitse alale sihtkaitse vööndisse Hirve tänaval toovad mehed lammutuspuitu ja muid jäätmeid. Keskkonnainspektsioon alustas selle kohta ka menetlust, auto number on inspektsioonile teada.

Tuul tõi veel näiteid aprillis valvetelefonile tulnud teadetest Antsla raudtee ülesõidu juurde ladustatud suurest hulgast jäätmetest, mille kohta edastati info Antsla vallavalitsusele. Jõelähtme vallavalitsusele edastati teade Maardus Nuudi teele ladustatud konteineritäiest jäätmetest.

16. aprillil sai inspektsioon teate, et Tähtvere vallas Pihva külas ladestab kodanik suures koguses ehitusjäätmeid, autovrakke ja ohtlikke jäätmeid.

Aprilli alguses teavitas helistaja inspektsiooni suure koguse rehvide ladestamisest Tallinnas Kadaka puiestee 167-169 ja Nõmme-Haabersti kergliiklustee vahelisse kraavi.

Kõik, kes taolist prügistamist näevad, võivad sellest teada anda KKI infotelefonile 1313.