Lõimumiskava hilineb peaaegu aasta
Tänaseks on kultuuriministeeriumi kinnitusel mitmete HTMi ettepanekutega kas osaliselt või täielikult arvestatud, mõnele lahtisele küsimusele tegeletakse veel lahenduse leidmisega.
Lõimumiskava on plaanis tihedamalt siduda HTMi Elukestva õppe strateegiaga, eriti muukeelsete koolide üleminekul eestikeelsele aineõppele ja täiskasvanute eesti keele õppe toetamisel.
Kultuuriministeerium andis täna teada, et programmi "Lõimuv Eesti 2020" täiendatud arengukava saadeti ministeeriumidele ja juhtrühma liikmetele veelkordseks ülevaatamiseks. Ministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Anne-Ly Reimaa ütles, et mitmed ministeeriumid pakkusid lisaks välja tegevusi, kuidas nad oma valdkondade raames lõimumisele kaasa aitavad.
"Näiteks täiendasime sotsiaalministeeriumi tagasiside põhjal arengukava meetmega, mis on suunatud mitte-eestlaste tööhõivevõime tõstmisele. Justiitsministeerium aga andis teada, et nad kavatsevad pöörata rohkem tähelepanu venekeelse elanikkonna õigusteadlikkuse suurendamisele, muuhulgas hoolitsedes olulisemate seadustekstide tõlkimise ja tasuta õigusabi kättesaadavuse eest," tõi Reimaa näiteid teemadest, mis kooskõlastusringi järel arengukavasse lisandusid.
Reimaa kinnitusel ei sea arengukava planeeritust pikem menetlemise aeg valdkonna toimimist ohtu, sest 2014. aasta tegevused on rahaliselt kaetud. "Uue arengukava puhul on võimalus rahastada mitmeid tegevusi Euroopa Liidu vahenditest. Et nende avanemiseni on veel aega, on meil praegu võimalik tegeleda tähelepanelikult arengukava teksti täiendamisega. Eesmärk on saada tõeliselt toimiv ja laia ulatusega lõimumiskava, mis muuhulgas näitab ära, kuidas erinevad asutused panustavad oma igapäevatöös sellesse, et ühiskond oleks sidusam ja lõimunum," märkis asekantsler Reimaa.
Arengukava "Lõimuv Eesti 2020" sõnastab riigi lõimumispoliitika eelseisva seitsme aasta eesmärgid ja tegevused nende saavutamiseks. Uue arengukava koostamine kestis pea poolteist aastat ning oma sõna said kaasa öelda valdkonna eksperdid ja erinevate avalike arutelude käigus ligi tuhat inimest üle kogu Eesti. Lisaks ekspertarvamustele said kõik huvitatud esitada oma ettepanekuid ka veebilehe kaudu eesti, vene ja inglise keeles. Kokku külastas veebilehte perioodil juuni 2013 – mai 2014 4850 unikaalset külastajat.
