Loo elanike aastatepikkune võitlus sai läbi: alevik sai kaevanduse asemel looduskaitseala

 (20)
AASNELK  Dianthus superbus
AASNELK Dianthus superbusFoto: Rauno Volmar

Tallinna külje all asuva Loo elanikud on aastaid sõdinud sinna kavandatud lubakivikaevanduse vastu. Nüüd on see võitlus läbi, sest keskkonnaministeerium kinnitas ala aasnelgi ja kuninga-kuuskjala püsielupaigaks.

Loo aleviku kaevandamissaaga sai alguse juba eelmisel aastakümnel, kui toonane AS Talter ehk tänane Lemminkäinen hakkas Jõelähme vallas Loo aleviku külje all lebavaid kõrge kvaliteediga lubjakivivarusid ihaldama. 2009. aastal lisandus neile teine kaevandada soovija, endise Lääne maavanema Jaanus Saha veetud Seapaju Arendus OÜ. Et kaevandusloa taotluse menetluse käigus leiti maa-alalt mitu kaitsealust liiki, otsustas kaevandamise vastu olnud Loo kogukond sellele ruttu reageerida – Jõelähtme vallavalitsus esitas 2010. aasta juulis keskkonnaministeeriumile taotluse looduskaitseala moodustamiseks.

Viis aastat kestnud kaitseala loomise menetlus sai nüüd lõpuks läbi. Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja sõnul sai vald ministeeriumilt täna kaitseala loomise kohta kinnituse. "Ususn, et see teeb Loo aleviku elanikele suurt rõõmu. Et kaevandus ei tule on tore ja samuti on tore, et jääb alles üks roheala asula ja maantee vahele," sõnas ta.

Nimelt pani keskkonnaminister Marko Pomerants augusti lõpus oma allkirja määrusle, millega moodustatakse Harjumaal Loo alevikus aasnelgi ja kuninga-kuuskjala püsielupaik. Ministeeriumi teatel kuuluvad Aasnelk ja kuninga-kuuskjalg Eesti punases nimestikus ohustatud liikide kategooriasse ning nende kasvukohad tuleb kaitse alla võtta. Taimede kaitseks on Loo püsielupaiga alal välistatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, eelkõige kaevandamine, mis hävitab nii populatsioonid kui ka kasvukohad.

Seotud lood:

Määruse seletuskirjas seisab, et Seapaju Arenduse maa kattub haruldaste taimede püsielupaigaga täielikult (12 ha) ja Lemminkäinen Eesti AS-i Väo lubjakivimaardla territoorium osaliselt (u 32 ha) ning kattuvas osas on kaevandamine välistatud. Seetõttu jääbki Väo lubjakivimaardla idapoolses osas lubjakivi kaevandamata ja seega ka riigil kaevandamisõiguse tasu saamata. Väo lubjakivimaardla läänepoolne osa on juba aktiivselt kasutuses ja seda vastloodud kaitseala segama ei hakka. Määruses seisab ka, et mingeid erilisi rahalisi lisakohustusi kaitseala moodustamine riigile kaasa ei too.

Püsielupaigas on lubatud inimeste viibimine, metsasaaduste korjamine ning jahipidamine. Lubatud on ka poollooduslike koosluste ja kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus, sealhulgas rohu niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde kujundamine. Samuti on lubatud olemasolevate ehitiste ja maaparandussüsteemide hooldustööd. Telkimine ja lõkke tegemine on keelatud.

Aasnelk (Dianthus superbus) on nelgiliste sugukonda kuuluv looduskaitsealune soontaimeliik, mis kasvab Eestis paiguti. Liigi leiukohtade arv on oluliselt vähenenud ning Põhja-Eesti levila Tallinnast ida poole jääv osa peaaegu hävinenud.

Põhilised aasnelki ja tema kasvukohti ohustavad tegurid on kaevandamine, ehitustegevus ja kasvukohtade võsastumine. Aasnelgi kasvukohad on loopealsed ja niidud, vähemal määral puisniidud.

Kuna Loo loopealsetel on Eestis esinduslikemad ja arvukaimad aasnelgi populatsioonid, kus leidub kümneid tuhandeid taimi, siis on sinna püsielupaiga moodustamine liigi soodsa seisundi tagamiseks väga oluline.

Kuninga-kuuskjalg (Pedicularis sceptrum-carolinum) on mailaseliste sugukonda kuuluv looduskaitsealune soontaimeliik, mis kasvab Eestis hajusalt niisketel niitudel ja madalsoodes.

Haruldane jääaja relikt on viimaste aastakümnete jooksul kaotanud Eestis üle poole oma kasvukohtadest. Kasvukohtade vähenemise on põhjustanud peamiselt soode kuivendamine ning karjatamise ja niitmise lõpetamisega kaasnev võsastumine.

Moodustatava Loo püsielupaiga idaosa liigirikkas madalsoos on leitud 100 taime, mis on Eesti suuruselt teine populatsioon. Kokku on asurkonna suurus Eestis hinnanguliselt 500 isendit. Kuninga-kuuskjala seisundit Eestis saaks pidada rahuldavaks, kui asurkonna suurus oleks vähemalt 1000 isendit.