A-grupi streptokokk bakteril on olemas väga halbu tüvesid, milles domineerivad tugevad toksiinid. Tartu Ülikooli emeriitprofessor ja meditsiinilise biotehnoloogia erakorraline professor Marika Mikelsaar selgitas Delfile, et need võivad esile kutsuda mitmesuguseid põletikke ja kudede nekroosi (koekärbumisi).

Bakteriliik Streptococcus pyogenes on kõnekeeles tuntud ka kui lihasööja streptokokk ehk lihasööjabakter. Selleks annab põhjust bakteri tekitatav nekrotiseerivat kudede põletikku ja toksilise šoki sündroomi. Bakter satub koe sisse läbi nahahaavade (trauma, vesikulaarne viirusinfektsioon, põletushaav, operatsioon). Streptococcus pyogenesi süsteemsed sümptomid on toksikoos, organite puudulikkus ning lõpuks surm.

Enamik Streptococcus pyogenese tüvesid  alluvad hästi penitsilliiniravile.. Lisaks antibakteriaalsele ravile on vaja sekkuda ka kirurgiliselt. et eemaldada infektsioonikolle.

Bakterhaigustesse sureb igal aastal sadu miljoneid inimesi. Lihasööjabakter muutus ohtlikuks alles 1980ndatel aastatel geenimutatsiooni tõttu.

Aeg-ajalt võib esineda ka streptokokipuhanguid. Näiteks 1998. aasta augustis oli Eestis kolm lihasööja bakteri juhtu, millest kaks lõppesid fataalselt. Kõige rohkem on lihasööja bakteri tõttu kannatanud Saaremaal Orissaares elavad inimesed.

Eestis on raskeid lihasööja bakteri põhjustatud infektsioone esinenud aastas umbes kümme juhtumit 1,4 miljoni elaniku kohta.