Loodus: munitsipaalpolitseid ei tule
Ministri sõnul oleks nii väikeses riigis nagu Eesti kahe politsei tekitamine liigne luksus.
“Peame rääkima ka politseilikust väljaõppest — kust leiame me väikeses Eestis nii palju noori inimesi, kes oleks nõus tulema kaheks aastaks politseinikuks õppima ja hakkama seejärel munitsipaalpolitseinikuks?” küsis Loodus.
Minister märkis, et isegi riigipolitseis on praegu ligi 150 vaba kohta, neist 120 Tallinnas.
“Tekib ka küsimus, kes hakkab munitsipaalpolitseinikele palka maksma, kes hakkab neid ülal pidama — ükski organisatsioon ei toimi ilma juhtimise ja kuludeta. See oleks täiendav kulukasv kas riigile või omavalitsusele,” lisas ta. “Kui Tallinn, Tartu, Narva ja Pärnu suudaksid munitsipaalpolitseid üleval pidada, siis öelge mulle, palun, kuidas hakkab munitsipaalpolitsei toimima Obinitsa vallas?”
Looduse sõnul on maailmapraktika näidanud, et kahe politsei loomisel võtab munitsipaalpolitsei endale algul suhteliselt palju funktsioone, kuid hiljem sokutab need vaikselt riigipolitseile tagasi. Nii juhtus see 1991. aastal Tartus.
“Lõpetuseks lubage küsida, kas ei tundu naljakas, kui me ütleme, et asutame sügisel munitsipaalpolitsei, et Eurovisiooni hakata turvama,” oli Loodus irooniline. “Kuidas on see võimalik? Ma ei saa sellest aru. Kohalikel omavalitsustel on niigi õigus inspektoreid tööle võtta, need võivad olla ka abipolitseinikud.”
Minister andis hävitava hinnangu ka Keskerakonna fraktsiooni saadiku Koit Pikaro poolt riigikogu menetlusse esitatud seaduseelnõule, mille eesmärk on taasseadustada munitsipaalpolitsei loomine.
“Kui see arutusele tuleb, hakkan väga tõsiselt sõna võtma. Idee ei anna mingit tulemust. Pigem tuleb leida võimalused leida riigipolitseile raha juurde ja tõsta politseinike palka, et leida noori inimesi, kes tuleks politseikooli head haridust saama,” lisas minister.
Munitsipaalpolitsei loomise ideega on välja tulnud ka Tallinna linnavalitsus. Tallinna politseijuht Jüri Kasesalu on munitsipaalpolitsei loomise vastu.
