Samas leiab siseminister, et ebatäpsed trombihoiatused pole tingitud raha nappusest.

“Mõistsime, et halbade ilmadega ei saa ilmajaam hakkama, kuid samas saime aru, milline on sünoptikute tarvidus,” ütles siseminister neljapäeval nõupidamisel, kus osalesid tormikahjustustega seotud institutsioonid.

EMHI peadirektor Jaan Saar sõnas ministrile, et selliste vahenditega, nagu täna EMHI töötab, pole täpsemalt võimalik ilma ennustada.

“Praegu suudame päästeametit informeerida tekkivatest tormidest ja trombidest tarviduse korral iga tunni tagant,” rääkis Saar. Siiski ei piisa päästeteenistustel tunnivanustest ennustustest, sest äikesehoogudega kaasnevad tormid võivad ähvardava pöörde võtta poole tunniga.

Saar märkis, et EMHI tehnika on täpse ilma prognoosimiseks liiga vana. “Soome kolleegidel on äiksemõõtjad, mis aitavad tublisti prognooside tegemisel, kuid meie saame sellisest asjast vaid unistada,” sõnas ta.

Praegu tunneb EMHI puudust ilmaradaritest Lõuna-Eestis, mis aitaks paremini jälgida tormide ja äikese liikumist, kuid keskkonnaministeerium on järjekindlalt keeldunud ilmajaamale uue tehnika ostmiseks raha eraldamast. “Praegu on meil ilmaradar Harkus, kuid selle tegevusraadius on 100 kilomeetrit,” lausus Saar.

Lisaks ilmajaama tööle rõhutas Loodus nõupidamisel kohalike omavalitsuste tähtsust. “Inimesed peavad lootma kohaliku omavalitsuse tööle tormikahjude likvideerimisel. Kohtades, kus elektrit ja telefonsidet pole, peab omavalitsus ka elanikkonda informeerima, millal eluvajalikud asjad saabuvad,” sõnas Loodus.

Tänaseks pole riik kahjusid kokku lugema asunud. “Kuna ilmajaam on nädalavahetuseks andnud uued tormihoiatused, siis on vara veel mingeid kokkuvõtteid kahjudest tegema hakata, kuid ülejärgmisel valitsuse istungil on plaanis toimunu päevakorda võtta küll,” kinnitas siseminister.