“Olen veendunud, et Eesti jõustruktuurid suudavad praegu veel kontrollida meie lähinaabritega võrreldes suhteliselt väikest seltskonda rassistlikult meelestatud noori,” kirjutas Loodus vastuseks Tartu ülikooli nõukogu juunikuisele avalikule pöördumisele, kus avaldati muret rassistlike väljaastumiste sagenemise pärast Tartus ja mujal Eestis.

“Kui aga sellised ühiskonnaelus kibestunud ning väärastunud maailmavaatega noori jätkuvalt peale kasvab, võime jõuda situatsiooni, mis väljub juba meie kontrolli alt,” jätkas Loodus.

Siseminister kirjutas ka, et tegemist pole ainult jõustruktuuride pädevusse kuuluva probleemiga, vaid kaasata tuleb ka teisi struktuure, kaasa arvatud haridussüsteem, sest rassistlikult käituvad noored on enamasti puuduliku hariduse ja väärastunud maailmavaatega.

Tartus on politsei andmeil aktiivseid skinheade kümmekond, kaasajooksikuid veel umbes nelikümmend.

Paari nädala eest langes Tartus Raekoja platsil skinheadide pilgete sihtmärgiks Balti Kaitsekolledžis töötav USA julgeolekuohvitser, solvajateks oli kamp juua täis paarikümneaastasi noormehi, kes kandsid skinheadide atribuutikat, ent politseile juhtunust ei teatatud.

“Mingit füüsilist tegevust polnud, tehti solvavaid märkusi ja käituti väljakutsuvalt,” vahendas juhtumit Balti Kaitseuuringute Keskuse ülem Ants Laaneots. Mustanahaline ohvitser ise ei soovinud juhtunust kõnelda.

“Tõsiselt ta asja ei võta, see neeger nimetas juhtunut purjus poisikeste jamaks,” sõnas Laaneots. “Ta on treenitud ja lihaseline mees, kui keegi oleks söandanud talle käe külge panna, oleks sel vennal küll kehvasti läinud.”

Postimees kirjutas hiljuti Ameerikast Tartusse tulnud mustanahalisest tudengist, kes Tartu kesklinnas liikudes on pidevalt kuulnud skineadide suust sõimu ja ähvardusi enda aadressil. Ka sellest juhtumist sai politsei teada alles leheloost.

Tartu ülikooli nõukogu nimetas juunikuises pöördumises, mis oli lisaks siseministrile adresseeritud ka Tartu linnapeale Andrus Ansipile, lubamatuks olukorda, kus Tartu ülikooli mitte-eestlastest tudengid ei tunne end ülikoolilinnas turvaliselt.

Ansip märkis vastuses, et politsei tõhusaks tegutsemiseks on hädavajalik, et rassistlike väljaastumiste ohvrid ja pealtnägijad teataksid sellest politseile. Kuid suurem osa teadetest ei jõua politseisse otseallikaist.

Mullu registreeris Tartu politsei vaid neli juhtumit, sel aastal pole politseile ametlikult teatatud ühestki rassismiilmingust.

Tartu ülikooli õppeprorektor Volli Kalm kinnitas, et vaatamata kartusele, et rassistlikud ilmingud võivad Tartust välistudengeid eemale hoida, pole seni teada siiski ühtki sellist juhtumit. Samas selgubki välisüliõpilase nahavärv alles siis, kui ta on Tartus kohal.

“Ma ei pea olukorda ka nii hulluks, et hakata tudengikandidaate enne siia tulemist hoiatama,” lisas Kalm. Küll aga informeeritakse juba Tartus olevaid välistudengeid võimalikest ebaturvalistest piirkondadest ja antakse kõigile politsei telefoninumbrid.