Loodus lubab palka, aga raha ei ole
Määrus võimaldab maksta politseinikele lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest kuni 50 protsenti palgaastmele vastavast palgamäärast.
Määruse kohaselt kehtivad 30. juunini kõigile politseiasutuste, sisekaitseakadeemia ja politseikooli politseiametnikele ühtsed palgamäärad. 1. juulist hakkavad kehtima erinevatele asutustele või asutuse eri paikkondades töötavatele politseinikele erinevad palgaastmestikule vastavad palgamäärad.
Üldiselt kasvab määruse järgi kõikide madalamate astmete politseiametnike töötasu.
Politseiamet teatas aga esmaspäeva õhtul, et Looduse allkirjastatud politseinike 2002. aasta palgamäärus paneb politseiasutused raskesse olukorda.
Politseiameti arvutuste kohaselt saaks esmaspäeval siseministri allkirja saanud palgamääruses sätestatud politseinike miinimumpalga tõus toimuda parimal juhul alates 1. septembrist.
Kõrgemate palkade määramine alates 1. juulist toob kaasa vähemalt kuue miljoni krooni suuruse augu politseiasutuste töötasufondi.
Politsei peadirektor Harry Tuule sõnul on antud määruse eelnõu valitsusele esitamine populistlik samm, sest mingit tuntavat palgatõusu see politseis kaasa ei too.
“Politsei palgafond kasvas sel aastal kokku vaid 4,7 protsenti, mida on reaalseks palgatõusuks selgelt liiga vähe,” lausus Tuul. “Näiteks kasvab antud palgamääruse kohaselt juhtivkonstaabli töötasu 150 krooni ja vanemkonstaabli palk 260 krooni.
Samuti jääb Tuule sõnul arusaamatuks, et millisest siseministeeriumis aastaid ettevalmistatud Tartu ja Põlva prefektuuridega analoogsest palgakorraldusest minister räägib.
“Kogu Eesti politseis on siiani kehtinud ühtne palgakorraldus,” sõnas Tuul. Arvestades inflatsiooni on Eesti politsei eelarve alates 1999. aastast pidevalt kahanenud ja ulatub 2002. aastal 825 miljoni kroonini.
