“Keskerakond saab siseministeeriumi koos kaitse- ja keskkriminaalpolitseiga, kaitseministeeriumi koos välisluurelise teabeameti ja sõjaväeluurega ning rahandusministeeriumi koos tolli- ja maksuametiga,” loetles Loodus Postimehele Keskerakonna kätte minevaid valdkondi. “Lisaks riigikogu niinimetatud kaitsepolitsei kontrollkomisjoni ja korruptsioonikomisjoni esimeeste kohad. Absoluutselt kõik.”

Looduse sõnul teeb teda murelikuks, et 14 järgmisel kuul on kõik olulised informatsiooniallikad ühe erakonna käes.

Lahkuv siseminister väljendas arusaamatust selle üle, et Reformierakond ei tahtnud oma ministreid ümber paigutada nii, et talle jäänuks üks jõuministeeriumidest ning kas rahandus- või majandusministeerium.

“Iga valitsus langetab enamikus asjades riigile olulisi otsuseid paljuski rahandus- ja majandusministeeriumist tuleva info põhjal,” märkis Loodus.

Lahkuvas valitsuses kuulusid sise- ja kaitseministri koht Isamaale, rahandusminister oli Reformierakonnast ning majandusminister Mõõdukate seast.

Lahkuv siseminister avaldas lootust, et tema kartused ei täitu ning peaminister Siim Kallas hakkab saama tõest informatsiooni.

“Aga… infot on võimalik edastada erineva kiirusega ja erineva sõnastusega,” lisas ta.

Loodus märkis, et näiteks siseministeerium saab teavet piirilt, politseilt, kohalikelt omavalitsustelt, andmekaitseinspektsioonilt ja rahapesu andmebüroolt.

“See viimane on väga oluline, sest kogu maailmas otsitakse kohti, kus raha pesta, ja ega ohud, et keegi meie inimestest sellega tegeleks, pole kadunud,” ütles ta.

Keskerakonna võimalik siseministrikandidaat Ain Seppik ei näinud ohtu selles, et võtmeministeeriumid koonduvad tema erakonna kätte.

“Ärgu Loodus kartku,” ütles ta Postimehele. “Poliitika on lapsekingadest ammu väljas ja enam pole 1990. aastate algus.”

Ta lubas ka, et ei hakka siseministeeriumis suuri muudatusi tegema.

“Mina olen poliitiline minister, kes viib ellu koalitsioonileppesse kirjutatud kokkuleppeid ja nende seas ei ole midagi ametnike vahetusest,” ütles Seppik.

Ta märkis, et kui praegune politseijuht Harry Tuul omab selget ettekujutust politsei töö parandamisest, eriti Tallinnas, ning on valmis täitma koalitsioonileppest tulenevaid nõudmisi ja ministri seisukohta, on koostöö Tuulega vägagi võimalik.

Tuule ametivolitused lõpevad 2003. aasta juulis.

Siiski andis Seppik mõista, et mõnel inimesel tuleb siseministeeriumist lahkuda.

“Mingid kaadrimuudatused on võimalikud, sest uus põlvkond on uksele koputamas,” ütles ta. “Me ei ole rahul näiteks politseitööga Tallinnas, kus koostöö linnavalitsusega on peaaegu olematu ning üleüldse on kohalike omavalitsuste osa riigi korrakaitses vähene.”