Loe, kuidas võeti vastu otsus riigipöördekatse tagajärgede likvideerimise kohta!

Ülemnõukogu 22.augusti stenogramm
Loe, kuidas võeti vastu otsus riigipöördekatse tagajärgede likvideerimise kohta!
augustiputš

EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU
46. ISTUNGJÄRK
VIIES ISTUNG
22. august 1991

Juhataja (Ü. Nugis)
Tere hommikust, kolleegid! Istungjärk jätkub. Meid on hirmuäratavalt vähe. Kontrollime kohalolekut. Kohal on 68 rahvasaadikut, puudub 36.
Lugupeetud kolleegid! Ma teen ettepaneku mälestada hetkelise leinaseisakuga neid süütuid ohvreid, kes langesid sõjaväelise riigipöörde ohvritena Venemaal ja ka Leedus. Tänan!
Kolleegid! Eelinformatsioon järgmise nädala võimaliku töökorralduse kohta. See aitaks meil täna ladusamalt tööd organiseerida. Järgmisel nädalal kutsutakse kokku kõikide reglemendi nõuete järgi erakorraline istungjärk. Algus on kolmapäeval kell 10. Kutsub kokku kas esimees või presiidium, see otsustatakse täna. Kõne alla tulevad paljud aktuaalsed küsimused, kõigepealt need probleemid, mis on seotud Eesti Vabariigi iseseisvuse realiseerimisega. Võimalik, et lahendamist vajavad ka mõned lihtsamad, igapäevast eluolu reguleerivad küsimused.
Presiidium toimub täna kell 15. Presiidiumi liikmed teavad seda, me saame kokku Kadriorus.

Eesti Vabariigi seaduse "Välisinvesteeringutest Eesti Vabariigis" eelnõu esimene lugemine

Juhataja
Nüüd jätkame päevakorraga ja mul on ettepanek alustada tänast istungit ühe seaduseelnõu esimese lugemisega, mis käsitleb välisinvesteeringuid Eesti Vabariigis. Ma paluksin kõnetooli justiitsminister hr. Jüri Raidla.

J. Raidla
Lugupeetud juhataja, lugupeetud Ülemnõukogu liikmed! Nõnda nagu viimased päevad on palju ootamatusi pakkunud, oli mulle ka selle ettekande pidamine küllaltki ootamatu, kuid lubage mul siiski alustada materjali tutvustamisega.

Seaduseelnõu välisinvesteeringute kohta Eesti Vabariigis on kahtlemata majandusreformi ja sealhulgas ka omandireformi üheks keskseks dokumendiks. Et käsitletava seaduseelnõu eesmärk on Eesti majanduse kvalitatiivselt suurem avamine Lääne kapitalile ning kogu Eesti majanduse suunamine Läände, ei vaja ilmselt eraldi tõestamist. Samavõrd selge on ka tõsiasi, et selle eelnõuga ja veel mõnede õigusaktidega püütakse luua õiguslik alus ja võimalus etendada Eestil äri- ja majandussilla rolli Lääne ja Ida vahel niivõrd, kuivõrd see on Eesti rahvusliku majanduse huvides ning vastuvõetav meie poliitilistele tõekspidamistele.

Täna arutatav seaduseelnõu peab kujunema tõsiselt võetavaks lahendiks Eesti majanduse taasintegreerimisel Euroopasse. Eesti Vabariigi välisinvesteeringuseaduse vastuvõtmisega asetatakse välismajandustegevus loodetavasti stabiilsetele alustele. Sellega peaks ka lõppema ajajärk, mil meie majanduskoostöö Läänega oli suures ulatuses ehitatud üksikisikute etteastetele või riigiorganite ühekordsetele aktsioonidele.

Saatuse abiga, seda kinnitab statistika, on need soolod ja aktsioonid olnud suhteliselt edukad, kuid need ei ole üldse mitte kohustatud olema sama edukad ka tulevikus. Seda enam, et lähemad naabrid püüavad väga aktiivselt seadusandlikult kindlustada oma tulevast edu välismajandustegevuses.

Majandusintegratsioon nii Ida kui ka Läänega vajab senisest põhjalikumat õiguslikku reguleerimist. Vastavate seaduseelnõude arutamine ning seaduste vastuvõtmine parlamendis võimaldab ka selles valdkonnas langetada põhimõttelisi poliitilisi otsuseid.
Parlamendi poolt seadusandlikus korras langetatavad poliitilised otsustused saavad ilmselt olla ka ainsaks tõkkeks poliitilistele spekulatsioonidele, mis reeglina vallanduvad mis tahes ida- või läänesuunalise majanduspoliitilise aktsiooni puhul. Võib tõepoolest arvata, et niinimetatud mahamüümise müstifikatsiooni üheks allikaks on olnud ka seadusandlik määratlematus. Kuna see seaduseelnõu omab olulist tähendust väliskapitali kaasamisel Eesti ettevõtlusse, on normaalse majanduse kujundamise ja paindliku välismajanduse teostamise eelduseks, on ta seetõttu eriti vajalik. Samale seisukohale asus ka Ülemnõukogu eelarve- ja majanduskomisjon, samuti väliskomisjon, mis mõistagi ei tähenda eelnõu korrigeerimise võimaluste või vajaduste puudumist.
Arenenud riikides puuduvad analoogilised seadused, need on iseloomulikud arengumaadele, kes on eriti huvitatud väliskapitali sissetoomisest. Meie kontekstis on tegemist spetsiifiliste seadustega, mis on iseloomulikud majanduslikule üleminekuperioodile üleminekul ühest suhete tüübist teise.

Eelnõu koostamisel on arvestatud Lõuna-Korea, Poola, Ungari, Hiina, Bulgaaria jt. riikide sellekohaste seaduste ja projektide käsitlust. Eelnõu on välja töötatud Eesti Vabariigi asjaomaste riigivalitsemisorganite, asutuste ja teadlaste koostöös. Eesti Vabariigi välisinvesteeringu seaduse eelnõu on Eesti Vabariigi omandiseadusest tuleneva normatiivakti projektiks, mille koostamine – tõsi küll, tollal veidi teise nimetuse all – oli ette nähtud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustes ja Eesti Vabariigi Valitsuse õigusloome komitee otsustes. Esitatud eelnõus määratakse kindlaks välisinvesteeringute tegemise kord, sätestatakse välisinvesteeringute õiguslik režiim, sätestatakse välisinvesteeringute tegemisel soodustuste andmine ning kehtestatakse välisinvesteeringutele õiguslikud tagatised.
Projekt käsitleb välisinvesteeringuna antud seaduse tähenduses välisinvesteerija poolt tulu saamise eesmärgil ettevõttesse paigutatud raha, intellektuaalset omandit ja muud vara, kaasa arvatud maa- ja muude loodusvarade kasutamise õigust.
Seaduseelnõu § 7 esimese lõike kohaselt võivad välisettevõtted ja ühisettevõtted omandada põhikirjaliseks tegevuseks vajaliku kinnisvara samasuguses korras nagu Eesti Vabariigi ettevõttedki, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Niisiis pakub eelnõu põhimõttelise lahendina välja nii-öelda häbeliku võimaluse maa ostu-müügitehinguteks välismaalastega. Häbelikuks nimetasin seda võimalust seetõttu, et projekt jätab põhimõttelise lahenduse maaseaduse hooleks. Maaseaduse eelnõu ettevalmistamisel pole neid probleeme seni veel piisavalt käsitletud.

Juhtides teie tähelepanu ka hr. Uluotsa märkustele, mis puudutasid käsitletavat seaduseelnõu, ei ole minu arvates siiski vajadust §-st 7 kinnisvara terminit välja lülitada järgmistel kaalutlustel. Esiteks. Ülemnõukogu on teinud valitsusele ülesandeks töötada välja kinnisvara mõiste ja võtta see seadusandluses kasutusele, s.t. esitada teile projekt. Ja teiseks. Sellise loogika järgi rakendub § 7 sisuliselt tegevusse pärast kinnisvara mõiste kasutusele võtmist. Praegu on § 7 praktiliselt ooteseisundis.

Välisinvesteeringute seisukohalt sattub Eesti Vabariik NSV Liiduga otsesesse konkurentsiseisundisse, millel ma põhjalikult peatun ettekande lõpuosas. 5. juuli kuupäevaga käesoleval aastal on NSV Liidus vastu võetud välisinvesteeringute seadusandluse alused, mis paistavad pealtnäha üsna liberaalsetena. Ka antud seaduse § 3 käsitleb ühena võimalikest välisinvesteeringutest maa ja teiste loodusvarade kasutamise õigust nii nagu meiegi eelnõu. Välisinvesteerija omandiõigust kinnisvarale NSV Liidu seadus ette ei näe. Ometi on teada, et Lääne ettevõtjate jaoks kujutab endast ühte olulisemat välisinvesteeringu garantiid võimalus saada omandiõigus ka maale, millel paikneb tema ettevõte. Vähemasti üleminekuperioodil tundub välisinvesteerijale maa ostuõiguse pakkumine olevat peamiseks võimaluseks võita välisinvesteeringute eest peetav konkurentsivõitlus Moskvaga.

Mõistagi võib ka ainuüksi selle arutelu põhjal tekkida mõte, et läkski lahti Eestimaa müümine. Mitte midagi taolist. Nende müügireeglite paikapanek on ju samamoodi Ülemnõukogu käes. Aktsepteerides põhimõtteliselt välisinvesteerijale maa müügi võimalust, saab samal ajal kehtestada ka normistiku, mis väldiks Eesti rahvuslike huvide vastaseid tehinguid maaga. Samuti säilib võimalus vajaduse korral seisata uued maatehingud, tõstatamata seejuures juba tehtud tehingute õiguskehtivuse küsimust. See tähendab, et välisinvesteerija poolt omandatud maa jääb tavapärasesse tsiviilkäibesse ning välisinvesteerija säilitab kõik õiguslikud kaitsevahendid oma maaomandile. Uute maatükkide müük välisinvesteerijale võidakse aga sel juhul peatada. Olgu märgitud, et taolise mehhanismi fikseerimine suurendaks ilmselt väliskapitali aktiivsust Eestis ja pakuks vajalikud garantiid.
Eelnõu § 4 võimaldab välisinvesteerimist välisettevõtte, ühisettevõtte vormis, kusjuures mõlemad vormid võivad esineda majandusühinguna, aktsiaseltsina ja muude ettevõtluse vormidena, nagu on ka selles paragrahvis viidatud. Projekti koostamisel on lähtutud põhimõttest, et välisettevõte ja ühisettevõte on juriidiline isik Eesti Vabariigi seaduse järgi. Järelikult kehtib nende kohta üldreeglina kõik see, mis Eesti ettevõtte kohta, ja seepärast on vastavate üldnormide, näiteks kindlustuse, sotsiaalkindlustuse, töösuhete, arvestuse ja aruandluse kontrollimise jne. ülekordamist käesolevas projektis välditud. Selles on ka lähenemise oluline erinevus, võrreldes mitmete teiste maade vastavate seadustega. Sätestatud on eelkõige see spetsiifiline, mis puudutab ainult välisettevõtteid ja ühisettevõtteid. Olulisemad on seejuures kahtlemata maksusoodustusi, toodangu eksporti, välisvaluuta väljavedu, tollisoodustusi, väliskapitali täiendavaid kaitseabinõusid reguleerivad ja sätestavad normid. Välisinvesteeringute kaitse põhimõtteks on nende õiguslik tagamine Eesti Vabariigi poolt. Mõistagi peavad projekti ettevalmistajad siin silmas seadusandlikke garantiisid. Nagu me veendusime viimaste päevade sündmuste põhjal, on meie võimalused praktiliseks kaitseks ahtakesed. On võimalik, et meie garantiid on seadusandlikud, kuid seejuures neid garantiisid ei tule mõista mitte sellisena, et Eesti Vabariik, võttes endale seadusliku välisinvesteeringute garanteerimise ülesande, võtab endale otsese varalise vastutuse nende välisinvesteeringute eest. Eesti Vabariik käitub välisinvesteeringute garanteerimisel riigina ega sekku seejuures ettevõtlusse, vaatamata sellele, et tegemist on ettevõtlusega väliskapitali osalemisel.

Nagu ma ettekande alguses märkisin, võeti 5. juulil 1991. aastal NSV Liidus vastu välisinvesteeringute seadusandluse alused. Kõrvuti sarnaste lahenditega on selles seaduses olulised erinevused võrreldes meie projektiga. Näiteks on alustes välisinvesteerijatena nimetatud eraldi mitmed teised subjektid, keda meil ei ole, ja paljud muud. Aga mitte eelöeldu pole oluline. Õiguslikust seisukohast pakub meie ja NSV Liidu seaduste võrdlev analüüs selles valdkonnas meile üsna vähe huvi, kuna oleme pöördumatult läinud oma iseseisva seadusandluse loomise teed. Küll aga pakuvad meile huvi seaduste rakendamise tulemuste võrdlused, eriti tingimustes, kus me oleme või kujuneme NSV Liidule tõsiselt võetavaks konkurendiks. Mõistagi kvaliteedi osas, mitte kvantiteedi osas. Seepärast peaksime oma välisinvesteeringute seaduse vastuvõtmisel arvestama, et meie poolt välisinvesteeringute seadusega väliskapitalile antavad soodustused ei tohiks olla nõrgemad NSV Liidu pakutud soodustustest ja et Eestis väliskapitalile kujundatav keskkond peaks olema huvipakkuvam ja ligitõmbavam kui NSV Liidu keskkond. Tõsi, NSV Liidu seaduses on ridamisi nõrku kohti, mis tõstavad meie seaduse konkurentsivõimet. Kuid on ka tugevaid kohti. Ilmselt vajab meil tugevdamist eelnõu § 22, samuti vajavad fikseerimist spetsiaalsed garantiid seadusandluse edaspidiste muudatuste suhtes. Eraldi läbitöötamist ja vajalike mehhanismide käivitamist nõuab NSV Liidu välisinvesteeringute aluste seaduse välispoliitiline aspekt, kaitsmaks Eesti Vabariiki võimalike negatiivsete välispoliitiliste mõjude eest. Vajalikud otsused saame aga sel juhul fikseerida oma välisinvesteeringute seaduse rakendusotsuses. Nimelt NSV Liidu välisinvesteeringute seaduse § 1 kohaselt reguleeritakse üldjuhul suhteid seoses välisinvesteeringutega liiduvabariikide poolt, nagu seal on kirjas, välja arvatud suhted, mille reguleerimine on antud NSV Liidu võimkonda või, nota bene, mille reguleerimise kohustus NSV Liidu poolt ei tulene NSV Liiduga sõlmitud rahvusvahelistest lepingutest. Sellele aspektile ma ei pööraks erilist tähelepanu, see on n.-ö. traditsiooniline meie viimaste aastate suhetes. Ka kõige kangema tahtmise juures ei saa keegi tõestada, et taastatav Eesti Vabariik on ENSV õigusjärglane. Kuna ENSV õigusjärglane ei saa ta kunagi olema, on küsimus NSV Liidu ja üleminekuaegse Eesti Vabariigi suhete õigusliku reguleerimise pädevuse piiritlemisest õiguslikult nähtuna objektita probleem. Küll aga peab meie välispoliitiline tarkus tagama väliskapitali aktiivsuse Eestis ja, ma rõhutan eriti, vältima NSV Liidu ja lääneriikide majandusliku koostöö raamides seda, et Eesti Vabariik ei satuks õiguslikult NSV Liidu majandusruumi. Sõjatants MFN-i lepingu ümber kinnitab, et sellised võimalused on täiesti reaalsed. Kusjuures need võimalused realiseeritakse sel juhul just nimelt lääneriikide osavõtul, s.t. rahvusvahelisel tasandil. Ma usun, et Ülemnõukogu väliskomisjonil koos välisministeeriumiga ja Välismajandusametiga on selles küsimuses piisavalt materjali, mille kallal pead murda ja paremad lahendid välja mõelda. Aitäh! Tänan tähelepanu eest!

Juhataja
Suur tänu, hr. Raidla. Kuulame kõigepealt ära, kas saadikud soovivad esitada justiitsministrile küsimusi. Aleksei Zõbin, palun.

A. Zõbin
Lugupeetud ettekandja, tõlkest jäi kõlama, et Eesti Vabariik pole Eesti NSV õigusjärglane. Kas te ei saaks seda avaldust täpsustada, mida see teie meelest tähendab?

J. Raidla
Ma täpsustan. Kindlasti tuleb ühele sõnale eriti tähelepanu juhtida, nendes konstruktsioonides on täpsus ülioluline. Ma ütlesin "taastatav Eesti Vabariik".

T. Made
Austatud eesistuja, lugupeetud härra minister! Mul ei ole sisulisi küsimusi, sest väliskomisjonis saime kõik põhjaliku vastuse, kuid üks põhimõtteline küsimus on küll. See seaduseelnõu on koostatud n.-ö. üleminekuperioodil, pidades silmas üleminekuperioodi poliitilisi, majanduslikke ja kõiki muid aspekte. Nüüd on olukord radikaalselt muutunud. Kas oleks vaja viia sisse mingisuguseid parandusi, sisulisi parandusi, õiguslikke parandusi, nagu võetakse arvesse need dokumendid, mis üleeile vastu võeti?

J. Raidla
Selles kontekstis on vajalikud kaks parandust. Mõlemast parandusest me oleme rääkinud, kuid väiksema intensiivsuse ja aktiivsusega. Esiteks see probleem, mille ma ettekande lõpus tõstatasin – vältida rahvusvaheliste lepingute kaudu lääneriikide ja NSV Liidu ühise resolutsiooni laienemise võimalust meie välisinvesteeringutele. See tähendab tõepoolest ka olemasolevate lepingute, rahvusvaheliste lepingute, mis Eesti Vabariigil olid olemas, renoveerimisettepanekut, ja teiseks, seaduseelnõu lõpus, sealhulgas ka §-s 22, omapoolsete seadusandlike garantiide tõstmist. Mis puudutab neid paragrahve, mis tõenäoliselt võivad olla väga oluliste vaidluste objektiks, nimelt garantiid, piirid mitmetes operatsioonides, tehingutes, siis siiamaani on arvestatud sellega, et need garantiid saaksid olla reaalsed, nad on ühtlasi sarnased, seetõttu on kaetud ka NSV Liidu poolt antud garantiidega, see tähendab de facto selle territooriumi suhtes, mis lõpeb Tallinna sadama taga.

A. Zõbin
Lugupeetud Ülo Nugis, arvan, et see pole teine küsimus, lihtsalt esimesele küsimusele vastust ei tulnud, oli vaid täpsustus, et jutt on taastatavast Eesti Vabariigist. Ma oleksin tahtnud saada sisulist vastust järjepidevuse kohta, sest kuidas te ka ei räägiks, kuidas me teda ka ei nimetaks, on see territoorium kuulunud rahvusvahelisi kohustusi omanud riigi koosseisu jne. Sealhulgas omab olulist tähtsust ka see võlg, mis meil, NSV Liidul, on välisriikide ees. Seepärast küsimus õigusjärglusest ei tähenda lihtsalt seda, kas taastatav või mittetaastatav, ma pean silmas seda, kuidas on lood selle territooriumiga, mis oli suure riigi osa.

Juhataja
Lugupeetud kolleeg Zõbin, ma palun mitte juhtida minu tähelepanu sellele, milline on teie isiklik arvamus selles küsimuses. Kui te tahate sõna võtta, siis teisel lugemisel. See oli teine küsimus. Heldur Peterson.

H. Peterson
Lugupeetav ettekandja! Mul oleks kaks küsimust. Kui suures ulatuses prognoosite niinimetatud tööstusmaa, põllumajandusmaa ja mereäärsete nii-ütelda suvilatega maade müüki, et see ei kahjustaks meie rahvuslikke huve ega meie enda nii panga- kui ka üldist majandust. Ja teiseks, kui suureks võiks kujuneda huvi väljastpoolt ja see maa hind vastavates alajaotustes? Aitäh!

J. Raidla
Küsimus ei ole mitte niivõrd Ülemnõukogu või valitsuse poolt praegu ette nähtava maa suuruses, mis võiks kinnisvara staatuses müüki minna, kuivõrd kehtestatavates kontrollimehhanismides ja kvaliteedi piirangutes, mis sellele peale panna. Ma tahan sellega öelda, et kinnisvara, see tähendab maa müük välisinvesteerijale peaks kujunema sel juhul igakordseks konkreetseks aktiks. Konkreetsel juhul tuleb küsimus otsustada tõepoolest nii kohaliku otstarbekuse kui ka rahvuslike huvide seisukohalt. Mis puutub hinda, siis ma olen veendunud, et välisinvesteerijale müüakse maa, kui selline positiivne otsustus tehakse, ainult turuhinnaga.

P. Grigorjev
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Paragrahvist 6 ma ei saa aru, kas need NSV Liidu ettevõtted jäävad meil nüüd nagu välisriigi ettevõtete filiaalideks ja uued, Eesti ja NSV Liiduga loodavad ühisettevõtted registreeritakse edaspidi samuti kui välisettevõtted või on olemas mingi teine tee koostööks. Tänan!

J. Raidla
Seni mitte, kuivõrd selle seaduseelnõu järgi mõeldakse välisinvesteeringutena investeeringuid kõvas rahas.

L. Hänni
Lugupeetud juhataja, härra justiitsminister! Käesoleva seaduse viimane paragrahv ütleb, et seadus kehtib nende ettevõtete kohta, kes on asutatud Nõukogude Liidu seadusandluse alusel, ainult niivõrd, kui see ei kahjusta nende majanduslikke huve. Kas see tähendab, et Eesti Vabariigis saavad olema kahe erineva õigusliku staatusega välisinvesteerijad?

J. Raidla
Mõneti võib tõesti niiviisi siit välja lugeda ja ma usun, et seda printsiipi, mis siia on kirja pandud, tuleb järgida, et me ei halvendaks iga vastuvõetava õigusaktiga investeerija õiguslikku seisundit, kui seda ei tehta üldistel alustel, sest vastasel juhul me kaotame väliskapitali usalduse. Mis puutub §-s 22 väljendatud põhimõttesse, siis see laieneb mitmetele nendele soodustustele, mis näiteks praegu on Liidu seadusandluse järgi loodud ühisettevõtetel ja mis on reeglina ajaliselt piiratud soodustused. Selle seaduse järgi nad kas vähenevad või kaovad hoopis ära, mille kaudu langevad ka need ettevõtted lähema kahe-kolme aasta jooksul selle seaduse reguleerimise toime alla.

H. Kostabi
Lugupeetud härra juhataja, lugupeetud härra minister! Mul on üks küsimus. Kas meie seaduseelnõude põhimõtteid on arutatud ka teiste Balti riikidega ja kui radikaalsed need on, võrreldes naabermaade seadustega, kas kapital hakkab meeleldi meile sisse tulema?

J. Raidla
Naabrite seadusandlust on väga hoolega silmas peetud ja projekt on koostatud sel põhimõttel, et radikaalsuse aste, nagu ettekandes rõhutasin, ei oleks naabrite omast väiksem. Ja nagu ma juhtisin ka tähelepanu, kujuneb üheks kaalukeeleks kahtlemata kinnisvara õiguse omandamise otsustus. See on põhimõtteline otsustus, kas te lähete selle peale või mitte.

Juhataja
Suur tänu, hr. Raidla! Tundub, et rohkem küsimusi ei ole. Kolleegid, meil on selles küsimuses päris mitu kaasettekannet. Ja kõigepealt ma paluksingi kõnetooli eelarve-majanduskomisjoni nimel Ülo Uluotsa.

Ü. Uluots
Lugupeetud seadusandjad, lugupeetud eesistuja! Teie ees on täna pretsedenditu seaduseelnõu. Pretsedenditu sellepärast, et me võtame vastu või hakkame arutama esimest seadust, mida me ei võta vastu mitte enda jaoks, vaid kellegi teise jaoks. See seadus on välisinvesteerija jaoks. Ja seepärast me peame lugema seda seadust võõraste silmadega, teiste sõnadega, me peaksime suutma ümber kehastuda ja lugeda seda kui välismaa bisnesmen, suurärimees, pankur, kas Eestisse tasub mahutada kapitali. Mina püüdsin seda teha, kuid pean tunnistama, et minu võimetest jäi puudu. Ma ei suutnud ümber kehastuda, kuid loodan, et meie hulgas on siiski mehi ja naisi, kes seda suudavad. Ma loodan, et võtame selle seaduse vastu sellisena, mis tõesti garanteerib ja kindlustab väliskapitali olemasolu ja sissevoolu Eestisse. Praeguses situatsioonis ja sellisena, nagu ta meile on esitatud, ma ausalt öeldes seda ei tunneta. Ma korjasin kokku kogu võimaliku materjali, mis minu kätte sattus, et võrrelda ja ette kujutada teiste dokumentide alusel, kas see seadus on garanteeriv või mitte.

Ja nüüd mõningatest aspektidest, mis mind veidi häirivad. See läheb praegu nagu teise lugemise sisse, kuid selleks, et teist lugemist paremini läbi viia, ma siiski kasutan oma aja ära. Teises paragrahvis on toodud kohe sisse (eelviimases reas) niisugune väide, et investeering peab olema tulu saamise eesmärgil. Aga kui mingi kirik või päästearmee tahab teha filantroopilistel kaalutlustel investeeringut Eestisse, mitte raha saamise huvides, vaid otsides moraalset kasu? Praegu aga me nagu dikteerime, et ta tingimata peab kasu saama. Moraalset kasu ei oska me aga hinnata.

Paragrahv 7. Hr. Raidla juba ütles, et kinnisvara mõiste pole määratletud ning see paragrahv jääb ootele. Kuigi me omandireformi seaduse võtsime teiega vastu, on kinnisvara mõiste siiamaani lahti rääkimata. Ja ma usun tõesti, et üks välismaa ärimees, kes ei tea, mis Eestimaal tähendab kinnisvara, oma dollarikotti meile ei too. Paragrahvis 3 on ära unustatud, et Eesti Pank ei allu valitsusele. Küsimus on litsentside väljaandmises välisinvesteeringuteks pankadele. Neid litsentse annab välja Eesti Pank. Ma usun, et me lepime teiega kokku selles küsimuses. Ka paragrahvis 19 on segadus, sest Eesti Panga nõukogu otsustab arveldusrubla kursi.

Aga nüüd on üks tõsine küsimus. Kui pikaajalisena me mõtlema kehtestada seda seadust? Tekkinud poliitilises olukorras on väga tõenäone, et meil tuleb lähemal ajal kehtestada Eesti kroon. Praeguses tekstis ei väljendu kuskil, et kui ühe välispanga või ärimehe kätte on jõudnud Eesti kroonid ja tema tahab teha oma välisinvesteeringu meil Eesti kroonides, kas siis tema kohta kehtivad kõik needsamad garantiid, mida meie siin pakume. See on jäänud täiesti lahtiseks. Teiselt poolt – kuidas suhtuda rublasse, kui tahetakse teha välisinvesteeringuid Ida poolt ja tullakse meie juurde rubladega? Jüri Raidla püüdis küll täna seletada, et nad peavad sellisel juhul tegema seda kõvas rahas, kuid meie 20. kuupäeva deklaratsioon? Me peame suhtuma rublasse kui teise riigi valuutasse. Ka see on veel lahendamata.
Siis need garantiid, mis on toodud praeguses tekstis. Ma ütlesin, et püüan lugeda seda teksti võõraste silmadega. Kui ma oleksin ärimees, siis mina ei peaks neid garantiisid, mis on siin tekstis, minu investeeringute kaitse ja püsivuse tagatisteks. Jüri Raidla püüdis väita, et on ainult seadusandlikud garantiid. Meie siin pakume välja küll kaitset, kuid millega me suudame seda teha? Kulda meil ei ole, valuutafond meil puudub. Kui võtta meie olemasoleva kapitali põhikirjafondid, siis Ida-Saksamaa kogemus on väga värske. Me teame, mis välisärimeeste jaoks tähendavad meie praegused põhikirjafondid. See on nende jaoks null. Jäävad järele ainult meie maavarad. Samal ajal on toodud siia kontsessiooni mõiste. Kontsessiooniseadus tuleb alles vastu võtta. Ka see jääb ootama. Mäeinsenerina tean ma väga hästi, mis tähendab kontsessioon. Nii et antud juhul garantiid, mida me pakume, on välisinvesteerijate jaoks väiksed.

Järgmine asi. Me pakume selles seaduseelnõus maksusoodustusi. Mind alguses häiris hirmsasti (öeldakse jälle, et Uluots tuleb valitsust ja paati kõigutama ja jumal teab, mis veel), et ilmus Enn Roose parandusettepanek ja seda valitsusest mööda minnes. Kui ma ei eksi, kuulub see paragrahvi 16 juurde. Jutt on algkapitalist, 800 000 dollarist jne. Täna rääkides Roosega ta ütles, et see tõesti nii ei ole ja et valitsus on tema ettepanekutest teadlik. See tähendaks seda, et rahandusministri asetäitja läheb valitsusest mööda ja esitab omapoolse ettepaneku umbes nii nagu rahvasaadik. Püüame sellesse mõistvalt suhtuda. Ja ma usun, et Roose ettepanekud väärivad tähelepanu. Sest see, mis siin tekstis pakutud (800 000 dollarit), on liiga jäik. Ma võiksin kohe küsida, mispärast 800 000 dollarit, aga mitte 79 999 dollarit jne.

Järgmine asi on tollieeskirjad. Kas me oleme täna niivõrd tugevad, et me võime garanteerida seadusega tollieeskirju? Me teame, kes on Nõukogude Liit ja et piir on siiski tema käes. Ka toll on tema käes. Ja teame, kuidas iga päev tollieeskirju muudetakse. Mulle põhjendati, et need eeskirjad on toodud teksti Liidu samasuguse seaduse alusel. Ma lugesin selle väga põhjalikult läbi. Kuna aga seadust on võimalik teispool piiri muuta, siis tähendab see seda, et ka meie peame hakkama seda tegema. Nii kaua kuni Nõukogude Liidu käes on välispiir ja toll, tuleb meil seda seadust hakata iga päev muutma. Minu ettepanek oleks, et nii kauaks anda see asi valitsuse kätte määrustega lahendada, kuni Eesti Vabariik ei ole suutnud klaarida oma asju Nõukogude Liiduga ja pole saanud tolli oma kätte.
Ma lähen oma jutuga esimesel lugemisel veidi pikale, võib-olla kuuluks see juba teise lugemisse. Ma kutsun teid veel kord üles (muuseas, see on ääretult vajalik seadus) seda seadust vastu võtma, kuid katsugem seda lugeda võõraste silmadega. Mul on palve meie spiikrile, et ta selle seadusega ei hakkaks plaani täitma. Et ta ei kasutaks jõuvõtteid nagu eile, kui ta ainuisikuliselt viis meie riigieelarve defitsiiti, võttes endale volitused, mida temale antud ei ole. See õigus on ainult rahvasaadikutel, Ülemnõukogu liikmetel, mitte spiikril. Ma lõpetasin.

Juhataja
Üks hetk, kallis kolleeg ja nimekaim. Kõigepealt ma küsin mõne asja veel üle. Kas eelarve-majanduskomisjon toetab esimese lugemise lõpetamist?

Ü. Uluots
Jaa.

Juhataja
Teiseks, ja nüüd juba surmtõsiselt juhin tähelepanu igasugustele vastutustundetutele avaldustele. Lisaeelarve seadus on vastu võtmata. Sellest on vaja teha oma järeldused. Ja ma soovitan see avaldus maha võtta, see läheb ju stenogrammi. Muidu esitan tõsise protesti ja me arutame seda eetikakomisjonis. Ja nüüd küsimused. Ain Tähiste.

A. Tähiste
Aitäh! Austatud eesistuja, lugupeetud kaasettekandja! Mul oli küll võrdlemisi raske saada aru, kus selles kõnes olid majanduskomisjoni seisukohad, kus hr. Uluotsa meeletust elukogemusest lähtuvad seisukohad, aga mõned küsimused tekkisid. Te siin rääkisite segadusest erinevate valuutadega investeeringutel. Ma ei ole küll tähele pannud, et kui näiteks Ameerika ärimees investeerib Soome, siis ta investeerib Soome markades. Ta teeb investeeringu ikka lähtuvalt sellest kapitalist, mis temal on hinge taga, ja enamasti on see USA dollarites. Kui ta investeerib oma Taiwanil olevas filiaalis, siis teeb ta võib-olla ka Taiwanil kehtivas rahaühikus. Igal juhul ma ei taipa, võib-olla veel kord selgitate, mida tähendab, et investeering tehakse tingimata Eesti kroonides. Minu meelest see on täiesti väljaspool arutelu. Ja teiseks, nagu ma ütlesin, ma ei saanud eriti aru selle kõne kõikidest nüanssidest. Ma tahaksin küsida, kas teie ei jaga sellist arvamust, et me lihtsalt peame tegema kõige komfortsema, kõige mugavama seaduse selles majandusruumis, kuhu laieneb veel seni Nõukogude Liidu jurisprudents. Kas te sellist seisukohta ei toeta? Aitäh!

Ü. Uluots
Kõigepealt sellest, kas see on minu isiklik arvamus ja elukogemus või on see majanduskomisjoni ühine arvamus. Majanduskomisjonis arutati kõiki neid minu poolt esitatud küsimusi. Muuseas, ma ei esitanud praegu mitte kõiki, kuna see kuulub nagu teise lugemise korra juurde ja majanduskomisjon on põhimõtteliselt nende probleemidega nõustunud, mis ma siin tõstatasin. See on esiteks. Teiseks küsimus valuutade kohta. Kui me viime sisse Eesti krooni, jäävad meil paratamatult suhted Nõukogude Liiduga ja ei ole sugugi välistatud, et Nõukogude Liidu Riigipanka või mõne firma kätte hakkavad koonduma Eesti kroonid kui maksevahend. Seda võib juhtuda ka näiteks Soome või Rootsiga. Siin on öeldud, et välisinvesteeringuks loetakse ainult seda, mis on tehtud välisvaluutas. Aga meie peame ju garanteerima oma raha ja kui keegi väljastpoolt tuleb ja teeb investeeringu vahetuse korras sinna sattunud kroonides, siis see on siin reguleerimata. Mis puutub nüüd idaturgu ja kuidas Tähiste väga ilusasti ütles midagi pehmest maandumisest või midagi selletaolisest, siis ma ütlesin juba väga selgelt, et me peame lahendama selle seadusega ära ka suhtumise rubladesse ja investeeringutesse rublades. See on ju selles tekstis lahendamata, sellepärast et tekst valmistati ette enne 21. augustit 1991.

Juhataja
Suur tänu! Tiit Made teine küsimus. Kas ei olnud Jüri Raidlale küsimust? Tuleb olla tähelepanelik.

T. Made
Ma imetlen, lugupeetud spiiker, sinu suurepärast mälu ja arvepidamisvõimet, see läheb ajalukku. Ma tänan!

Juhataja
Ka mina tänan komplimendi eest.

T. Made
Austatud Ülo Uluots, kas eelarve-majanduskomisjon leiab, et selles seaduseelnõus ei ole piisavalt garantiisid välisinvesteerijale ja mida eelarve-majanduskomisjon pakuks konkreetselt välja, et seal raudselt ja radikaalselt tänase seisuga muuta, et oleksid garantiid, et dollarid tuleksid?

Ü. Uluots
Ma oma ettekandes juba ütlesin, et see on selle seaduse eelnõu kõige nõrgem punkt. Tähendab, meil ei ole millegagi garanteerida. Ma lugesin ette – valuutat meil ei ole, kulda meil ei ole. Ma räägin praegu riigivarast, mis ei maksa välisinvesteerijate silmis mitte midagi, ma rääkisin siin Ida-Saksamaast ja ütlesin, et ainsaks garantiiks pean mina ja peab majanduskomisjon praegu ainult meie maavarasid.
Sellisel juhul me peaksime hakkama pantima oma maavarasid. Ja see probleem on siin lahendamata. Ühesõnaga, oleksin ma välismaa ärimees, siis need garantiid praeguses seaduse tekstis mind küll, kuidas öelda, ei stimuleeriks siia oma raha sisse tooma. See on, andke andeks, praegu minu isiklik arvamus, kuna majanduskomisjonis jäi kõlama siiski mõte, et me võiksime oma riigi varadega garanteerida. Tööstusemehena ma võin öelda, et ma tean, mis asi on Eesti tööstus ja mis on meie põhikirjafond. Nii et see on meie kõigi arutada ja otsustada, millega me suudame garanteerida välisinvesteeringuid. Kas see rahuldas? Ma ütlesin juba, et eelarve-majanduskomisjon leidis, et me suudaksime seda garanteerida meie praeguste riigivarade põhikirjafondidega. See on praegu ainus.

Juhataja
Ma tänan, kolleeg Uluots, tundub, et rohkem küsimusi ei ole.
Ü. Uluots
Aga spiikeri palve peale ma vabandaksin, palun hr. Jürjol mind välja kutsuda.

Juhataja
Kolleegid, meil on jäänud veel ära kuulata kaks kaasettekannet ja ma palun kõnetooli väliskomisjoni esimehe Indrek Toome.

I. Toome
Lugupeetud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu juhataja, head kolleegid! Vastavalt Eesti Vabariigi Ülemnõukogu juhatuse otsusele tehti väliskomisjonile ettepanek esitada kaasettekanne Eesti Vabariigi seaduse "Välisinvesteeringutest Eesti Vabariigis" eelnõu esitamisel Eesti Vabariigi Ülemnõukogule. Väliskomisjon arutas eelnõuga seonduvat kolmel istungil. Aruteludest võtsid osa istungitel justiitsminister hr. Raidla, majandusminister hr. Leimann, Välismajandusameti peadirektori asetäitja hr. Kirikal, justiitsministeeriumi ekspert hr. Raid seaduseelnõu väljatöötajate poolt ja lisaks neile Eesti Panga president hr. Otsason ja Rahvusvaheliste Ettevõtete Eesti Liidu direktor hr. Tõnspoeg ja nende ekspert hr. Vitsur. Väliskomisjoni 15. augusti istungil formeerisime oma seisukohad seaduseelnõu kohta ja ma esitan need teile.

Esimene ettepanek puudutab § 9. Paragrahvi 9 2. lõike 1. rida tuleb meie arvates ümber formuleerida järgmiselt: "Eesti Vabariigi Valitsus määrab", mitte jätta nii, nagu on kirjutatud – "võib määrata". Sel juhul jääb meie arvates arusaamatuks projekti autorite mõte ja kerkib kohe küsimus: kui valitsus võib, kes siis peab määrama? Väliskomisjonil on ettepanek jätta välja § 9 3. lõige. Sealne sõnastus tuletab meelde ühe väliskomisjoni liikme sõnade järgi lapsepõlve ja kodukootud arusaama – sina mulle teibaga, mina sulle malakaga. Võib-olla teinekord tulebki nii käituda, kuid õigem oleks seda seadusse sisse vast mitte kirjutada. Paragrahvi 10 2. lõike kohta on ettepanek jätta välja lauseosa "kusjuures loa andmine võib olla teatud sõltuvuses väliskapitali osa suurusest ühisettevõtte põhikapitalis", sest ei ole otstarbekas selles lõikes sätestada üht tingimust välisinvesteeringute taotlemise ja andmise korras.
Väliskomisjoni istungitel kujunes komisjoni liikmete ühisseisukoht, mida toetasid nii ministrid kui ka Rahvusvaheliste Ettevõtete Eesti Liidu esindajad, et ümber tuleb formuleerida § 12 2., 3. ja 4. lõige. 5. lõige jääb sisu poolest muutmata, muutub tema järjekorranumber. 6. lõike lõpp muutuks ja tulumaksu tuleks meie arvates maksta tagantjärele mitte viimase 3 aasta, vaid 2 aasta eest. Ja nüüd ma loeksin teile alates § 12 2. lõikest ette sellisel kujul, nagu väliskomisjon soovitab teda formuleerida. Ma unustasin eespool öelda, et siiamaani kõik minu tehtud ettepanekud, mida väliskomisjon aktsepteeris, aktsepteeriti ka meie istungitel osalenud seaduseelnõu autorite, minister Raidla, minister Leimanni poolt. Ja nüüd § 12 2. lõige: "Välisettevõtetele ja ühisettevõtetele rakendatakse järgmisi tulumaksusoodustusi: 1) kui välisinvesteerija osa ettevõtte põhikapitalis maksuperioodi alguseks ja kogu maksusoodustuse kehtivuse ajal on vähemalt 30%, vabastatakse ettevõte tulumaksust kahe aasta jooksul, arvates esimese brutokasumi saamise aastast (kaasa arvatud) ja järgmise kahe aasta jooksul vähendatakse tulumaksu summat 50% võrra."

Lõige 2.2 §-s 12 on meil ettepanek formuleerida järgmiselt: "Kui välisinvesteerija osa ettevõtte põhikapitalis maksuperioodi alguseks ja kogu maksusoodustuse kehtivuse ajal on vähemalt 30% ja ta tegutseb Eesti Vabariigi Valitsuse poolt määratud enamsoodustatud tegevusaladel, vabastatakse ettevõte tulumaksust kolme aasta jooksul, arvates esimese burtokasumi saamise aastast (kaasa arvatud) ja järgneva kahe aasta jooksul vähendatakse tulumaksu summat 50% võrra. Enamsoodustatud tegevusalal tegutsevaks ettevõtteks loetakse ettevõte, mille realiseerimise brutokäive sel tegevusalal moodustab kogu maksusoodustuse kehtimisaja jooksul vähemalt 50% kogu ettevõtte realiseerimise brutokäibest." Lõige 2.3: "Kui välisinvesteerija osa ettevõtte põhikapitalis maksuperioodi alguseks ja kogu maksusoodustuse kehtivuse ajal on vähemalt 50%, kuid mitte alla ühe miljoni USA dollari või selle ekvivalendi mõnes muus välisvaluutas, vabastatakse ettevõte tulumaksust kolme aasta jooksul, arvates esimese brutokasumi saamise aastast (kaasa arvatud) ja järgneva viie aasta jooksul vähendatakse tulumaksusummat 50% võrra." Lõige 2.3: "Maksustamisel arvatakse brutokasumist maha eraldised põhikapitali suurendamise fondi kuni 25% ulatuses ettevõtte brutokasumist. Majandusaasta lõpu fondi kasutamata jääk liidetakse maksustatavale brutokasumile." Lõige 4: "Eesti Vabariigi Valitsusel on õigus kehtestada välisettevõtetele ja ühisettevõtetele täiendavaid maksusoodustusi sõltuvalt tegevusvaldkonnast või piirkonnast." Paragrahvi 12 5. lõige: "Välisettevõtete ja ühisettevõtete likvideerimise korral omanike otsuse alusel või pankrotistumisel ajal, mil nad on vabastatud tulumaksu maksmisest, on ettevõte kohustatud maksma tulumaksu tagantjärele viimase kahe aasta eest."

Nende ettepanekutega, mida ma nüüd teile ette lugesin ja mis ühtivad väliskomisjoni seisukohaga, on nõus ka rahandusministri esimene asetäitja Enn Roose. Välja arvatud see, et tema toetab seisukohta kehtestada piiranguks 50 000 USA dollarit. Muide, siin esitati küsimus Jüri Raidlale, ka Ain Tähiste esitas siin hr. Uluotsale küsimuse, kas need piirangud on meie naabrite poolt kehtestatud piirangute suurusjärgus või kas me endale ei tee raskemat režiimi kui konkurendid-naabrid. Ei tee. Me analüüsisime väliskomisjonis seda olukorda, mis on tekkinud pärast seda, kui Leedu, Valgevene, Vene Föderatsioon kehtestasid vastavad seadused. Näiteks Leedul ei ole mingisugust summalist piirangut, ei 50 000 ega 80 000 dollarit. Nii et meie paranduse toetamisega seame ennast Leeduga võrdsetesse tingimustesse.
Meie järgmine ettepanek puudutab § 16 2. lõiget. Ettepanek on ära jätta lõike lõpp alates sõnadest "ja mitte vähem kui 30 000 USA dollarit või selle vastavat ekvivalenti muus valuutas". See vastab meie § 12 paranduste loogikale.

On ettepanek seaduse ühese tõlgendamise ja mõistmise selguse huvides § 17 2. lõige tervikuna välja jätta. Lugegem seda veel kord ühiselt: "Välisettevõtted ning ühisettevõtted tasuvad kaupade (teenuste) eest Eesti Vabariigis kehtivas ametlikus valuutas või välisvaluutas, kui Eesti Vabariigi normatiivaktis ei ole ette nähtud teisiti." See ei sätesta meie arvates mitte midagi. Igaüks võib nõuda oma kauba ja teenuste eest seda raha, mida ta tahab. Olgu see siis liikluspolitsei nendele ettevõtetele kuuluvate autode ülevaatuse eest või advokaat, kes neile nõu annab. Aga täpset loetelu, millal võib ja millal ei või tasu valuutas nõuda, on normatiivaktiga minu arvates paika panna väga keeruline. Ma pidasin siin hr. Kirikaliga nõu ja meie ühise arusaamise järgi tuleb see küsimus, mis on kirjas § 17 2. lõikes, sätestada valuutaseadusega. Kahjuks ei ole Eesti Pank meile valuutaseaduse eelnõu siiamaani esitanud. Seega las jäävad § 17 1. lõige ja senine 3. lõige 2. lõikena. See vastab ka muide paragrahvi pealkirjale, kus kaupade, teenuste omandamisest, ostmisest, millest räägib 2. lõige, pole juttugi, võite ise lugeda. Paragrahvi 17 pealkiri on "Hind ja realiseerimine".
Väliskomisjonil on samuti põhimõtteline seisukoht, et igal pool selles seaduseelnõus, kus on sisse kirjutatud mõiste "välisvaluuta", asendada see mõistega "vabalt konverteeritav valuuta". Vaevalt seaduseelnõu väljatöötajad ise pidasid selle mõiste kasutuselevõtmisel silmas tõika, et see tähendaks üle 100 välisvaluutaga opereerimist Eestimaal. See tekitab segadust.
Väliskomisjon on arvamisel, et nende parandustega vastuvõetud seadusega ja kuu aja jooksul Eesti Vabariigi Valitsuse poolt väljatöötatud ja meile esitatud rakendusotsuse käivitamisega paraneb olukord välisinvesteeringute kaasamisel Eesti Vabariigi majandusse. Pealegi me oleme selle seaduse vastuvõtmisega hiljaks jäänud. NSV Liit, Venemaa, Valgevene, Leedu, Kasahhi on taolised seadused juba vastu võtnud.
Seaduseelnõu arutamise käigus tõstatasid mitmed väliskomisjoni liikmed küsimuse, miks Eesti Panga juhtkond on eiranud Eesti Panga seadust, kehtestanud oma otsusega piirangu, mille tulemusena käesoleval ajal ei tohi Eesti panganduses osaleda ei ida- ega ka läänepoolne väliskapital. Väliskomisjon on seisukohal, et sellega on Eesti Pank ületanud oma kompetentsi piirid ja tekitanud kahju Eesti majanduse ja panganduse arengule. Ootame Eesti Panga nõukogu seisukohta selles küsimuses. Kahju, et hr. Veetõusmet siin ei ole, aga me ütleme talle edasi minu poolt siin välja öeldud väliskomisjoni ametliku seisukoha. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu väliskomisjoni nimel teen kolleegidele ettepaneku toetada meie argumenteeritud seisukohti ja samuti teen ettepaneku esitada seaduseelnõu teisele lugemisele.

Juhataja
Suur tänu! Tundub, et küsimusi ei ole. Väga selgelt oli ette kantud. On küsimus? On. Sergei Sovetnikov.

S. Sovetnikov
Lugupeetud hr. Toome, mul on ainult üks küsimus, mis puudutab liiduettevõtteid. Kuidas neid praegustes oludes hinnata, kas kui välisinvesteerijaid? Milline on teie arvamus?

I. Toome
Hr. Sovetnikov, mina kuulasin väga tähelepanelikult sõnavõtnuid ja hr. Raidla vastas sellele küsimusele, et välisinvesteerijaks vastavalt sellele seadusele loetakse neid subjekte, kes teevad välisinvesteeringu välisvaluutas.

Juhataja
Suur tänu! Tundub, et rohkem küsimusi ei ole.
Ja nüüd ma palun kaasettekandeks kõnetooli Välismajandusameti peadirektori asetäitja Ants Kirikali.

A. Kirikal
Lugupeetud Ülemnõukogu liikmed, hr. Raidla ja kaasettekandjad valgustasid väga põhjalikult käesolevat küsimust, seepärast ma ei taha teie kallist aega raisata ja enam kordama hakata. Võib-olla teen ainult mõne väikese täienduse.

Välisinvesteeringute seaduse eelnõu antud kujul kajastab Eesti Vabariigi Valitsuse majanduspoliitikat, mis oli avaldatud valitsuse programmi esitamisel. Välismajandustegevuse alal tähendab see seda, et on vaja integreerida Eesti majandus maailma majandusse ja kaasata väliskapitali Eesti majandusse majanduse ümberkorraldamiseks. Küsimus on selles, et majanduse põhjalikuks ümberkorraldamiseks on meil vaja kapitali. Maailmas, maailmapraktikas ei ole see tähtis, mis kapital ta on, oma oludest tingituna peame nimetama seda väliskapitaliks, kuna on veel ka rublakapital, mis ei anna meile alati efektiivseid investeeringuid ja efektiivseid tulemusi. Kahtlemata olukord muutub, kui rubla muutub konverteeritavaks, siis ei ole sellel ka enam vahet. Tähtis on see, et majanduse arendamiseks on vaja saada kõrvalt kapitali juurde, kuna meil endil seda ei ole. Selles mõttes on selle seaduse vastuvõtmisel majanduspoliitiliseks küsimuseks see, kui palju me peame laskma väliskapitali oma majandusse, kui palju me tahame seda lasta. Siin tulevad välja selle tegevuse piiramise või soodustamise põhimõtted. Kahtlemata lähtub see seadus antud hetke ja lähema tuleviku objektiivsetest tingimustest. See ei ole mingi lõplik ja muutumatu dokument. Teiste maade kogemus näitab, et elu ja riigi majanduse arenemisel seadusi muudetakse, neid täiendatakse, neid lõpetatakse.

Maade puhul, kus algul on olnud väga suured kapitalivajadused, on antud küllalt suured soodustused väliskapitalile, oma kapitali akumulatsiooni kasvades on seal seadusi muudetud ja paljud maad on muutunud kapitali nn. importijatest kapitali eksportijateks. Selle üheks markantsemaks näiteks on Taiwan, kes viimase kahe aasta jooksul on ostnud välisriikidest üle 200 firma.

Tahan mainida veel garantiide osa. Kapital funktsioneerib riski tingimustes. Äri on risk, sellepärast ei anna sellele tegevusele riik mingeid omapoolseid materiaalseid garantiisid, vaid need garantiid on arvestamiseks investeerijatele, et nad teaksid hinnata oma riski ja lõplik vastutus jääb nendele endile. Üldlevinud põhimõtted kõigi maade seadusandluses on seadusandlikud garantiid. Ma võib-olla kordan need veel kord üle. Esimeseks võib nimetada garantiid seaduste muutumise vastu. Antakse mingi teatud periood ja sellel perioodil kehtivad need seadused, mis olid investeeringu hetkel. Tavaliselt tehakse sellest küllalt palju kõrvalepõikeid, erandeid, kui seadused või seadusandlus muutub sellistes valdkondades nagu keskkonnakaitse, riigikaitse, riigi julgeolek, maksud, samuti kui muutuvad moraali, tervist ja monopolidevahelisi abinõusid puudutavad seadused. Nii et on väga palju seadusi, mis siis ei anna garantiid nende puhul. Sellepärast antud seaduseprojektis sellist garantiid seaduste muutumise vastu ei ole antud. Oluline garantii on garantii natsionaliseerimise ja rekvireerimise puhul, investeerijatele kompenseeritakse adekvaatselt ja küllalt kiiresti. Kolmas on garantii investeeringute lõpetamise korraks, et investeerija saaks välja viia siit selle vara, mis on tal siit saada. Samuti nende tulude ja teiste summade väljaviimise garantiid, mida investeerija oma tegevusega meie vabariigi territooriumil on teeninud. Garantiid on samuti kohalikus rahas, antud juhul rublades, see ei välista ka krooni saadud kasumi reinvesteerimisel. Need on peamised garantiid, mis esinevad kõikide vastavate maade seadusandluses ja garantiid on ikka seadusandlikud garantiid, mitte mingid riigipoolsed n.-ö. materiaalsed garantiid, mida riik oma varadega peaks justkui siis garanteerima. Mis puudutab neid küsimusi, kus Eesti Vabariik ei ole n.-ö. praktiliselt võimeline teostama kõiki oma õigusi – ma mõtlen neid küsimusi, mis esinevad tolli- ja riigipiiril –, siis antud juhul on siiski seaduse projekti võetud sisse üks selline põhimõtteline garantii, mis esineb paljude maade, riikide välisinvesteeringute seaduses. See on ka Nõukogude Liidu seaduses, et väliskapitalile antakse tollisoodustusi selle vara osas, mis ta toob oma vara investeerimise kapitali arvel sisse. See on tollivaba ja see on üldine garantii, nii et selle võiksime oma seadusesse sisse võtta, kartmata, et siin võib tekkida mingeid takistusi.
Ja kahtlemata tuleb silmas pidada seda, et aeg muutub, elu muutub väga kiiresti. See eelnõu sai valmis ja vaadati läbi valitsuses maikuus. Pärast seda on paljud asjad kiiresti muutunud nii majanduses, elus, poliitikas ja ka informatsiooni on laekunud, nii et seda teksti palume vaadata väga kriitiliselt, teha kõikvõimalikke ettepanekuid, parandusi, et me saaksime korrektselt funktsioneeriva ja asjaliku seaduse. Tänan teid!

Juhataja
Suur tänu! Kolleegid, kas meil on küsimusi hr. Kirikalile? Ei ole. Suur tänu, hr. Kirikal!
Lugupeetud Ülemnõukogu, me oleme ära kuulanud ettekande, kaasettekanded, esitanud küsimused, saanud vastused ja meil on juhtivkomisjoni toetus esimese lugemise lõpetamiseks ja seda on toetanud ka teised kaasettekandjad oma komisjonide nimel või valitsusasutuste nimel. Kas loeme esimese lugemise lõppenuks? Kõik on nõus. Suur tänu, esimene lugemine on lõppenud. Teine lugemine toimub vastavalt reglemendis ettenähtud ajale.

Eesti Vabariigi 1992. aasta riigieelarve projekti esitamise tähtaja muutmisest

Juhataja
Mul on andmed, kolleegid, et valitsus soovib tõstatada üht kiireloomulist küsimust, mille eelnõu peaks olema teile välja jagatud, ja see käsitleb eelarve esitamise tähtaja muudatust. Kas teil on selline eelnõu käes? On käes. Kas täiendame päevakorda? Kutsume kõik jõud saali.

Kohaloleku kontroll. Kohal on 67 rahvasaadikut, puudub 37. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et täiendada käesoleva istungjärgu päevakorda ühe kiireloomulise küsimusega, mis käsitleb riigieelarve esitamise tähtaja muudatust? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 55 rahvasaadikut, vastu on 2, erapooletuid on 2. Päevakorda on täiendatud. Ma palungi kohe kõnetooli ettekandeks hr. Milleri.

R. Miller
Lugupeetud rahvasaadikud! Pärast seda, kui Ülemnõukogu ei võtnud vastu valitsuse ettepanekut lükata edasi riigieelarve projekti esitamise tähtaeg 1. detsembrile, konsulteerisin mitme rahvasaadikuga, arutasime küsimust ka majanduskomisjonis ning vabariigi valitsusele laekus Maaomavalitsuste Liidu pöördumine, mis on adresseeritud ka Ülemnõukogu juhatusele. Jõudsime ühiselt sellisele järeldusele, et selles küsimuses on vaja leida konsensus. Valitsuse poolt on tehtud ettepanek lükata, õigemini pikendada eelarve esitamise tähtaega 1. novembrini k.a. Jutt on 1992. aasta riigieelarve projektist. See võimaldaks ka Ülemnõukogul ligi kaks kuud põhjalikult töötada riigieelarve projekti juures ning anda objektiivne hinnang. Kui te lubate, siis ma loeksin ette Maaomavalitsuste Liidu pöördumise Ülemnõukogu juhatuse poole, mis saadeti ka vabariigi valitsusele ja rahandusministeeriumile.

"Eesti Maaomavalitsuste Liit ei saa nõustuda Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega Eesti Vabariigi Valitsuse poolt esitatud seaduseelnõu "Eesti Vabariigi 1992. aasta riigieelarve projekti esitamise tähtaja muutmisest" kohta mitte pikendada eelarve projekti esitamise tähtaega. Riigieelarve on riigi kõige tähtsam finantsmajanduslik seadus. Ta hõlmab kõiki omavalitsuse tasandeid, ametkondi, kogu elanikkonda. Eeltoodud põhjustel ei saa ega tohi riigieelarvet koostada kiirustades oletatavate prognooside alusel, vaid see peab tuginema reaalsetele analüüsidele ja prognoosidele.

Käesoleva aasta 19. juulil toimus Viljandis nõupidamine 1992. aasta eelarve küsimustes, millest võtsid osa Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi töötajad eesotsas rahandusminister Milleriga, maavanemad ja linnapead, maakondade ja linnade rahandustöötajad, Eesti Valdu Asutava Liidu esindajad. Nõupidamisel töötati ühiselt välja 1992. aasta eelarvete formeerimise põhimõtted ja jõuti ühiselt seisukohale, et riigieelarve projekti esitamine Eesti Vabariigi Ülemnõukogule vastavalt riigieelarve seadusele 1. oktoobriks on ebareaalne järgmistel põhjustel.

1. Enne eelarve esitamist Ülemnõukogule on vaja sisse viia muudatused käibemaksu-, ettevõtte ja üksikisiku tulumaksu seadustesse.

2. NSV Liidus läbiviidud hulgihindade reform tõi endaga kaasa prognoosimatu inflatsiooni kasvu, millega kaasnesid sisepoliitilise olukorra teravnemine ja muudatused eelarve tuludes ja kuludes. Teatavasti alustatakse 20. augustil 1991. aastal liidulepingu allakirjutamisega. (Pöördumine on tehtud enne neid viimaseid sündmusi.) Võib arvata, et pärast seda võetakse vastu otsus liidulepinguga mitteühinenud vabariikide majanduslike sidemete aluste kohta. Eeldatavalt toob see kaasa uue suure hindade tõusu, mis oluliselt mõjutab nii riigieelarve kui ka kohalike eelarvete kulude ja tulude suurust.

3. Majandussituatsiooni määramatusest tingituna on esimese poolaasta põhjal väga raske teha reaalseid prognoose 1992. aastal majanduses asetleidvate tendentside kohta. Järgmise aasta kohta puuduvad majanduslepingud. Majandusleping on kahe- või mitmepoolne. Kui täna partnerid ei ole veel selleks valmis, siis lepingute puudumises ei saa süüdistada ainult Eesti Vabariigi Valitsust.

Arvestades eeltoodut ja 1991. aasta esimese poolaasta riigieelarve ja kohalike eelarvete tulude ja kulude plaanide täitmise analüüse ja nende käigus ilmnenud raskesti prognoositavaid tendentse, võtsid omavalitsuste liidud vastu pöördumise vabariigi valitsuse ja rahandusministeeriumi poole, et taotleda erandkorras Eesti Vabariigi Ülemnõukogult 1992. aasta riigieelarve koostamise ja esitamise tähtaja pikendamist. Eesti Vabariigi Valitsus esitaski 12. augustil 1991. aastal alanud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 45. istungjärgule seaduseelnõu "Eesti Vabariigi 1992. aasta riigieelarve projekti esitamise tähtaja muutmisest". Kahjuks ei saanud projekt vajalikku häälteenamust. Arvestades kõike eeltoodut ja tuginedes Eesti Maaomavalitsuste Liidu põhikirjale, teeme Eesti Vabariigi Ülemnõukogu juhatusele ettepaneku võtta Eesti Vabariigi Valitsuse seadluseelnõu "Eesti Vabariigi 1992. aasta riigieelarve projekti esitamise tähtaja muutmisest" veelkordselt päevakorda Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 46. istungjärgul."
Pöördumises olid toodud ära need peamised põhjused, mille tõttu vabariigi valitsus palub veel kord see küsimus läbi vaadata, ja nagu ma ütlesin, me pakume välja kompromissi pikendada tähtaega kuni 1. novembrini. Ma tänan tähelepanu eest!

Juhataja
Suur tänu, hr. Miller! Millised on küsimused ettekandjale? Ei ole küsimusi. Tänan! Avan läbirääkimised. Ants Veetõusme.

A. Veetõusme
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Seda otsuseprojekti tutvustas valitsus eelnevalt eelarve- ja majanduskomisjonis ja nagu hr. Miller juba ütles, arutasime seda küsimust. Ma ei hakka kõiki neid raskusi siin uuesti esile tooma, millest rääkis hr. Miller, lisaksin vaid paar momenti. Üks moment on see, et meil seisab ees mitmete maksuseaduste vastuvõtmine Ülemnõukogus. Ja et vältida analoogset olukorda, mis tekkis lisaeelarve kinnitamisel, on hea, kui eelarve esitatakse mitte 1. oktoobriks, vaid 1. novembriks. Peale selle ma kutsuksin kõiki komisjonide esimehi ja komisjonide liikmeid lülituma eelarve koostamise protsessi. Ma arvan, et ükski ministeerium, alates kultuuriministeeriumist ja lõpetades rahandusministeeriumiga, ei ole selle vastu, kui Ülemnõukogu komisjonide esindajad oleksid nendel nõupidamistel ja koosolekutel, kus arutatakse eelarve koostamise küsimusi. Seetõttu veel kord kordan, Ülemnõukogu saadikud, lülituge tööprotsessi juba praegu ja seetõttu Ülemnõukogu eelarve-majanduskomisjon toetab seda otsuseprojekti ja soovitab Ülemnõukogul see heaks kiita. Aitäh!

K. Koha
Lugupeetud juhatus, lugupeetud kolleegid! Ma tahaksin samuti toetada seda ettepanekut, mille valitsus on teinud, ja selgitada seda olukorda ka meie eneste seaduste kohaselt. Eelarveseaduse § 16 määratleb küll ära, et eelarve tuleb esitada 1. oktoobriks. Kuid millised on riigieelarve tulud? Need on meie maksud. Kuid muutes kevadel maksuseadusandlust, me sätestasime, et Eesti Vabariigi Ülemnõukogu kehtestab järgmised maksud: aktsiisimaksu, ettevõtte tulumaksu, kapitalimaksu, käibemaksu, maamaksu, sotsiaalmaksu, tegevusloamaksu, üksikisiku tulumaksu. Juba tuleb meil üksikisiku tulumaksu seadusesse teha parandusi, sest aasta on andnud kogemusi ja me peame tegema parandusi, et järgmisel aastal neid vigu vältida. Samamoodi puudub meil praegu ettevõtte tulumaksu ja käibemaksu seadus. Meile kõigile on välja jagatud nende eelnõud. Kuid samas meil puudub ka maamaks. Aga maamaks on praegu seotud meie maareformi seadusega. Nii et meil on tarvis vastu võtta terve rida seadusandlikke akte ja see võtab omajagu aega, arvestades meie Ülemnõukogu tööprotsessi. Ja valitsusel peavad olema mängureeglid selged, millest lähtuvalt ta koostab eelarve tulude poolt. Nii et see oleks põhiline põhjendus, miks peab lubama teha erandi eelarveseaduse §-s 16 – muuta tähtaeg 1. oktoobrist 1. novembriks –, et ka meile jääks siis piisav aeg seda eelarvet arutada, kuid ka valitsus saaks ajapikendust ja meil ei oleks tormamist selles küsimuses. Aitäh!

Ü. Uluots
Lugupeetud kolleegid, me võiksime muidugi järjekordselt valitsusega krillida ja nõuda temalt eelarveseaduse täitmist, kuid tunnetades praegust situatsiooni, eriti poliitilist situatsiooni, on mul selline tunne, et isegi 1. november on varajane tähtaeg. Mul on selline tunne, et arvatavasti tuleb meil võtta vastu valitsuse eelarve hoopis tuleva aasta alguses kuni olukorra selgumiseni ja seepärast ma toetan seda ettepanekut ja kutsun ka teisi seda tegema, sest nõudes 1. oktoobrit, me saaksime lihtsalt ühe formaalse dokumendi, mida me hakkame arutama 3–4 kuud ja mille resultaadina jõuame ikkagi lõppude lõpuks selleni, et lööme käega ja ütleme niimoodi, et kinnitame praegu eelarve ajutiselt umbes 800 miljonit rubla kuni kaheks kuuks ja anname valitsusele vabaduse sealt finantseerida kõiki vajalikke kulutusi ja jõuame asja juurde tagasi. Nii et antud juhul ma kiidan praegu valitsuse ettepaneku heaks.

Juhataja
Suur tänu! Kolleegid, kas loeme läbirääkimised lõppenuks? Kohaloleku kontroll. Kohal on 67 rahvasaadikut, puudub 37.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised antud päevakorra teemal? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 65 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 2 on erapooletud. Läbirääkimised lõpetatakse. Parandusettepanekuid ei ole laekunud, sõnavõtud olid toetavad. Kas hr. Miller soovib lõppsõna? Soovib? Paneme otsuseprojekti tervikuna hääletusele.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu otsus, mis käsitleb riigieelarve esitamise tähtaja muudatust? Palun hääletada! 53 häält on vaja. Selle ettepaneku poolt on 65 rahvasaadikut, vastu on 1, erapooletuid ei ole. Otsus on vastu võetud.

Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduses" (naftasaadused) eelnõu esimene lugemine

Juhataja
Kolleegid, kas meil saalis on rahandusministri asetäitja hr. Roose? Suur tänu! Kolleegid, nii kaua kui hr. Roose tuleb, on meil veel põhjust arutada ühte valitsuse ettepanekut, mis jällegi käsitleb päevakorra muudatust: seaduseelnõu naftaproduktide aktsiisimaksu muudatuse kohta. Kas vajalikud dokumendid on teile välja jagatud? Räägitakse, et pidavat olema mitu eelnõu ühe ja sama pealkirjaga. Ma oletan, et kui asi jõuab arutluseni, avaldatakse selle kohta arvamust, kuid praegu lähtume sisust. Kolleegid, kas võtame valitsuse taotluse arutusele? Kellele küsimus? Mulle. Vladimir Lebedev.

V. Lebedev
Kuidas teie kui juhatuse esimees hindate seda, et me juba mitmendat korda lükkame hr. Roose süül edasi nende küsimuste arutelu, mille kohta tal on ettekanne? Tänan!

Juhataja
No mis see minu arvamus praegu siin maksab. Kui hr. Roose tuleb, küsime tema käest.
Aga nüüd aktsiisimaksu muudatuse juurde. Kas mulle on küsimus? Minu kaks lemmikut, mõlemad tahavad küsida. Hr. Kuznetsov, kas mulle on küsimus? Ei ole. Aitäh!
Kolleegid, tuleme päevakorra täienduse juurde. Teeme ilusti nõuetekohase kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll. Meie saak on tunduvalt suurem, meid on kohal juba 82 rahvasaadikut, puudub 22.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et vastavalt §-le 16 täiendada käesoleva istungjärgu päevakorda ühe kiireloomulise küsimusega, mis käsitleb käibemaksu muudatuse seaduseelnõu arutelu, sisuliselt oleks tegemist naftaproduktide aktsiisimaksu muudatusega? Palun hääletada! Lihthäälteenamus. Selle ettepaneku poolt on 50 rahvasaadikut, vastu on 13, 3 on erapooletud. Päevakorda täiendatakse.
Kolleegid, ma paluksin ettekandeks kõnetooli rahandusminister hr. Milleri. Tegemist on esimese lugemisega, kuid menetlus on kiireloomuline, arutelu toimub esimesel lugemisel.

R. Miller
Lugupeetud Ülemnõukogu, naftasaaduste aktsiisimaksu määrade muutmise küsimust on siin saalis juba põhjalikult arutatud. Hr. Vähi tegi väga põhjaliku, ja võiks öelda emotsionaalse ettekande. Ma tahaksin peatuda lisaks varem öeldule ainult paaril momendil. Nimelt eelnenud arutelust jäi selgusetuks, kas kavatsetakse põllumajandusele kompenseerida kallinemine või mitte. Ees seisab meil veel kord lisaeelarve küsimus ja vabariigi valitsus on sellisel seisukohal, et juhul kui aktsiisimaksu määrade muudatus vastu võetakse, siis teha lisaeelarve projekti muudatus selle kompenseerimise kohta.
Eilsel arutelul kerkis üles küsimus autotranspordi tühisõitude kohta. Kas meil on võimalik hoida kokku vedelkütust või mitte? Aruande andmed näitavad (kahjuks on aruandeid ratsionaliseeritud ja enam tühisõitude kohta meil andmeid ei ole), et kaks aastat tagasi moodustasid tühisõidud 38% kõigist sõitudest.
Lisaks sellele ma tahaksin ära märkida ka seda, et meil tuleb veel käesoleval ajal likvideerida need purustused, mille tekitasid sõjaväeosad meie teedel. Praegu tehakse vabariigi valitsuse poolt neid purustusi kindlaks ja tuleb ära määrata ka tööde mahud. Tegemist on väga tähtsa magistraaliga, mis viib Tallinnast Tartu suunas ja sealt edasi. Purustused on päris tõsised. Tänan teid tähelepanu eest!

Juhataja
Suur tänu! Kas hr. Millerile on küsimusi? On. Ants Käärma.
A. Käärma
Minister, ma ei saa hästi aru. Siin seletuskirjas on öeldud, et aktsiisimaksu määrade tõstmine toob kaasa täiendava laekumise 72 miljonit rubla. Kuna meil see aktsiis kehtib juba viis kuud, siis lisaeelarve seletuskirjas on öeldud, et tänu sellele tõuseb ta tegelikult 23,9 miljonit rubla. Kumb siis nüüd ikkagi on? Seletuskirjast saab täpselt välja lugeda, et tänu sellele tõstmisele, mis me nüüd kehtivale aktsiisile juurde paneme, tuleb 72 miljonit rubla. Aga eelarvest tuleb välja teistpidi.

R. Miller
Küsimus on siin matemaatikas. Nimelt asi on selles, et kui koostati 1991. aasta riigieelarve projekti ja see võeti vastu, siis ei olnud veel kehtestatud vedelkütuse aktsiisimaksu. Ja seoses sellega, et vedelkütuse aktsiisimaksu määrad kehtestati alates 1. märtsist k.a., jääb plaanist puudu teatud summa. 23 miljoni ja 72 miljoni vahe ongi see osa, mis jääks plaanist puudu. Aga juurde tegelikult arvutati lähtudes sellest, et aktsiisimaksu määrad võiks kehtestada 1. septembrist. Siis laekuks juurde 71,9, ütleme 72 miljonit ja üle plaani, võrreldes kinnitatud plaaniga, tuleks juurde 62 miljonit. Ma selgitasin vist mitte kuigi selgelt. Aga see on esialgsete arvestuste järgi. Kui ei muudeta aktsiisimaksu määrasid, jääks aktsiisimaksu plaanist puudu. Ja teine on absoluutne juurdekasv, mis on 71,9 miljonit rubla.

L. Arro
Lugupeetud ettekandja! Seletuskirjas oleks võinud olla ka seesama lause, mida te märkisite, et olete seisukohal, et suurenevat aktsiisimaksu püütakse põllumajandusele doteerida. See oleks hääletamisel võib-olla andnud suurema kindlustunde. Aga küsimus on selles. Te mainisite siin, et teede remondikulud suurenevad seoses sõjaväe tekitatud kahjustustega. Kas valitsus ei kavatse taotleda sõjaväelt tema tekitatud kahju hüvitamist?

R. Miller
Täna hommikul oli valitsus koos ja arutas kogu seda küsimuste kompleksi, mis on seotud nende kahjudega, mis tekitati erakorraliste sündmuste ajal vabariigis. Need summad arvutatakse kokku, kuna tegemist ei ole mitte ainult teede kahjustustega, vaid vabariigile on tekitatud ka teisi kahjusid. Kahjusummad arvutatakse kokku ja muidugi me esitame arve siis Liidu valitsusele. Aga kas me sealt ka kätte saame, see on iseasi. Aga korras teedel me arvatavasti tahame sõita ja remonttöödega tuleb alustada kohe.

M. Madissoon
Hr. Miller, minule jäi veidi segaseks teie vastus Käärmale. Ma küsiksin teisiti, võib-olla siis on selgem. Kui suure summaga n.-ö. naftaaktsiisi tõstmisest on lisaeelarves arvestatud? Konkreetne summa.

R. Miller
1,9 miljonit rubla.

M. Madissoon
Aitäh!

P. Lutt
Lugupeetud hr. Miller, ma tulen uuesti paari päeva eest kõne all olnud probleemi juurde, mis ma teie käest küsisin ja mida ma lõpuks palusin võtta kui valitsusele arupärimise esitamist. Kas te täna oskate öelda, kui palju toob maainimesele kasu või kahju nende kahe aktsiisimaksu rakendamine? Aitäh!

R. Miller
Meie arvestuste kohaselt toob naftasaaduste aktsiisimaks kaasa nende fondide osas, mis on eraldatud põllumajandusele, käesoleval aastal täiendavate kulude kasvu 27 miljonit rubla. Alkohoolsete jookide kohta ma ei oska tõepoolest midagi vastata.

N. Zolin
Lugupeetud minister, kas teil on olemas Eesti autoteede võrgu väljaarendamise ja rekonstrueerimise konkreetne plaan? Tänan!

R. Miller
Minu teada autotranspordi- ja maanteede ministeeriumis on tehtud teetööde, teedeehituse kohta kompleksplaan mitme aasta peale ette.

P. Lutt
Hr. Miller, ma tuletan meelde, et see on ikkagi minu esimene küsimus. Tähendab, lugu on selline, et ma ei küsinud teie käest või ma ei tahtnud seda teada saada või seda te vastasite mulle juba eelmine kord, et see 27 miljonit on ainult see osa, mis läheb põllumajanduslikule tootmisele juurde. Aga võtame nüüd selle osa, mis maarahvas peab rohkem maksma bensiini eest, et sõita linna, sõita arsti juurde, et vedada lapsi, tuua linnast toiduaineid, rõivaid ja muid kaupu. Kui palju läheb nüüd seoses kütuse hinnatõusuga kallimaks maarahva teenindus ja kõik muud kulutused kokku? Ja võtame nüüd selle osa, mida te lubate toiduainete hindadelt ära võtta. Kas see on nüüd maaelanikkonnale plussis või miinuses? Just seda ma küsisin teie käest ja sellele ma tahaksin vastust saada. Ärge muu kohta öelge midagi.

R. Miller
Hr. Lutt, mul ei ole andmeid selle kohta, kui palju maainimene konkreetselt poest liha või piima ostab. Sellist arvestust minu arvates ei ole vist võimalik praktiliselt teha. See on terve kompleks küsimusi. Kui me räägime alkoholiaktsiisist, siis teiselt poolt räägime liha ja piima hinna odavnemisest. Kui palju maamees ostab poest, kui palju sööb omatoodetud liha, piima, kui palju iga mees sõidab autoga läbi, selle kohta on väga raske seda arvestust teha, isegi prognoosi ei ole minu arvates võimalik koostada.

E. Leisson
Lugupeetud hr. Miller! Kui me eelmine kord seda eelnõu siin arutasime, siis te vist kaks korda kinnitasite, et bussipiletid ei kalline. Ja kui nüüd kolleeg Peeter Lutt sedasama asja küsib, siis millegipärast enam neid sõnu teie huulilt ei tule. Kas seisukoht on muutunud või milles on asi?

R. Miller
Ei, hr. Luti küsimusest ma sain aru, et jutt on isiklikust transpordist.

E. Leisson
Ei, ta päris ka juba eelmine kord just nimelt bussipiletite kohta.

R. Miller
Bussipiletite hindadesse on kallinemine juba eelnevalt sisse arvestatud.

Juhataja
Suur tänu, hr. Miller! Tundub, et rohkem küsimusi ei ole. Kolleegid, nagu öeldud, on tegemist kiireloomulise küsimusega ja selle põhjalik arutamine toimub esimesel lugemisel. Kas Ants Veetõusme soovib esitada kaasettekande või sõna võtta? Sõna võtta. Ants Veetõusme.

A. Veetõusme
Lugupeetud juhataja, mul on selline ettepanek, et enne esimese lugemise lõppemist antaks eelarve-majanduskomisjonile võimalus koguneda, s.t. ma paluksin vaheaega kümneks minutiks Ülemnõukogu juhataja äranägemisel kas praegu või pärast sõnavõtte.

Juhataja
Suur tänu! Selgitame asjaolusid, kuidas on täiskogu meelsus. Kas on sõnavõtu soovijaid, kõnepidajaid? Kalju Koha.

K. Koha
Lugupeetud juhatus ja kallid kolleegid! Kõigepealt ma tahan selles küsimuses võtta sõna kui saadik ja ka kui energeetik, mitte kui võimalik kaasettekandja. Kütus on võõra riigi ressurss, seda me ostame, oma allikatest me seda ei ammuta ja järelikult on see väga kallis ressurss. Aktsiisimaks, kordan veel kord, on mõeldud kaheks funktsiooniks: riigitulude hankimiseks ja reguleerimiseks. Mina isiklikult võtan antud seaduseelnõu teise funktsioonina. Selle määrade tõstmisega reguleerib riik kütuse tarbimist ja julgen väita, et põllumajanduses ei ole kütuse kasutamine ratsionaalne. Ma olen sellest keskkonnast ise pärit ja olen töötanud seal pikka aega. Samamoodi ei kasutata kütust ratsionaalselt olmes, ka tööstuses. Me peame hakkama kütust kokku hoidma. Kõik teised variandid, mida on kasutatud omal ajal – fondide jagamine, kellele jagatakse, kellele ei jagata –, ei ole andnud positiivseid tulemusi. Kütust läheb meil ikkagi raisku ja seetõttu toetaksin igati selle seaduseelnõu vastuvõtmist, et me siiski tõstaksime kütuse aktsiisimaksu määrasid. Meie kütusedefitsiit rahalises väljenduses on ju 700 miljonit dollarit, kui rääkida maailmahindades, ja me peame lõpuks ometi hakkama vähendama kütuse tarbimist ja mõtlema sellele, kas kogu raha, mida me suudame teenida, kulutada kütuse ostmisele või on meil vaja osta midagi tarvilikumat. Me peame sellele mõtlema. Aitäh!

Ü. Uluots
Lugupeetud kolleegid, hr. Koha loogika peaks paika tingimusel, kui meil praegu kehtiks turumajandus ja kui enamus kapitalist oleks käigus kas kooperatiivse või eraomandusena. Teades, et meil on siiski 70% põhikirjafondidest praegu riigi vara, siis see loogika seal käima ei lähe. Kütuse aktsiisimaksu tõstmisega kannataksid paratamatult töötajate palgad esmajärjekorras põllumajanduses. Seda võiks teha ainult sellisel juhul, kui me püüaksime sisse viia mingisugused normatiivid, aga normatiivid meie ajal enam kehtima ei hakka, seepärast on minu arusaam sellest niisugune, et majanduskomisjonil tuleks väga tõsiselt praegu üle vaadata kompensatsioonimehhanism, kui võtame vastu aktsiisimaksu seaduse.

А. Tarand
Lugupeetud juhataja! Ma sooviksin eriti tõsta esile Kalju Koha poolt öeldut, et seda siiski tõsiselt võetaks, sellepärast et seda majandusmehhanismi, mis meil olnud on, seda oleme just tegelikult ümber tegemas. Ja teatavasti kogu Nõukogude majanduse suurim häda oli selles, et midagi ei mõõdetud otse, vaid kõik jagati läbi. Raha on see, mis mõõdab, mis on majanduslikult tulus, mis mitte. Bensiini kallinemine nii maailmaturul kui ka meil, Venemaalt toodava oma, on niivõrd ilmne, et seda tähelepanuta jätta, nagu siin üritatakse teha, on üsna imelik.
Teiseks. See ei ole küll õiglane, et üldiselt maksab maksumaksja sellise raiskava luksuse kinni. Oma luksuse peaks kinni maksma ikka see, kes seda luksust kasutab. Aitäh!

Juhataja
Suur tänu! Kolleegid! Kas me loeme läbirääkimised lõppenuks või räägime ka veel pärast vaheaega? (Hääled saalist.) Pärast vaheaega räägime veel. Ei räägi? Siis ma pean panema hääletamisele.
Komisjoni seisukoha ärakuulamine ei ole sõnavõtt. Komisjon võib oma seisukohta avaldada ettekande või kaasettekande vormis mitu korda. (Hääled.)
Kohaloleku kontroll. Kohal on 67 rahvasaadikut, puudub 37. Täpsustame asjaolusid, ma värskendan teie mälu. Praegu käib esimene lugemine, tegemist on kiireloomulise menetlusega, see tähendab, et toimub põhjalik arutelu. Parandusettepanekud selle teema kohta peaksid laekuma 24 tunni jooksul. Kui juhtivkomisjon – eelarve-majanduskomisjon – toetab esimese lugemise lõppemist, siis lõpeb, kui ei, on teised asjaolud. Komisjon läheb nõu pidama.
Enne seda ma pöördun teie poole. Kas lõpetada läbirääkimised või mitte? Mõelgem ja hääletagem.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised antud päevakorra teemal? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 56 rahvasaadikut, vastu on 4, erapooletud on 4. Läbirääkimised lõpetatakse.
Mul on ettepanek kuulutada välja vaheaeg, ühendada see meie reglemendijärgse vaheajaga ning alustada tööd pool üks, siis oleks aus mäng. Vaheaeg.

V a h e a e g

Juhataja
Asugem ametikohtadele. Kohaloleku kontroll. Kohal on 74 rahvasaadikut, puudub 30.
Kolleegid! Kas eelarve-majanduskomisjoni esindajad on siin? Palun, Kalju Koha. Võib-olla kõnetoolist? Teeme kõnetoolist.

K. Koha
Lugupeetud juhatus, lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjon pidas vaheajal oma koosoleku, arutades teile pakutud seaduseelnõu, mis käsitleb naftasaaduste aktsiisimäära muutmist. Eelarve-majanduskomisjon teeb ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Aitäh!

Juhataja
Suur tänu, Kalju Koha! Parandusettepanekud esitada 24 tunni jooksul eelarve-majanduskomisjonile. Kolleegid, kas lõpetame esimese lugemise? Lõpetame. Esimene lugemine on lõppenud.

Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi üksikisiku tulumaksu seaduses" eelnõu teise lugemise jätkamine

Juhataja
Kinnitatud päevakorrast, kolleegid, on meil veel arutamata üks päevakorrapunkt. See käsitleb muudatuste tegemist üksikisiku tulumaksu seaduses ja ma teengi ettepaneku, et me jätkaksime teist lugemist, ning paluksin kõnetooli hr. Roose.

E. Roose
Lugupeetud Ülemnõukogu spiiker, asespiiker ja Ülemnõukogu saadikud! Nagu te mäletate, võtsite 15. mail vastu otsuse lükata augusti lõppu küsimus üksikisiku tulumaksu maksuvaba miinimumi tõstmise kohta. See miinimum tõuseks kuuarvestuses 100 rublalt 200 rublani, nii nagu valitsus ette pani. Sel ajal polnud selged mitmed riigi ja kohalike eelarvete kulud sotsiaalsfäärile seoses elukalliduse tõusuga. Tänaseks on need kulutused selgeks tehtud, aga sellegipoolest need kulutused, mis on seoses üksikisiku maksuvaba miinimumi tõstmisega, ei ole lülitatud arutluses oleva täiendava eelarve kuludesse. Asi on selles, et kui Ülemnõukogu võtab vastu otsuse, mis muudab kohalike eelarvete tulude poolt – see on eelarveseaduse § 9 –, siis on kohustus selle seaduse paragrahvi järgi kompenseerida need summad, mis selle otsuse alusel ei laeku enam kohalikesse eelarvetesse. Kui valitsus esitas Ülemnõukogule otsuseprojekti üksikisiku tulumaksu maksuvaba miinimumi kehtestamise kohta 1991. aastal 200 rubla, sealhulgas 1. jaanuarist kuni 30. aprillini 100 rubla ja 1. maist kuni 31. septembrini 200 rubla, siis tänase päeva seisuga me võime rakendada seda seadust alles alates 1. septembrist, s.t. neli kuud selle aasta jooksul. See otsus maksuvaba miinimumi kohta maksaks 55 miljonit rubla.
Nüüd on olemas kaks teed. Kui see otsus vastu võtta täna või lähemal ajal, vähemalt enne 1. septembrit, siis on võimalik seda teha niimoodi, et see 55 miljonit muutub riigieelarve defitsiidiks ja valitsus peab leidma lisalaekumised, et seda defitsiiti aasta lõpuks nullida. Ja teine võimalus on see, et kui jätkub lisariigieelarve arutamine Ülemnõukogus ja majanduskomisjonis, siis lülitada see küsimus praegu arutelus olevasse lisariigieelarve protsessi ja katta seoses terve rea kulutuste äralangemisega (ma pean siin silmas liidulepingut, Tšernobõli kulutusi) võib-olla ka need kulutused ära. Igal juhul on võtmeprobleemiks siin minu arvates majanduskomisjoni sisuline ja seostuv arutelu.

Nüüd teiseks. 1. juunil esitas valitsus üksikisiku tulumaksule veel ühe muudatuste paranduse kahel lehel. Ja need on ka teile minu teada välja jagatud. Sisuliselt on need parandused järgmise aktsendiga. Kuna neid parandusi on vähe, neid on seitse punkti, siis lubage, et ma neid refereerin. Kõigepealt esimene parandusettepanek, mis käsitleb üksikisiku tulumaksu seaduse § 5. See puudutab välisvaluutas saadud tulu maksustamist. Esimene lõige on sisuliselt sama mis praegu, ta seostab kursi arvutuse Eesti Panga poolt väljastatava kursiga või deklareeritava kursiga. Ja 2. lõige on sisuline lõige, mis ütleb, et ka välisvaluutas saadud tulu maksustatakse välisvaluutas. See on sama probleem, nagu oli sotsiaalmaksu välisvaluuta probleem. Teine punkt on lihtsalt redaktsiooniline täpsustus ja on maksupraktikas maksusoodustuste formuleerimine, mida on sisuliselt aktsepteerinud väga paljud osavõtjad, ja fikseerib selle, mis on juba heaks kiidetud. See puudutab väljamakseid sotsiaalmaksu arvel ja ühiskondlike organisatsioonide, sealhulgas ametiühingu liikmemaksude arvel väljamaksete mittemaksustamist. Siis 3. punkti 3. lõige on loominguliste liitude ettepanekul järgmises redaktsioonis: kui keegi saab loomingu eest honorari või ajaleheartikli eest või millegi muu eest või ühekordset lepingujärget tasu, siis peetakse kinni 25%. Nüüd tuleks rakendada seda määra, mis sõltub selle summa suurusest ja mida peab kinni väljamaksja. Tähendab, reeglina kujuneb see 16%-ks. 4. punkt, mis muudab § 11 1. lõiget, on täpsustav punkt. Ka see on seotud loominguliste liitude taotlusega: kui kõik loomingulised töötajad ei ole võimelised kõiki oma kulutusi dokumentaalselt tõestama, siis on võimalik neid ka normeeritult hinnata. Näiteks maalikunstnikel lõuendi, värvide ja raamide maksumust jne. Seetõttu on praegu rahandusministeeriumis ja Maksuametis koostamisel ka nn. normeeritud kulude kooskõlastuslehed, et kulusid oleks sel puhul võimalik arvestada ilma kassadokumenti esitamata. Viies ettepanek muudab § 2 3. lõike 4. punkti ja see on redaktsiooniline täpsustus, et kõikides maksuseadustes oleks ühesugune redaktsioon selle kohta, mis liidetakse maksustatavale tulule. 6. punkt on redaktsiooniline täpsustus ja 7. punkt on samuti redaktsiooniline täpsustus. Mul on ettepanek ka see valitsuse ettepanek üksikisiku tulumaksu seaduse muutmise kohta lülitada eelmise ettepanekuga ühte paketti: arutada veelkordselt läbi lisariigieelarvega seostatult majanduskomisjonis ja siis esitada teile juba paketis need samad dokumendid juba lõplikuks arutuseks ja tõenäoliseks vastuvõtmiseks. Aitäh!

K. Koha
Lugupeetud juhataja, lugupeetud hr. Roose! Ma paluksin teiepoolset kommentaari valitsuse esitatud üksikisiku tulumaksu seaduse muudatuste 6. punkti kohta, mis ütleb: "Tulu ettevõtluses tegevusloa alusel võetakse arvesse aasta tulumaksumäära kindlakstegemisel." Ma olen nüüd siin neid seadusi tükk aega lugenud. Kas te olete minuga nõus, et esiteks see säte, parandusettepanek on vastuolus tegevusloamaksu seaduse § 6 9. lõikega. Ja samamoodi üksikisiku tulumaksu seaduse § 1 2. lõikes sätestatud punktidega. Sest üksikisiku tulu on siin täpselt piiritletud, siin ei ole tegevusloamaksu sees. Samamoodi selles üksikisiku tulumaksu seaduse § 6 9. lõikes on öeldud, et tulu ettevõtlusest tegevusloa alusel on maksuvaba tulu. Ja nüüd teeb valitsus ettepaneku viia see lõikeks 15. Nüüd on vastuolu. Kuidas te kommenteerite? Aitäh!

E. Roose
Minu arvates ei ole siin vastuolu järgmistel põhjustel. Ettevõtlus tegevusloa alusel, sellest saadav tulu maksustatakse tegevusloamaksuga. Sisuliselt tegevusluba arvestab selle tulu maksustamist. Ja maksuvormiks on tegevusluba. Valitsus on esitanud § 12 5. lõigu täpsustuse. Esimene väide on see, et tegevusloa alusel saadud tulu täiendavalt ei maksustata. Teine on see, et kui inimene tegeleb tegevusloa alusel ettevõtlusega ja tal on muud tuluallikad, siis tegevusloamaks tuletatakse mingist normatiivsest tulust, mida selle tegevusalaga inimene võib tõenäoliselt saada antud majandussituatsioonis. Ja sel puhul ei võeta arvesse mitte seda konkreetset tulu, mida ta saab tegevusloa alusel, vaid võetakse aluseks normatiivne tulu ja see liidetakse kogutulule, tähendab see võib muuta ainult tulumaksumäära gruppi. Ja sel puhul ülejäänud tulu kuulub maksustamisele sellele grupile omase maksumäära järgi. Järelikult vastuolu seaduse eri paragrahvide vahel ma lihtsalt ei näe.

L. Arro
Lugupeetud ettekandja! Muudatuste 2. punktis, mis käib § 15 kohta, on öeldud, et on vabastatud vist ametiühingu poolt liikmemaksudest laekuvatelt summadelt saadud vahendid, nagu tuusikud jne. Kas peavad olema sees sõnad "liikmemaksudest laekunud vahendid", kuna ametiühingud saavad ka mujalt summasid oma klubide arvel ja tihti antakse ka kõrgemalt poolt ametiühingutest allapoole lisasummasid. Kas ei võiks olla lihtsalt kirjutatud "ametiühingu poolt laekuvaid summasid, mida toetuseks antakse"? Aitäh!

E. Roose
Hr. Arro! See küsimus ja see redaktsioon, mille te esitasite, oli meil spetsialistide ringis päris mitu korda kaalumisel, aga iga redaktsioon peab olema nõndanimetatud maksu võtmise suhtes kindel. Kui võtta vastu see redaktsioon, mida teie pakute, siis on ettevõttel võimalik väga lihtsalt üle kanda ametiühingu arvele suured summad, sisuliselt võib-olla terve palgafondi, mille ametiühing maksaks välja kui mingi toetuse või midagi taolist. Seetõttu väheneks tulumaksu laekumine kohalikku eelarvesse. Ja selle tõttu peab millegagi piirama, mis osa summad on maksuvabad, mida võib välja maksta. Tähendab, kui inimene maksab ametiühingu maksu ja sellesama summa piirides makstakse need samad asjad toetusena välja, samad summad, sel puhul on see täielikult sallitav ja ei tekita tarvidust mitte maksta. See oli selle põhjendus.

T. Made
Austatud eesistuja, esimene küsimus, eks ole? Lugupeetud hr. Roose! Kuna me nüüd juba natukene laiemalt hakkame tegema muudatusi üksikisiku tulumaksu seadusesse, kui see oli esialgu planeeritud või mõeldud, siis ma ka küsin, kas ei peaks neid mitte natukene rohkem tegema.
Esimene küsimus on: kas oleks mõeldav vabastada I ja II grupi invaliidid, kes tööd teevad, tulumaksust? Ja teine küsimus: kas ei oleks juba aeg küps mõelda ringi üksikisiku tulumaksu määratlused, piirkonnad ja laiendada seda ala, et neid ei oleks mitte kolm nagu praegu, vaid neid tuleb natukene diferentseerida? Kuid ma palun, kui te vastate, ärge öelge, et Soomes või ükskõik kus mujal maailmas on niimoodi, ärge seda põhjendust kasutage. Aitäh!

E. Roose
Lugupeetud hr. Made! Me peaksime seda asja niimoodi reguleerima, et I ja II grupi invaliidid oleksid oma invaliidsustasu taseme poolest sisuliselt maksuvaba miinimumi piirides. See oleks kõige õigem lahendus. Kui nad saavad tulu teistest allikatest dividendide või intressidena või muust ettevõtlusest (mis on meil täiesti tõenäoline, võib-olla praegu mitte nii laial määral, aga vähemalt tulevikus), siis ma pean ütlema, et välismaal seda maksuseadused arvestavad ja kõik isikud peavad maksma tulumaksu. Ja me peame orienteeruma ka selles valdkonnas sellele tasemele, mis on teistes maades saavutatud.
Nüüd maksumäärade kohta. Tõesti, need maksumäärad tuleb muuta, aga meil on praegu valitsuspoolne seisukoht selline, et neid tuleb muuta ühes paketis 1992. aasta eelarvega. Sel puhul tuleks teha ka uued maksubaaside arvutused ja vastavalt maksubaasidele määrata siis ka tulevaks aastaks uued maksuskaalad ja maksumäärad, kui see on vajalik. Tõenäoliselt tuleb siis muuta ka üksikisiku tulumaksu laekumise adressaate, praegu laekub tulumaks ju täielikult kohalike omavalitsuste eelarvetesse, aga ka nende ettepanek oli see, et teatud osa, see progressiivne osa, peaks sellest langema riigieelarvesse. See küsimus peaks tulema täiesti eraldi arutusele seoses 1992. aasta riigieelarvega. Aitäh!

Juhataja (M. Lauristin)
Nii. Võime minna küsimustega edasi. Hr. Lutt.

P. Lutt
Hr. Roose, mul on teile üks selline küsimus. Te mainisite või õieti maksuseaduses on sees, et välisvaluutas saadud tulu maksustatakse ka välisvaluutas. See on väga tore asi. Ma saan aru, et valitsus on väga valuutamaias ja ma teeksin teile ettepaneku, et kui Eesti Vabariigi kodaniku teenitud valuuta tulumaksustada valuutas, siis tema võib selle ka ümber arvestada okupatsioonirubladesse kursiga 1 dollar = 1,8 rubla. Kuidas te selle peale vaatate? Nii nagu valitsus meil on heaks pidanud.

E. Roose
Hr. Lutt, palun korrake, mis kursiga te pakkusite.

P. Lutt
Ma pakkusin seda valitsuse kursiga, see tähendab 1 dollar on 1,8 okupatsioonirubla.

E. Roose
Võib-olla ma ületan praegu oma volitusi, kuid mulle tundub, et välisvaluuta kursside küsimus on mitte valitsuse, vaid Eesti Panga küsimus ja seetõttu ma võin ainult kommenteerida neid otsuseid, mis Eesti Pank on teinud. Üleminek kommertskursile lähedasemale kursile, kui on praegu Nõukogude Liidu Riigipanga kommertskurss, on sisuliselt õige tee. Ja selle tõttu me peame otsima võimalusi selle õigema tee realiseerimiseks, tähendab 1 dollar ei ole mitte 1,8 okupatsioonirubla, vaid 1 dollar on 27 või ligi 32 okupatsioonirubla, sõltuvalt päevast. See on minu isiklik arvamus, valitsuses seda spetsiaalselt arutatud ei ole.

A. Ristkok
Hr. Roose, selle seaduseelnõu seletuskirjas on öeldud või kinnitatud, et pakutud muudatuste sisseviimine ei vähenda oluliselt kohalike omavalitsuste laekumeid sellest maksuliigist. Kas te võiksite ka mõne konkreetse arvutuse või näite või näitetüübi varal illustreerida, kui palju ta siiski kahaneb?
Ma küsin seda selle mõttega, et meil on kevadsuvest hoiatav kogemus. Kui oli plaanis tõsta maksuvaba miinimumi, siis ka selle paranduse pooldajad kinnitasid, et kohalike eelarvete tulud oluliselt ei vähene, aga konkreetsete arvutustega selgus, et selle muudatuse tagajärjel varisevad eelarved kokku. Et seda vältida, siis ma hea meelega kuulaks mõnda konkreetset näidet selle kohta, kui palju ta siis väheneb.

E. Roose
Ettepaneku 1. punkt ei ole teie küsimusega seotud. 2. punkt on seotud ja see puudutab ametiühingu liikmemaksude summasid. Mul ei ole praegu kaasas ametiühingusummade üldmäära ja ma peaksin teile võib-olla hiljem vastama. Ja võib-olla see küsimus tuleks majanduskomisjonis lahendada läbi eelarvete vähendamise. Igal juhul tuleks seda arvesse võtta. 3. punkt ei ole seotud teie küsimusega selles mõttes, et tasaarvestus toimub niikuinii. Kuuarvestuses ta võib olla seotud. 4. punkt ei ole seotud teie küsimusega. 5. punkt kui redaktsiooniline ja 6. ning 7. punkt ei ole teie küsimusega seotud. Tähendab, teie küsimusega on seotud ainult valitsuse ettepaneku 2. punkt ja selle maksubaas on ametiühingute liikmemaksude kogusumma. Arvestada muidugi tuleb, jah.

K. Koha
Lugupeetud ettekandja, ma ei rahuldunud teie vastusega, seepärast küsin uuesti. Tegevusloamaksu § 10 ütleb nii: "Üksikisiku tulu tegevusest tegevusloa alusel ei kuulu maksustamisele üksikisiku tulumaksuga." Eesti keeles tähendab see seda, et seda ei võeta arvesse üksikisiku tulumaksustamisel. Teie poolt pakutud parandus ütleb, et võetakse arvesse, see tähendab seda, et see tulu ikkagi kuulub mingil määral maksustamisele, sest ta täiendab ju seda summat ja viib kategooriasse. Tähendab, rahakotist võetakse üksikisikult rohkem ära. Kui me selle põhimõttega nõustume, siis järelikult tuleb teha ka järgmises seaduses, s.o. tegevusloamaksu seaduses parandus. Tähendab, seda asja saab arutada siis, kui meil on kõrval ka teine parandusettepanek teise seaduse kohta. Muidu me loome vastuolu. Aitäh!

E. Roose
Hr. Koha, tegevusloa alusel saadavat tulu ei maksustata selle valitsuse määruse järgi. Kuid kui arvutatakse tulumaksumäära, siis võetakse tegevusloa alusel saadav normatiivne tulu aluseks teiste tulude maksustamisel. Tähendab, võib-olla siin on mingi juriidiline sõnademäng, mille tõttu me praegu räägime teineteisest mööda. Aga sisuliselt tegevusloa alusel saadavat tulu ei maksustata.

R. Järlik
Lugupeetud proua juhataja, lugupeetud hr. Roose! Ma tulen tagasi sellesama küsimuse juurde, mille kaks korda on tõstatanud Kalju Koha. Kui me võtsime vastu üksikisiku tulumaksu seadust ja võtsime vastu tegevusloamaksu seadust, siis oli sama küsimus üleval. Ma tõstatasin selle nende seaduseelnõude mõlemal lugemisel. Siis oli vastuolu nii tegevusloamaksu seaduses kui ka üksikisiku tulumaksu seaduses. Kui need seadused me võtsime vastu korrektselt, siis järelikult sellist parandust, mida te praegu olete pakkunud, sisse viia ei saa. Kui need seadused võtsime vastu ebakorrektsetena, siis tuleb sisse viia. Sest tõepoolest võib öelda, et me ei maksusta tegevusloa alusel saadud tulu tulumaksuga, aga ta tõstab ometi tulumaksumäära teiselt tulult. Kui seda tegevusloamaksu ei oleks, oleks võib-olla tulumaksumäär 16%. Tegevusloa alusel saadav tulu tõstab selle võib-olla 24%-le ja siis ei saa enam öelda, et me ei maksusta tegevusloa alusel saadud tulu. Aitäh!

E. Roose
Teie interpreteering, hr. Järlik, on täiesti õige. Seda see valitsuse poolt pakutud seaduse muutus taotlebki.

M. Kolossova
Austatud proua eesistuja ja hr. Roose! Ma ei saanud, andke andeks, aru teie vastusest hr. Madele, mis puudutas küsimust töötavate I ja II grupi invaliidide kohta. Kas tõesti nii viletsates tingimustes, nagu meil praegu need väikesed ühistud on, peavad nad hakkama maksma maksu? Meil ei ole veel tekkinud rantjeesid. Kui suur siis oleks see tulu?

E. Roose
Lugupeetud pr. Kolossova! Ma saan aru, et invaliidide ja teiste rahalist abi vajavate inimeste aitamiseks on olemas kaks teed. Üks on maksustamata jätmine, teine on neile riigieelarvest või kuskilt mujalt maksmine ülalpidamise tagamiseks. Maksude ärajätmine või maksusoodustuste või erandite tegemine on maksutehniliselt kõige raskem ja ka sotsiaalselt võib-olla kõige ebaõiglasem tee. Kõige õiglasem tee ja kõige lihtsam ja odavam tee oleks maksustatavalt võtta need maksud ära ja maksta need rahad kas ümberjaotatult või ilma eelarve või fondide eelarvetest nendele inimestele tagasi, s.t. suurendades eelarvelisi assigneeringuid, mis on nendele määratud, või individuaalseid abirahasid. See on laiem filosoofiline küsimus. Varem või hiljem tekib nn. maksuerosioon, kus hakatakse taotlema väga paljude poliitiliste jõudude poolt maksusoodustuste ja muu sellise sisseviimist. Nagu te teate, hr. Made, paljude maade maksuseadused on väga paksud ja pikkade formuleeringutega. Aga samaaegselt see maksuerosioon viib selleni, et maksuameti süsteem ja maksude võtmise süsteem ja maksude pretensioonide lahendamise süsteem läheb väga kalliks ja see maksab võib-olla rohkem, kui see maks iseenesest väärt on ja selletõttu on juba väga paljud maad hakanud viimasel ajal erosioonidest vabanema, näiteks Ameerika 1988. aastal, Rootsi eelmisel aastal. Mina soovitaksin meil küll lähtuda sellest, et kui eelarvesse raha tuleb, siis maksta see välja nendele, kellelt teie arvates ei tuleks maksu võtta.

T. Made
Austatud eesistuja, lugupeetud hr. Roose! See ei ole küll nüüd küsimus, kuid ma siiski tahaksin juhtida teie tähelepanu sellele, et arenenud riikide maksuseadus, nii nagu ta praegu kehtib, on meile üle jõu. Meie peaksime vaatama arenenud riikide olukorda 50-ndate aastate keskel ja võtma aluseks need maksuseadused ja need printsiibid, mis olid siis. Ma palun veel kord tungivalt, ärge pange võrdusmärki Eesti Vabariigi ja praegu kõrgeltarenenud riikide, lääneriikide maksu- ja muude süsteemide vahele. Need asjad ei ole võrreldavad ja nendega te mitte kuidagi meid ei veena. Aitäh!

E. Roose
Kuigi teie sõnavõtus, lugupeetud hr. Made, ei olnud mulle küsimust esitatud, kasutan ma sellegipoolest oma aega kommentaariks. Jaa, maksude koha pealt on teil täiesti õigus, sama kriteeriumi te peaksite esitama ka eelarve kulude kohta. Makse võib tõesti vähendada Eesti Vabariigis väga palju, kui eelarve kulusid vähendatakse sama palju.

Juhataja
Suur tänu, hr. Roose! Tundub, et rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks me palume kõnetooli hr. Valeri Koisi.

V. Kois
Lugupeetud kolleegid, ma ei nimetaks seda kaasettekandeks, pigem informatsiooniks meie eelarve-majanduskomisjonis toimunud arutluse käigust. Tuletan teile meelde, et teie käes oleva seaduseelnõu esitas valitsus maikuus ning tookord see ei leidnud meie komisjonis toetust, kuna paljud maakonnad ja linnad väitsid, et kui me võtame selle seaduseelnõu vastu, siis vähenevad neil järsult eelarvelaekumised. Ning kuna siis polnud meil veel selge, kui suureks kujuneb meie riigieelarve, ka kohalikud eelarved, toetasime nende ettepanekut ning ei soovitanud seda eelnõu Ülemnõukogus vastu võtta. Ent valitsus oma eelnõu tagasi ei võtnud ja nende ettepanekud kehtivad siiani. Peale selle esitas valitsus juunikuus veel üksikisiku tulumaksu seaduse parandused, mis samuti on teie laual. Meil on tegemist kahe dokumendiga, mis kannavad ühesugust nimetust ning millel on ka üks eesmärk – teatud viisil muuta seda seadust. Ent ma tahaksin teie tähelepanu juhtida hr. Roose kõnes kõlanud nüansile, kui ta väljendus umbes järgmiselt: saate aru, valitsus oma seaduseelnõu tagasi ei võta. Nüüd kujuneb selline olukord, et meile, kaasa arvatud ka majanduskomisjonile, pannakse ette otsustada selle seaduseelnõu saatus. Kui me võtame selle seaduse vastu, siis me peame leidma ka raha eelarves, viima selle defitsiiti. Valitsus tahaks ehk rahvale vastugi tulla, teisalt aga ei võta endale vastutust selle vajamineva raha leidmise eest. Mulle tundub, et see pole päris õige ja valitsusel tuleb lähitulevikus meie komisjoni istungil avaldada oma seisukoht. Mis aga puutub neisse konkreetsetesse dokumentidesse, siis majanduskomisjon, arutanud neid dokumente, teeb valitsusele ettepaneku liita nad ühtseks dokumendiks, kusjuures me peame õigeks, et sellesse oleksid lülitatud ka mõningad siin saalis kõlavad ja ka majanduskomisjonis esitatud ettepanekud. Need tuleb muidugi läbi arutada ja jõuda mingi uue variandini. Ent ma tahan, lugupeetud kolleegid, teile meelde tuletada, et on käimas töö terve maksuseaduste komplekti kallal eesmärgiga neid muuta, kuid muuta tuleval aastal. Seepärast tuleks kindlasti mõningad, konkreetselt seda eelnõu puudutavad ettepanekud läbi arutada ning isegi maksukorraldusseadusesse sisse lülitada, ent vaevalt õnnestub seda veel sel aastal teha. Palun teid realistlikult suhtuda üksikisiku tulumaksu seaduse vastuvõtmisega tekkinud olukorda. Meie komisjon, kordan seda veel kord, tuli sellisele järeldusele, et need dokumendid tuleb ühendada, arutades läbi kõik selle kohta laekuvad ettepanekud. Me oleme arvamusel, et praegu oleks mõttekas katkestada teine lugemine ning tulla selle juurde tagasi pärast teie ettepanekute laekumist ja veel ühte majanduskomisjoni istungit. Palun kõik suuliselt esitatud ettepanekud esitada ka kirjalikult, et komisjon saaks need läbi arutada. Ma ei tahaks kommenteerida mõningaid ütlemisi, ka Tiit Made on lahkunud, lihtsalt lisaksin, et ka need ettepanekud on meie komisjonis juba arutlusel olnud. Nii et pole midagi uut siin päikese all. Tänan tähelepanu eest!

Juhataja
Suur tänu! Kas Valeri Koisile on küsimusi? Ei ole. Suur tänu!
Kolleegid, läbirääkimised ei olnud meil katkestatud, nii et jätkame läbirääkimistega. Kes soovib sõna või kõnet pidada? Kas lõpetame läbirääkimised? Ants Veetõusme.

A. Veetõusme
Lugupeetud juhataja ja lugupeetud kolleegid! Ma kordan veel üle eelarve-majanduskomisjoni ettepaneku katkestada praegu teine lugemine ja läbirääkimisi mitte lõpetada.

Juhataja
Selge. Kas me lepime ka kokku, millal me jätkame?

A. Veetõusme
Septembrikuu istungil. Septembris.

Juhataja
Septembrikuu esimesel istungjärgul. Kohe täpsustatakse asjaolusid.
Numbritega on praegu raske opereerida, need võivad muutuda. (Hääl saalist.)
Õigem oleks öelda, kas septembrikuu esimene, teine või kolmas istungjärk.

A. Veetõusme
Esimene.

Juhataja
Septembrikuu esimene istungjärk. No see number ei pruugi veel püsima jääda. Ja läbirääkimisi ei katkestata. Kohaloleku kontroll. Kohal on 66 rahvasaadikut, puudub 38.
Ma siiski teen ettepaneku, vaatamata sellele, et eelneva kokkuleppe põhjal arutatakse 47. istungjärgul ühte teist üksikisiku tulumaksu seadust, et me praegu paneksime ta hääletusele sellises formuleeringus: septembrikuu esimene istungjärk. Kui tema on 47., siis ka 47.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et katkestada käsiloleva päevakorrapunkti arutelu ja jätkata septembrikuu esimesel istungjärgul? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 62 rahvasaadikut, vastu ja erapooletuid saadikuid ei ole. Arutelu katkestatakse ja jätkatakse septembrikuu esimesel istungjärgul.

Töörühma loomise kohta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti riiklikust iseseisvusest" punkti 2 täitmiseks

Juhataja
Lugupeetud kolleegid! Rahvasaadik Jaak Jõerüüt palub täiendada käesoleva istungjärgu päevakorda ühe kiireloomulise küsimusega ja see peaks käsitlema töörühma loomist. Sisuliselt oleks seda töörühma vaja luua Ülemnõukogu otsuse "Eesti riiklikust iseseisvusest" 2. punkti täitmiseks. Kas teil on juba käes selle otsuse projekt? Kuidas me suhtume Jaak Jõerüüdi ettepanekusse? Paneme hääletusele.

Kohaloleku kontroll. Kohal on 59 rahvasaadikut, puudub 45. Kolleegid, kas meil on inimesed lõunal? Täna ei tohi kuhugi minna.
Kohal on 71 rahvasaadikut, puudub 33.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et täiendada käesoleva istungjärgu päevakorda ühe kiireloomulise küsimusega, mis käsitleb töörühma loomist? Eelnõu on teil käes. Vastavalt §-le 15. Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 62 rahvasaadikut, vastu on 2 ja erapooletuid on 2. Päevakorda täiendatakse.
Kõnetooli palume ettekandeks Jaak Jõerüüdi.

J. Jõerüüt
Härra juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma ei tee pikka sissejuhatust, võib-olla ma alustan vabandusest. Nimelt vabandusest, et ma saadikurühmadega või nende esindajatega konsulteerimata (samuti ei suutnud ma konsulteerida kõigi vabade ja väga sõltumatute üksiksaadikutega) lasin selle projekti käiku mõttega, et parandada jõuab alati. Aga meil on omad protseduurireeglid, mida me kõik väga hästi tunneme. Nii et kui keegi tunneb ennast puudutatuna või üllatatuna, ma palun juba ette vabandust.

Aga läheme nüüd asja sisu kallale. Otsuse projekti esitades arvestasin ka täna hommikul toimunud Ülemnõukogu juhatuse koosolekut, kus need asjad olid arutlusel. Seal ei kujundatud mingit muud siduvat lõppotsust peale selle, et me peame ise edasi liikuma, ise täitma oma otsust Eesti riiklikust iseseisvusest. Ja selle 2. punkt seab meie ette täiesti konkreetse ülesande luua Põhiseaduslik Assamblee. Meil on lõppude lõpuks põues poolteise aasta pikkune kogemus, mis ütleb: tooreste asjadega, ebaküpsete küsimustega siia saali tulles, lootes siin saalis kõik sirgeks ja selgeks rääkida, oleme nii mõnigi kord kõvasti ebaõnnestunud või ummikusse jooksnud. Sama mõtet väljendas ka õiguskomisjoni esimees Tõnu Anton täna hommikul juhatuse koosolekul.

Minu arvates on ainukene moodus, enne kui me täna siit lahkume, moodustada üks töörühm, kes vaidleb ära põhivaidlused, arutab läbi põhivariandid, alternatiivid, peab normaalselt inimlikku sidet Eesti Komitee esindajatega, et need kaks poolt väga erinevates suundades ei tegutseks, et lihtsalt ei tekiks tarbetuid inimlikke eksitusi. Järgmiseks istungjärguks oleks meil eeltöö tehtud ja dokument või dokumendid laua peal. Ma rõhutan veel kord seda, et minu arvates ei ole see uute aumärkide riputamine kellegi rinda (kui keegi tunneb ennast puudutatuna). See on päris kibeda koorma selga vajutamine nendele inimestele, kes sellesse komisjoni lõpuks satuvad. Arvestame ka seda, et laual on ka kaks otsuseprojekti, mis on küll esitatud Ülemnõukogule, kuid sisuliselt minu arvates ongi see just ennekõike selle töörühma materjal.

Arvestades, et kristlaste eelnõu põhiautor on Illar Hallaste, kes valimisküsimustega alati tegeleb, ja seda, et Mart Laar on ära ja võib-olla pikemat aega, teeksin ma käigult paranduse ja oleks vist loogiline lihtsalt printsiibist lähtudes kirjutada siia Mart Laari asemel Illar Hallaste. Minu arvates on täiesti loogiline, et Peet Kask kui teise eelnõu autor on siin sees. Ja kui me mingitki printsiipi otsime, siis ma panen ette mitte alustada liiga pikki lisahääletusi ja vaidlusi. Peaksime hoolitsema selle eest, et põhijõudude või suuremate gruppide esindajad oleksid siin sees, et asjast huvitatud isikud oleksid siin sees tööd tegemas.

Vahepeal on minuga ühendust võtnud ka sõltumatute demokraatide saadikugrupp ja pakub omakorda Ülo Uluotsa nimekirja. Kui ma rääkisin Jüri Rätsepaga, siis Jüri Rätsepal olid omad isiklikud kõhklused ja ta ütleb pärast ise, kas ta tahab töörühmas osaleda või mitte. Küll aga on tehtud mulle märkus, et niimoodi on sisse sattunud põhimõtteline ebaproportsionaalsus: ühest saadikurühmast on siin liiga palju isikuid. Nii- või naamoodi – ma kutsun teid üles suhtuma sellesse ideesse konstruktiivselt, see on tehnoloogiline idee. See rühm ei otsusta loomulikult selle saali eest ühtegi põhiküsimust ega printsiipi. Kuid eeltöö tuleb kellelgi ära teha ja kõigil sõnaosavatel kolleegidel on siis järgmisel kolmapäeval võimalus oma sõnaosavust ja printsiibikindlust juba siin saalis näidata. Sellega ma lõpetaksin. Panen ette projekt täiendatult ja parandatult täna vastu võtta.

Juhataja
Jaak Jõerüüt, enne kui me hakkame küsimustele vastama, minu poolt üks selgitus. Võib-olla see lihtsustab ettekandja ülesannet. Lahendus leitakse konkursi teel, nii nagu me seda korduvalt oleme teinud. Kui üle seitsme kandidaadi nimekirja ei jää, siis sellisel juhul võime ka nimekirjaga, kui Ülemnõukogu soovib. Kui on üle seitsme, siis tuleb konkursi teel, aga loomulikult võidakse sõnavõttudes kaitsta või hukka mõista mis tahes kandidatuuri, kuid mehhanism on niisugune, nagu ma ütlesin. Ja nüüd küsimused. Sergei Petinov.

S. Petinov
Lugupeetud Jaak Jõerüüt, minul on teile kaks küsimust. Teie informatsiooni järgi otsustades püüdsite selle komisjoni kokku panna eri fraktsioonide ja saadikurühmade esindajaist. Seoses sellega tekib küsimus, kellega kooskõlastati ning kas kooskõlastati saadikurühmade "Virumaa", "Võrdsete õiguste eest" jne. esindatuse küsimus? Kas või viisakusest oleks vist pidanud seda tegema.

Teine küsimus: kas eeldatakse, et see töörühm hakkab tegelema Põhiseadusliku Assamblee ettevalmistamisega? Tänan!

J. Jõerüüt
Vastus esimesele küsimusele on niisugune. Ma nimelt alustasin ju selgituse ja vabandusega, et ma ei ole seda eelnõu koostades tegelikult konsulteerinud ühegi fraktsiooniga, olgu see veel kord täpsustatud. Ma leidsin, et me peame lihtsalt alustama ja töö käigus on võimalik teha parandusi. Mis puutub minu isiklikku arvamusse selle küsimuse sisu kohta, siis minule kui rahvasaadikule tundub, et on täiesti selge, et pärast hr. Zahharovi poolt esmaspäeval Ülemnõukogule üleantud paberit, milles on väljendatud nelja saadikurühma täiesti selge poliitiline hoiak, ja pärast seda, kui need saadikurühmad teatasid avalikult, et nad ei pea võimalikuks osaleda selle otsuse vastuvõtmisel, mille täitmisele me nüüd asume, on täiesti loogiline tunnustada nende inimeste maailmavaadet ja mitte koormata neid ülearuste ülesannetega.

P. Grigorjev
Lugupeetud kolleegid, lugupeetud juhataja! Saali üksmeelse naeru järgi võib arvata, et saalis on otsustatud lülitada venekeelsed saadikud vabariigi poliitilisest elust välja. "Virumaa" saadikurühm pakkus välja Valeri Koisi, neutraalsema kandidaadi, kes toetas seda ideed ja esindab mingil määral ka meie huve, Virumaa huve. Tänan!

Juhataja
Üks hetk, Jaak Jõerüüt. Selle, keda pakutakse, selgitame läbirääkimistel välja. Võib-olla esitame küsimusi Jaak Jõerüüdile selle kohta, millest me aru ei saanud. Nii et Pavel Grigorjev tuleb veel meie ette sõnavõtuga. Kui tuleb teine küsimus, tuleb teine küsimus. Vladimir Lebedev.

V. Lebedev
Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Mul on küsimus Jaak Jõerüüdile. Kas nelja saadikurühma keeldumine iseseisvusküsimuse hääletamises osalemast tähendab seda, et nüüd pole meil õigust enam valijate nimel osaleda Eesti Vabariigi põhiseaduse väljatöötamises? Mis te arvate, kas see on diskrimineerimine või mitte? Ma toonitan, me oleme alati rääkinud, et seadus on seadus ja seda tuleb täita. Otsus on nüüd vastu võetud. Ma kordan veel kord küsimust. Kas see on diskrimineerimine või mitte? Tänan!

J. Jõerüüt
Jaa, esiteks vabandan Sergei Petinovi ees. Tõepoolest teisele küsimusele jäi vastamata, aga oma arust selgitasin, et see töörühm peab läbi töötama n.-ö. lähteseisukohad, põhivaidlus ja otsuse langetamine toimub siin saalis. Põhiseadusliku Assamblee moodustab vastavalt meie poolt vastuvõetud otsusele delegeerimise teel meie Ülemnõukogu, kuid eeltöö tuleb teha.
Nüüd Vladimir Lebedevi küsimus. Ma püüan sellele vastata maksimaalse täpsuse ja objektiivsusega. Esiteks, ma toonitasin juba, et mina olen isiklikult esitanud projekti ja, vastates Sergei Petinovi küsimusele, minu isiklik arvamus oli selline, et kui need saadikurühmad on loobunud selle otsuse vastuvõtmisest, siis ei saa neid kohustada, et nad oleksid selle otsuse rakendamisel. Minu arust on see täiesti loogiline ja olenemata meie erinevatest poliitilistest tõekspidamistest on selles lihtsalt raudne loogika. Küll aga selle küsimuse pikenduses tabasin ebaloogikat, sest vaadake, mister Lebedev, see töörühm, ma kordan veel kord, ei ole see seltskond, kes hakkab konstitutsiooni tegema. Mitu saadikut siit saalist delegeeritakse konstitutsioonilisse assambleesse ja kes nad on, selle otsustamine seisab alles ees. Ega mina ka absoluutselt ei tea ja muu hulgas, nota bene, mina ei ole välja pakkunud nende inimeste nimekirja, kes hakkavad põhiseadust tegema. Asjal on lihtsalt kaks takti. Ma loodan, et ma vastasin maksimaalse objektiivsusega.

Juhataja
Suur tänu! Te olete veendunud selles, et ma tavaliselt ei sega vahele. Need on harvad juhtumid, kuid seekord ma seda teen. Kolleeg hr. Lebedevi esimese küsimuse vastus on kategooriline "ei" ja sellest tulenevalt teist ei ole vaja kommenteerida. On selge?
Jaak Allik. Sõnavõtt? Kas küsimuste esitajaid on meil veel? Ei ole. Suur tänu, hr. Jõerüüt. Avan läbirääkimised. Palun kõnetooli Peet Kase.

P. Kask
Lugupeetud härra juhataja ja kallid kolleegid! Ma toetan 100-protsendiliselt Jaak Jõerüüti. Sest selleks, et otsustada neid küsimusi, millest juttu on, et ette valmistada oma otsused Põhiseadusliku Assamblee moodustamiseks, on meil vaja teha ära eeltööd ja omavahel kokku leppida selles, kuidas korraldame tööd, enne kui need küsimused siia saali tegelikult tulevad. Ma arvan, et töörühm vajab moodustamist ja ma palun kõiki kolleege mitte ära segada töörühma kooskõlastuskomisjoniga. Meil on Ülemnõukogus üle kümne alatise kooskõlastuskomisjoni ja minu arvates kooskõlastuskomisjoni selleks otstarbeks juurde luua vaja ei ole. Õiguskomisjon sobib oma ampluaa poolest selleks täpselt. Küll aga ei ole õiguskomisjon see koht, kus eelnõusid välja töötatakse. Seetõttu töörühm tuleks moodustada.
Sellele lisaks me peaksime kokku leppima või paluma juhatusel paika panna need tähtajad, millal me esitame eelnõud nende küsimuste kohta. On loogiline, et nende eelnõudega saaks enne arutelu siin tööd teha ka see töörühm. See töörühm oleks ikkagi neid ettepanekuid üldistav organ ja kindlasti enne, kui me siin asja arutama hakkaksime, tuleks projektidega, sealhulgas ka selle töörühma tulemustega tutvuda ja asjad saadikurühmadel läbi arutada. Minul on ettepanek panna paika konkreetne tähtaeg, millal me esitame oma eelnõud protokollisektorisse, kes need korralikult ära tõlgib, trükib ja paljundab. See võiks olla minu arvates mitte hiljem kui esmaspäeva õhtul, näiteks kell 17. Ja alustada tegelikku tööd mitte siin saalis, vaid saadikurühmades ja komisjonides ja nähtavasti siis teisipäeval. Näiteks teisipäeva hommikul ongi reglemendijärgselt ette nähtud saadikurühmade töö. Teeme siis seda tööd saadikurühmades ja pärast lõunat arutame need küsimused läbi komisjonides, vähemalt õiguskomisjonis. Ja ainult sel juhul võib loota, et asja arutamine kolmapäeval siin täiskogus on edukas ja resultatiivne. Tänan!

Juhataja
Suur tänu! Kas tuleb ka parandusettepanek või jätan ma selle meelde töökorralduse osas? Mul on olemas see juhatuse oma, aga ega sul ei olnud mõtet otsusesse midagi sisse panna? Ei olnud. Suur tänu! Vladimir Lebedev.

V. Lebedev
Lugupeetud eesistuja, lugupeetud kolleegid! Lubage mul tutvustada teile inimõiguste ülddeklaratsiooni kolme paragrahvi. Paragrahvis 18 on, et igal inimesel on õigus mõttevabadusele. See vabadus sisaldab endas õigust vahetada oma usku ja veendumusi ning vabadust kuulutada oma usku või veendumusi nii üksikult kui ka koos teistega. Paragrahvis 19 on öeldud, et igal inimesel on õigus veendumuste vabadusele ning nende vabalt avaldamisele. See õigus sisaldab vabadust takistamatult oma veendumustest kinni pidada ja vabadust informatsiooni ja ideid otsida, saada ja levitada igasuguste abinõudega ning riigipiiridest sõltumata. Seda esiteks. Teiseks on vastu võetud otsus Eesti iseseisvuse kohta. Meie, neli fraktsiooni, keeldusime hääletamises osalemast. Ma tahan märkida, et sellest saalist ei puudunud siis mitte üksnes meie ühendus, vaid ka paljud teised saadikud, kes ei kuulu meie fraktsioonidesse, sellegipoolest esitatakse pretensioone millegipärast just meile. Pole midagi hullu. Me oleme alati toonitanud ja toonitame, et konstitutsioon on konstitutsioon, seadus on seadus. Seni, kuni me oleme Ülemnõukogu saadikud – neid volitusi pole aga siiani keegi meilt ära võtnud, ise aga me neist ei loobu –, peame tegutsema vastavuses seadustega. Konstitutsiooni väljatöötamine peab minu meelest puudutama kõiki saadikuid, kuna see põhiseadus peab puudutama kõiki Eestimaa elanikke, peab väljendama kogu rahva huvisid, mitte üksnes mingi osa huve. Muide, teie reageering, teie naer minu seltsimehe ja kolleegi Sergei Petinovi küsimusele näitab, et kõigele vaatamata pole meil, venelastel, alust loota teie lubadustele ja kinnitustele, kui võib nii öelda, teie inimlikule arusaamisele inimõigustest. Mul on väga kahju teie reageeringu pärast. Tänan!

Juhataja
Suur tänu, kolleegid! Tundub, et kired on nüüd täiesti tarbetult üles köetud ja ma teen reglemendijärgse ettepaneku lõpetada läbirääkimised pärast Ants Paju kõnet ja Rein Järliku sõnavõttu.
Minu palvet, et niisugustes küsimustes tuleb saalis olla, ei ole kuulda võetud. Aga selles päevakorrapunktis me oleme kohaloleku kontrolli teinud ja nüüd ei korda. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised antud päevakorrapunktis pärast Ants Paju kõnet ja Rein Järliku sõnavõttu? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 58 rahvasaadikut, vastu ja erapooletuid saadikuid ei ole. Läbirääkimised lõpetatakse eespool nimetatud tingimustel. Ja peame siis ka ajast kinni – seitse minutit kõnetoolis, kaks minutit kohalt.

S. Petinov
Lugupeetud presiidium, lugupeetud rahvaesindajad! Komisjon on muidugi vajalik, siin küsimusi ei ole. Kui iseseisvusotsus on vastu võetud, siis on selge, et vajatakse töörühma, kes töötaks läbi need esimesed dokumendid, mis on praegu vaja Ülemnõukogule esitada. Ma tahaksin juhtida tulevase komisjoni tähelepanu (selles aga, et see luuakse, pole kahtlust) järgmistele momentidele. Kõigepealt, te kõik mäletate, mis asjaoludel me võtsime vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Lugupeetud Marju Lauristin, kommenteerides selle dokumendi vastuvõtmise akti, toonitas hetke erilist tähtsust. Tõepoolest, see võeti vastu küllaltki keerulisel ajal, küllaltki raskel hetkel, seepärast olime selle otsuse vastuvõtmisel tahes-tahtmata emotsionaalsed. See on minu seisukoht, minu vaatenurk. Ent samal ajal me ei seletanud oma valijaskonnale, oma rahvale seda, mis arvatavasti oleks pidanud eelnema selle otsuse vastuvõtmisele. Mulle tundub, et olnuks loogilisem, kui me oleksime analüüsinud üleminekuperioodil tekkinud olukorda. Ilmselt enne kui rääkida, et me oleme saavutanud riikliku iseseisvuse, peaks see töörühm analüüsima, mida me oleme siiski saavutanud majanduse ja poliitika valdkonnas, sotsiaalsfääris. Et need oleksid reaalsed saavutused, mida saaks rahvale näidata. Vastasel korral meie otsus, mis võeti siin vastu küllalt üksmeelselt, võib täna tunduda järjekordse deklaratsioonina. Seepärast on mul palve lugupeetud Jaak Jõerüüdile ning tulevastele komisjoniliikmetele näha vaeva selle kallal, et analüüsida olukorda, mis meil on kujunenud käesoleval üleminekuperioodil, et objektiivselt otsustada, kui kaugele me oleme selle üleminekuperioodiga jõudnud teel riiklikule iseseisvusele.

Eriti ma tahaksin toonitada, et on muutunud suhted NSV Liiduga pärast iseseisvusotsuse vastuvõtmist. Võib kui tahes kaua rääkida sellest, et me praktiliselt ei saa pidada läbirääkimisi, sest pole kellegagi neid pidada, ent tänaseks on olukord muutunud, täna ilmus välja NSV Liidu president, täna on jällegi olemas seaduslik võim, mille suhtes on tarvis võtta seisukoht. Kas me jääme jäigalt seisukohale, et läbirääkimised NSV Liiduga on lõppenud, või on siiski võimalik jätkata läbirääkimisi NSV Liidu ametliku delegatsiooniga? Mulle tundub, et see pole kaugeltki tühine küsimus, ja töörühm peaks ka selle probleemi üle mõtlema. Minu sõnavõtt on pühendatud neile probleemidele, mis meie koos oleme sünnitanud. Oleme sünnitanud need ühe tunniga, küllaltki kiiresti. Ma ei tea, võib-olla tõepoolest see otsus oli küpsemas, kuid nii meile kui ka teile on täiesti selge, millest see oli tingitud. Kuid kuna situatsioon on taastunud endisel kujul, peaksime ilmselt tagasi pöörduma, vaatama ümberringi ning veel kord mõtlema, kuidas me hakkame talitama oma suhetes eilsete partneritega, kellega meid seob – pole vaja seda rahva eest varjata –, sidus ja seob ka nüüd sisuliselt kõik. Me oleme NSV Liiduga tihedalt ühtseks tervikuks seotud nii majanduslikult kui ka poliitiliselt. Ma kutsun töögruppi üles välja selgitama tegelikku olukorda, et rahvas mõistaks objektiivselt, mida me oleme saavutanud ning mida saavutada tahame. Tänan!

Juhataja
Suur tänu! Kandidatuure ei tõstatatud, ma tuletan järgnevatele oraatoritele meelde, et me ikkagi töörühma praegu loome. Ignar Fjuk, palun kõnetooli.

I. Fjuk
Lugupeetud Ülemnõukogu! Eelkõneleja hr. Petinov tuletas meelde meie seotust Nõukogude Liiduga. Antud juhul ma pean väga suure südamevaluga tunnistama, et keerulises olukorras, kus meie seotus Nõukogude Liiduga pandi jälle proovile, kui Moskvas oli riigipööre, siis enamik siin saalis viibijaid tunnetas oma kodanikukohust ja võttis seisukoha, mis oli õige demokraatlikult mõtlevale saadikule ja inimesele, kes tundis ennast mõningal määral Nõukogude Liiduga seotuna. Kõik need, kes aga olid valmis lipitsema hunta ees ja kes olid valmis jalge alla tallama inimõigusi ja mis tahes vabadusi vastavalt hunta korraldusele, nende käitumist pean ebaadekvaatseks, mille puhul võib öelda, et nad ei pidanud ennast seotuks Nõukogude Liidu ja Nõukogude Liidu konstitutsiooniga. Seda esiteks.
Teiseks, kui hr. Jõerüüt, kes siin avas selle päevakorrapunkti, korduvalt rõhutas, et see on tema isiklik positsioon, mida ta esitab, ei rõhutanud sellega mitte midagi enamat kui seda, et ta esitas taolise eelnõu. Ja minu meelest on lubamatu, et hr. Lebedev teeb siit selliseid järeldusi, just nagu oleks see olnud mingisugune rünnak venelaste vastu. Venelased kaitsesid meie teletorni, venelased kaitsesid Moskvas – ja see oli venelaste tõeline demokraatlik paraad, mitte selline lebedevlik kemplemine ja rusikaga vastu rindu tagumine.
Ja nüüd konstruktiivsem pool. Ma tahan, et meie riigina olemine ja riigina käitumine on kaalutud ja põhjendatud igal momendil. Me peame kiirelt reageerida ja kiirelt realiseerima riigi olemise, kuid mingil juhul ei tohiks see muutuda võidujooksuks, kas võidujooksuks siin saalis või võidujooksuks kahe esinduskogu vahel. Seetõttu on väga õige, et taoline töörühma ettepanek tuli. Ma toetan, et ta oleks seitsmeliikmeline. Kui esitatakse rohkem kandidaate, paneme selle hääletamisele, kuid ka see koostöö ei tohi piirduda tööga siin saalis. Ma palun läbi selle mikrofoni Eesti Komitee juhtkonda, et Eesti Komitee ja Kongress ei teeks ühepoolseid otsuseid selle konstitutsioonilise assambleega seotud küsimustes, vaid kõikide otsuste eel töötaks kuskil töösaalis kooskõlastusorgan ja otsused võetaks vastu kogudes tegelikult formaaljuriidiliselt alles pärast seda, kui kokkulepe on saavutatud. See tähendab seda, et me ei oleks ühe või teise kogu otsuste pantvangid. Seetõttu on ka lubamatu hakata täna siin eraldi arutama ja vastu võtma otsust kas või sellesama assamblee moodustamise küsimuses. Teeme töörühma, pakume ettevalmistatud eelnõu nii siia kui sinna kogusse, kooskõlastame selle ja võtame otsused vastu. Aitäh!

А. Раju
Austatud eesistuja! Kallid kolleegid! Kuulates seaduseelnõu projekti esitaja mõtteid ja järgnevaid sõnavõtte ning analüüsides otsuse projekti sellelt esineja seisukohalt, et meil on põues siin saalis töötamise kogemus, ma jõudsin järeldusele, et selle komisjoni potentsiaali tõstmiseks oleks konkurss siiski hädavajalik. Meie fraktsioon lisab Rein Järliku, Andres Tarandi, Andrus Ristkoki ja Valeri Koisi nime. See nimekiri on esitatud juhatajale.

Selle koha peal lõpetaksin sõnavõtu, kuid mind puudutas, ja ma arvan, et mitte üksinda mind – see ei ole naermist väärt – kolleegide siinne kõnelus. Ja see kõnelus tõstis silme ette hommikul näidatud "Izvestija" lehe, kus sõnum Tallinnas 20. augustil toimunu kohta on kirja pandud nõnda, et 105-st Ülemnõukogu saadikust hääletas poolt 69. Siit ka interpreteerimise võimalikkus kolleeg Lebedevile, et too jõud, mis selle otsuse vastu seisis, on hulga suurem kui nende fraktsioonid kokku. Ma arvan, et see nupp seal "Izvestijas" vajaks lahtimõtestamist, sest see on esitatud nii "Izvestijale" omases soustis eesmärgiga tegelikku seisu nõrgendada.
Teine. Minu arvates see muutus, mis Eestimaal Eesti rahvaga on toimunud nii suhetes Nõukogude Liiduga kui iseenda äratundmises, väljendus väga selgelt eile, kui teadvustati, et sõjard peab minema teletorni juurest. Nad saadeti teele mitte kui anastajaid, ka mitte neid austades, vaid väljendades selgelt enda hoiakut nende suhtes, kes läksid. Hoiakut väljendasid need, kes olid paljaste kätega, ja rahvusest olenemata.
Ning kolmas. Ma ei tahaks uskuda, et täna hommikul, seistes siin leinaseisakus, unustasime selle ja juba taas vastandame end teistele. Ma arvan, et veri on punane kõikjal, on seda siis valatud Moskvas või Riias, ja niisugune demagoogia ei passi meile ja seda me ei võta omaks. Sündmused karastavad inimesi ja reaktsioon sündmustele näitab ju selgelt, kellel missugune ootus põues on. Sündmuste kiire normaliseerumine on nüüd võtnud selle loogika nendelt, kellel oli hoopis teistlaadne ootus põues. Aitäh!

J. Allik
Lugupeetud härra juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma väga vabandan, aga ma tahan kõnelda päevakorra küsimuses. Teatavasti me moodustame praegu töörühma, mis valmistab ette selle Põhiseadusliku Assamblee valimise ja moodustamise korra. Meil siin saalis on väga suur kogemus taoliste töörühmade moodustamisel, mille eesmärgiks ongi ainult üks asi – kooskõlastada fraktsioonide vahel esitatud erinevad projektid, selleks et hoida kokku täiskogu aega. Kaks projekti meil on juba selle asja kohta. Seetõttu peaks see töörühm olema enam-vähem Ülemnõukogu erinevaid fraktsioone ja meeleolusid kajastav, vastasel korral tema poolt tehtud töö läheb vett vedama ja see projekt kukub täiskogus läbi. Sellepärast oleksid mul järgmised konkreetsed ettepanekud. Võtta vastu see projekt, mille hr. Jõerüüt esitas järgmises protseduurilises järjekorras. Esiteks, seada üles täiendavad kandidatuurid, kui need on, seejärel otsustada arvuline koosseis ja kui arvuline koosseis kattub kandidatuuride arvuga, hääletada nimekirja alusel. Me ei moodusta ju vabariigi valitsust või Ülemnõukogu Presiidiumi. Kui ta ei kattu, siis ei ole tõesti midagi muud teha, siis tuleb hääletada konkursi korras. Ja nüüd konkreetselt nimedest. Mul oleks rahva-keskfraktsioonile tõsine palve, nii nagu ka hr. Jõerüüt ütles, ise kaaluda oma kahe liikme, hr. Kase ja hr. Rätsepa kandidatuuride vahel ja võtta üks maha. Mis puutub täiesti fraktsioonivälistesse saadikutesse, siis mina ei saa neid kuidagi esindada, kuid neil on samas raske psühholoogiline seisund, sest neil ju puudub organ nende koordineerimiseks ja igaüks peaks ise esitama. Ma võtan endale julguse esitada kaks täiendavat kandidatuuri – õiguskomisjoni esimehe Tõnu Antoni, kes peab selles töörühmas olema, ja pr. Lehte Hainsalu kui lihtsalt väga tasakaaluka ja aruka inimese, kes võib jõuda kompromissile erinevate seaduseelnõude osas. Aitäh!

Juhataja
Suur tänu, Jaak Allik! Oleks hea, kui saaks ettepaneku kirjalikult. Mulle on juurde laekunud juba umbes topeltkoosseis kandidatuure. Suur tänu! Rein Järlik.

R. Järlik
Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Kuivõrd on siiski sõnavõttude aeg, siis peaksin ma oma kohuseks puudutada seda etteheidet, mille täiskogule tegi rahvasaadik Vladimir Lebedev.
Eesti rahvas ei sülitanud ega sülitanud ka eestlastest saadikud venekeelse elanikkonna peale. Otse vastupidi. Sel ajal, kui meie võtsime vastu protestiavalduse seoses sõjaväelise hunta konstitutsioonivastase tegevusega või sõjaväelise riigipöördega, mis leidis aset Nõukogude Liidu pealinnas, ei osalenud just vene rahva esindajatena Eestis parlamenti valitud saadikud nende otsuste vastuvõtmises. Sel ajal, kui meie avaldasime kõige ägedamat protesti, nähes ette verevalamist, mis algab Vene pealinnas Moskvas, nähes ette, et hakatakse kukutama esmakordselt Venemaa ajaloos valitud presidenti, seaduslikku riigivõimu, avaldasid vene rahva esindajatena Eesti parlamenti valitud saadikud hoopis toetust sellele huntale, kes Moskvas oli verevalamiseks juba kõik valmis seadnud. Ma lihtsalt pean avaldama kahetsust, et vene rahvas nii ebaõnnestunult valis parlamenti oma saadikuid, kes ei suutnud neid esindada, kes on valmis hülgama just vene rahva inimõigusi ükskõik mis kujul, peaasi, et saaks kaasa lüüa alatutes mängudes.
Ja nüüd konkreetne ettepanek. Jaak Allik jõudis selle juba ära teha, ka mina pakun selle komisjoni koosseisu Lehte Sööt-Hainsalu. Selle komisjoni koosseis ei tohi liiga suur olla ja et seal on inimesi, kes antud küsimustega on juba pikemat aega tegelnud, mina aga seda teinud ei ole, tagandaksin enda kandidatuuri. Aitäh!

Juhataja
Suur tänu! Läbirääkimised on sellega lõppenud. Kui kellelgi on midagi täiendada või on küsimus või kui keegi tahab oma kandidatuuri maha võtta, siis nüüd tuleb teha seda kirjalikult. Nüüd tuleb mulle ruttu kiri saata. On võimalikud ka protseduurilised ettepanekud. Kuidas? Kas Andres Tarand tahtis teha ettepaneku läbiviimise korra kohta? (Hääl saalist.) Jaa. Kirjutada võib. Läbirääkimise või protseduuri kohta. Sergei Petinov.

S. Petinov
Lugupeetud juhataja! Ma tahaksin pöörduda teie kui küllaltki objektiivse inimese poole palvega kaitsta siiski selliste sõnavõttude eest, nagu seda olid Järliku ja mõnede teiste saadikute omad. Leian, et see, mida rääkis Järlik, on laimav ja alusetu kallalekippumine venekeelsete saadikute rühmale. Seepärast ma palun Järlikut ja ka neid, kes äsja nii tuliselt sõna võtsid, anda kas kirjalikult või suuliselt tõendatud informatsioon selles küsimuses. Me palume juhatajat lähtuda eetikast ning jälgida, et sellest ka kinni peetaks. Tänan!

Juhataja
Läbirääkimised on lõppenud ja nüüd hakkame täpsustama kandidatuure. Minu meelest on mõned ettepanekud nii huvitavad, et need tuleb ette lugeda.
Kõigepealt kolmel korral on pakutud juurde Valeri Koisi. Rein Järlik palub ennast taandada. Kas võtame kuulda tema palvet. Võtame.

Nii. Üks ettepanek kõlab niimoodi: kuna praegu moodustatava töörühma koosseis kipub tekkima väga õrnasüdamelistest ja headest inimestest, siis teen ettepaneku risustada seda ka ühe murdjaga, kelleks võiks olla Tiit Made. Panen aga nimekirja. (Hääl saalist.) Saadiku ettepanek. Nii. Kolleegid, ma loen teile siis ette kandidatuurid. Kui Tiit Made maha tahab võtta, siis saadab mulle väikese armastuskirja. Ei taha? Kas protseduuri kohta? Ei, ma küsin, kas sa tahad protseduuri kohta sõna võtta või tahad maha võtta. Siis kirjalikult.

Tähendab, ma ühe kirja loen ikkagi ette, seda on vaja teha. Andres Tarand võtab oma kandidatuuri maha ja juhib ka tähelepanu sellele, et läheb lahti poliitiline tasakaalustamine halvasti struktureeritud Ülemnõukogus. Nii ütleb Andres Tarand. Ja ma loen ette. Lisaks Jaak Jõerüüdi poolt pakutud seitsmele. Kas Jüri Rätsep võttis maha? Ei võtnud. Seitsmele, kuuele kandidaadile pakutakse juurde. Ja nüüd hakkame siis kirjutama: Tõnu Anton, Lehte Hainsalu, Valeri Kois. Tõnu Anton soovib maha võtta. Võtame Tõnu Antoni maha. Andres Tarand võttis ennast maha. Rohelistest on Andrus Ristkok. Made võtab maha. Ei võta maha? Tiit Made jääb sisse. (Hääled saalist.) Nii, kolleegid, ma loen siis veel kord ette. Marju kontrollib mind kõrvalt, et ma ei eksiks. Lisaks Jaak Jõerüüdi poolt pakutule on veel Lehte Sööt, Valeri Kois, Andrus Ristkok, Tiit Made, Rein Tamme. Uluots ka. Kes pakub Ülo Uluotsa?

Andrus Ristkok võtab oma kandidatuuri maha. Nii. Ma loen veel kord. Kontrollime nüüd kõik koos! Kuna Jaak Jõerüüt tegi oma projekti muudatuse, siis ma loen selle algusest peale. Kandidatuurid: Liia Hänni, Illar Hallaste, Marju Lauristin, Peet Kask, Heino Kostabi, Jüri Rätsep, Ülo Uluots, Lehte Sööt, Valeri Kois, Rein Tamme, Jaak Jõerüüt. Tiit Made kirjutab niimoodi, et ka murdja taandab oma kandidatuuri. Me kontrollime veel. Ega selle korraga veel ei jää. Kontrollime nüüd, kas on lõplik variant. Liia Hänni, Illar Hallaste, Marju Lauristin, Peet Kask, Heino Kostabi, Jüri Rätsep, Ülo Uluots, Lehte Sööt, Valeri Kois, Rein Tamme, Jaak Jõerüüt. On õige? Jaak Jõerüüt võtab ennast maha. Ma loen nii kaua, kuni selgub lõplik koosseis. Siin ei tohi eksitusi olla. Kas on veel taandajaid? Ei ole. Loodetavasti loen viimane kord. Liia Hänni, Illar Hallaste, Marju Lauristin, Peet Kask, Heino Kostabi, Jüri Rätsep, Ülo Uluots, Lehte Sööt, Valeri Kois, Rein Tamme. Nii. Pilt on selge.
Läbirääkimised on meil lõppenud. See oleks tinglikult nagu parandusettepanek ja ma küsin enne seda Jaak Jõerüüdilt, kas on ka lõppsõna soovi. Ei ole.
Tähendab, konkurss kuulutatakse välja meile tuntud meetodil, et arvesse lähevad ainult poolthääled, vastu ja erapooletuid ei olegi üldse vaja hääletada. Kes tahab, on muidugi oma asi. Arvesse lähevad poolthääled.
Praegu on seitsmeliikmeline. Polnud mingit parandust. Jaak Jõerüüdi ettepanekus oli seitse liiget. Kui keegi tahab teha parandusettepaneku, praegu veel on aeg. Kui Lutt tahab teha, palun kirjalikult. Ei taha. Indrek Toome tahab teha? Kirjalikult. Kui keegi tahab midagi muuta, siis kirjalikult. Läbirääkimised on juba läbi.
Indrek Toome teeb ettepaneku, et töörühm oleks kümneliikmeline. Jah. Võtan nüüd maha ka.
On laekunud Indrek Toome parandusettepanek. Ma panen ta hääletusele või ma küsin, ega Jaak Jõerüüt ehk ei nõustu. Ei nõustu. Panen hääletusele. Selles päevakorraküsimuses on meil kontroll juba olnud, rohkem ma seda ei tee, parandusettepanek läheb kohe hääletusele.

Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et töörühm oleks kümneliikmeline? Palun hääletada! See on Indrek Toome parandusettepanek. Selle ettepaneku poolt on 14 rahvasaadikut, vastu 37, erapooletuid on 18. See ettepanek ei leidnud toetust.
Nii. Töörühm on seitsmeliikmeline. Kandidatuurid on teil teada, alustage konkursiga. Ikka, ikka, see on alati niimoodi olnud. Ikka, ikka, salajane hääletamine.

Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on Liia Hänni poolt? Palun hääletada! Ainult poolthääled. 46 häält.
Kes on Illar Hallaste poolt? 27 häält.
Kes on Marju Lauristini poolt? 46 häält.
Kes on Peet Kase poolt? 46 häält.
Kes on Heino Kostabi poolt? 28 häält.
Kes on Jüri Rätsepa poolt? 52 häält.
Kas on Ülo Uluotsa poolt? 45 häält.
Kes on Lehte Söödi poolt? 36 häält.
Kes on Valeri Koisi poolt? 59 häält.
Kes on Rein Tamme poolt? 20 häält.
Nii, Marju, kas meil on matemaatika tehtud?
Ma loen teile siis ette: Valeri Kois – 59 häält, Jüri Rätsep – 52 häält, Liia Hänni – 46 häält, Marju Lauristin – 46 häält, Peet Kask – 46 häält, Ülo Uluots – 45 häält ja Lehte Hainsalu – 36 häält.
Kas meie raamatupidamine on õige? Nii. Otsus läheb tervikuna hääletamisele.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus töörühma loomise kohta? Palun hääletada! On vaja 53 häält. Selle ettepaneku poolt on 65 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 4 on erapooletud. Otsus on vastu võetud.

NSV Liidus ja Eesti Vabariigis toimepandud riigipöördekatse tagajärgede likvideerimise kohta

Juhataja
Kolleegid! Kell on küll 14.30, kuid täna kehtivad erivolitused. Midagi ei ole teha. Poole tunni pärast peaks hakkama presiidiumi istung, kuid rahvasaadikud soovivad veel päevakorda täiendada. Kolleegid Koit Raud, Priidu Priks ja Toomas Kork, Jüri Kork teevad ettepaneku täiendada käesoleva istungi päevakorda ühe otsuseprojekti arutamisega, mis käsitleb NSV Liidus toimunud riigipöördekatsele kaasaaitamist. Minule küsimus? Vladimir Lebedev.

V. Lebedev
Lugupeetud juhataja, võib-olla ma ei pannud teie teadet tähele, kuid kell kolm on presiidiumi istung, kui aga see ei toimu, siis palun vabandust, et ei kuulanud teie teadet. Tänan!

Juhataja
Tõepoolest, niisugused on lood, kuid praegu kehtib erivolitustega reglement, mis eeldab seda, et Ülemnõukogu jätkab oma tööd.
Kas hr. Tähiste on kohal? On kohal. Võiks visata korra pilgu koridori! Meil on laabunud hea koostöö hr. Tähistega. Jah. Kohaloleku kontroll. Kohaloleku kontroll. Hr. Tähiste peab ka ise registreerima. Kohal on 69 rahvasaadikut, puudub 35. Palun hilinejatel registreerida!
Kolleegid, ma panen hääletusele päevakorra täiendamise palve. Mis on, Sergei Petinov?
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et täiendada käesoleva istungjärgu päevakorda ühe otsuseprojekti aruteluga, mis käsitleks NSV Liidus toimunud riigipöördekatsele kaasaitamist meie vabariigis? Ma palun hääletada. Selle ettepaneku poolt on 62 rahvasaadikut, vastu on 2, erapooletuid on 3. Päevakorda täiendatakse. Kes autoritest teeb ettekande? Koit Raud. Ma juhin tähelepanu sellele, et selles küsimuses soovib kaasettekande teha valitsus. Kas autoritel on midagi selle vastu? Kaasettekande vastu ei ole midagi? Ei ole. Palun kõnetooli.

K. Raud
Nii, diversioon on lõppenud. Lugupeetud kolleegid! Viimase kolme päeva sündmustest ei ole mõtet eriti pikalt rääkida. Te olete kõik väga hästi kursis, mis on toimunud. See riigipöördekatse laienes ka meie territooriumile ja sellel oli üsnagi palju kaasaaitajaid-avalikke toetajaid ka Eesti Vabariigis. Muidugi võiks öelda, et Eesti Vabariigi asi ei ole sekkuda Nõukogude Liidu siseasjadesse, kuid meil on Eesti–Vene vaheline leping, kus on sees ka punkt, mille sisu on umbes see, et lepinguosalised pooled keelavad-takistavad oma riigi territooriumil tegutseda nendel organisatsioonidel ja üksustel, mille eesmärgiks on teise poole riikliku iseseisvuse kaotamine. Ja selles mõttes tugineb see otsuseprojekt sellele lepingule. Ilma pikemalt seletamata ma loeksin ta ette. Minu teada peaks see olema kõigile välja jagatud. Ta on teile välja jagatud. Siis ilmselt ei ole mõtet ka ette lugeda, aga ma paluksin teha mõningad parandused, sest siin on mõningad apsakad juba sees, mis on ilmselt tekkinud käsikirjalise vormi jõudmisel masinakirja vormi. Pealkirjas me paluksime eelnõu autorite poolt lisada kaks sõna "Eesti Vabariigis". Preambula 3. reas esimene sõna, kus on "valitsusorganite", peaks olema "valitsemisorganite". Neljandas punktis 3. rida on "ametiisikute, ühiskondlike organisatsioonide juhtide ja üksikisikute", juurde tuleb "ja üksikisikute", ja 6. punktis on kogemata kombel välja jäänud sõnad "probleemide lahendamiseks" ning "vajadusel ettepanekute tegemiseks Ülemnõukogule moodustada". Need on need parandused või need apsakad, mis me avastasime, kui me olime selle projekti paljundatult kätte saanud. Palun, kas on küsimusi?
Juhataja
Suur tänu! Alustame küsimustele vastamist. Vladimir Lebedev.

V. Lebedev
Lugupeetud juhataja, enne kui küsimust esitada, tahaksin ma täpsustada sõnastust. Mis punktis räägitakse ametiisikutest?

Juhataja
Koit Raud kordab seda ja siis tuleb küsimus.

K. Raud
Preambulas on "Eesti Vabariigi võimu- ja valitsemisorganite", mitte "valitsusorganite". Neljandas punktis on "omavalitsusjuhtide, ametiisikute, ühiskondlike organisatsioonide juhtide ja üksikisikute", juurde tuleb "ja üksikisikute".

V. Lebedev
Väga hea, tänan! Aga kas te praegu lubate küsida?
Juhataja
Jaa, jaa, palun.

V. Lebedev
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Kas see dokument on läbi teinud õigusliku ekspertiisi ja kui on, siis kes juristidest on kinnitanud selle dokumendi korrektsust? Tänan!

K. Raud
Selle dokumendiga on tutvunud juristid, kes on Ülemnõukogu liikmed. Selle dokumendiga on tutvunud riigiminister hr. Vare ja võib-olla et kogu ringi ei ole mõtet ette lugeda, kes selle dokumendiga on tutvunud ja selle dokumendi juures töötavad. Ma usun, et tuleb ka hulgaliselt täiendus-parandusettepanekuid. Osaga ma olen juba kursis ja ei ole ka hr. Lebedevil keelatud omapoolseid täiendusi ja parandusettepanekuid esitada, kui ta tunneb selle vajaliku olevat. (Hääled saalist.)

Juhataja
Ei, sellist nõuet esitada ei saa, praegu esitame küsimusi. Läbirääkimised tulevad.

K. Raud
Minu teada vaidleme veidi hiljem.

Juhataja
Nii. Ikka küsimused. Kõik teavad, mis tähendab küsimus. Sergei Petinov teab.

S. Petinov
Lugupeetud Raud, mul on selle dokumendi kohta kaks küsimust. Esimene. Öelge palun, milline on nende organisatsioonide, mida te siin nimetate, laialisaatmise reaalne mehhanism. Teine küsimus. Te äsja tegite täienduse üksikisikute kohta, ent õiguslikust küljest tõuseb kohe üles kodakondsuse küsimus, mis on siiani lahendamata. Eesti on vastavalt 20. augusti otsusele iseseisev sõltumatu riik. Kas see praegune otsus laieneb ka NSV Liidu kodanikele? Tänan!

K. Raud
Esimese küsimuse kohta, mismoodi on võimalik tagandada oma ametikohtadelt. Vaatame, siin on eraldi nimetatud näiteks omavalitsusjuhte ja ametiisikuid ja siin on erinevad protseduurid. Küsimus on nimelt selles, et ei ole võimalik ametiisikuid ja mingeid teise grupi persoone, nagu näiteks volikogu esimeest, tagandada ühe ja sama reeglistiku järgi. Kui te vaatate, siin on olemas 4. punkt, mis hõlmab punktid 1 kuni 3 ja seal loetletud isikud ja organisatsioonid ning nimelt on prokuratuuri asi otsustada, mismoodi ühel või teisel juhul peab toimima. Tähendab, ühiskondlikud organisatsioonid, kes on tegutsenud seadusevastaselt, on kutsunud üles lõhkuma riiki ja tagandama seadusandlikku võimu, neid on võimalik tunnistada seadusevastaseks. Teatavasti on ühiskondlikud organisatsioonid registreeritud Ülemnõukogu Presiidiumi või valitsuse poolt ja pärast seda, kui on saadud tunnistused selle kohta, et on olemas süüline tegevkäitumine nende organisatsioonide poolt, võivad neid registreerinud organid tühistada nende registreerimise ja tunnistada nad väljaspool seadust olevaks.

I. Toome
Lugupeetud juhataja, hea kolleeg Raud! Mul on kaks küsimust. Esimene. Kas teile ei tundu, et sellises redaktsioonis siiski see otsus nagu ei vasta meie 20. augustil 1991. aastal vastuvõetud otsusele riiklikust iseseisvusest? Ja teine küsimus. Kas teile ei tundu, et me parandaksime selle vea ilusti ära, kui me 1. lõike lõppu kirjutaksime – ise te pakkusite selle mõtte mulle välja –, et lähtudes Eesti Vabariigi ja Vene NFSV vahel sõlmitud riikidevahelise lepingu vaimust, Ülemnõukogu otsustab ... Sellega me täidaksime kenasti oma kui lepingupartneri kohust.

K. Raud
Ma ei vaidlusta teie ettepanekut. Ma olen sellega nõus. Siin võib-olla on vaja natukene aru pidada, kas see tuleb teha mingil kombel preambulas või tõepoolest kõige lõpus. Ma arvan, see probleem on lahendatav, kui te võib-olla olete nii kena ja esitate konkreetse ettepaneku.

Juhataja
Suur tänu, kolleegid! Ma tahan nüüd juhtida tähelepanu sellele, et me oleme täna juba kaua töötanud. Kõik need mõtted, mis sisaldavad hinnangut, jätame läbirääkimistesse, esitame praegu küsimusi, kui keegi millestki aru ei saa. Mul on juba laekunud parandusettepanekuid. Näiteks Heinz Valk teeb ettepaneku lülitada preambulasse niisugune lause: "Lähtudes heanaaberlikest suhetest Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel jne." Tähendab, esitame praegu ikka küsimusi, mängud jätame sõnavõttudesse, läbirääkimised tulevad. Enn Leisson.

E. Leisson
Lugupeetav ettekandja, kas te võtsite nüüd arvesse, et 5. punktis on "sõjaväeosade" kaks korda? Esimene on liigne.
Ja teine küsimus. Eile õhtul luges kesktelevisioonis Vene Föderatsiooni seaduseelnõude ja seaduslikkuse komisjoni esimees Šahrai ette Vene Föderatsiooni presidendi käskkirja nr. 63. Kas te vehkisite selle teksti sealt pealt maha? Mälu järgi ma ütlen, et see on sõna-sõnalt täpselt sama.

K. Raud
Ma tunnistan, et seltsimees Šahrai luges ette palju ukaase. Mõnda nendest ma kuulasin ka, aga ma tõesti ei tea, kas nende hulgas oli nr. 63. Igatahes ma pean tunnistama, et ei ole nende pealt maha viksinud. Mis puudutab seda, et "sõjaväeosad" on kaks korda, siis jah, tõepoolest, see on kahe silma vahele jäänud. Ma tänan tähelepanu juhtimise eest!

А. Junti
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Mul ei ole ettekandjale küsimust, mul on kaks ettepanekut.

Juhataja
Ettepanekud läbirääkimistel või mulle kirjalikult!

A. Junti
Tänan! Siis ma panen ennast läbirääkimisteks.

K. Raud
Lugupeetud kolleegid, mul on teile omakorda ettepanek. Kui te tahate esitada ettepanekuid küsimuste vormis, võib-olla oleks targem teha vaheaeg ja korjata need ettepanekud kokku? Vaadake, 6. punktis on öeldud ka, et moodustada komisjon. Minul omakorda oleks ettepanekuid komisjoni koosseisu kohta. Võib-olla on teilgi, korjame kõik need ettepanekud kokku ja sel juhul jätkame juba konkreetselt nende ettepanekute arutamist.

Juhataja
Aitäh, Koit Raud! Las ma selle istungi juhatan veel ise lõpuni. Tänan veel!
Teeme niimoodi. Esitame küsimusi, kas on nii või miks ei ole naa. Ja saame ruttu läbi, siis võime vaheaegu teha. Aleksandr Labassov.

А. Labassov
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Te juba selgitasite, et punktis 2 mainitud ühiskondlikke organisatsioone, kes täitsid või kutsusid üles täitma NSV Liidu Riikliku Eriolukorra Komitee otsuseid, saab ebaseaduslikuks tunnistada ja laiali saata kohtu korras juurdluse tulemuste põhjal. Kuid kas teile ei tundu, et tuleks eristada organisatsioonide juhte organisatsioonidest enestest? Nii, nagu näiteks tegi teaduslik-tööstusliku liidu president A. Volski, kes tagandas kõigilt ametikohtadelt Tizjakovi, ent ei puutunud riiklikku assotsiatsiooni, mis üldiselt võttes ei peaks vastutama oma juhi tegude eest. Kas teile ei tundu, et ka siin tuleks eristada?

K. Raud
Mulle tundub, et niisugustes nüanssides vahetegemise ja lõpliku hinnangu andmisega, kellel mispidi õigus on või kes millekski õigustatud oli, tegeleb siiski prokuratuur. Ega prokuratuuriuurimine ei pea tähendama alati lõplikku süüdimõistmist.

J. Kass
Lugupeetud ettekandja, hr. Raud! Kas käesolev otsus hõlmab ka Eesti Vabariigis NSV Liidu relvajõudude territooriumil tegutsevat raadiot ja TV jaama "Nadežda"? Viies punkt nagu kaudselt hõlmaks, aga minu jaoks liiga kaudselt. Võib-olla mõnede teiste punktidega seda katta?

Juhataja
Koit Raud, ma vabandan. Ma informeerin, et kaasettekanne on valitsuselt ja valitsuse otsusega ta likvideeritakse. See ei ole meie tase. Selle otsuse tase.

J. Kass
Kas Ülemnõukogu tase on nii madal või?

K. Raud
Võib-olla ma lisaksin omalt poolt, et kui hr. Kass natukene järele mõtleb, siis see väeosa, kes hoiab oma territooriumil konstitutsioonivastaselt tegutsevat raadiojaama, muutub ka ise selle tegevuse läbi seadusega vastuolus olevaks ja langeb ka ise Nõukogude õiguskorra karistuse alla.

Juhataja
Niipalju selgituseks Johannes Kassile, et valitsuselt on kaasettekanne ja "Nadeždast" on seal juttu. Heldur Peterson.

H. Peterson
Lugupeetud ettekandja, kas te olete kursis, et taolisi otsuseprojekte on minu teada siin saalis tehtud veel ja ka mul endal on tehtud taoline pöördumine presiidiumi ja vastavalt kolme komisjoni poole. Võib-olla saaks ka midagi nendest ühitada?

K. Raud
Natukene olen kursis, palju ei ole. Palun tehke ettepanekud, ühendame jõud.

Juhataja
Jälle on mul võimalus informeerida hr. Petersoni. Sellega tegeleb komisjon, ta oli suunatud komisjonidesse. Nii et antud juhul võiks kõne alla tulla parandusettepanekute esitamine selle eelnõu juurde. Sergei Sovetnikov.

S. Sovetnikov
Lugupeetud hr. Raud! Mul on küsitus 1. punkti kohta. Kuidas tagandatakse kohalike omavalitsusorganite juhte? Aga kui nad ei nõustu sellega?

K. Raud
Ei saanud aru, milliste organite?

S. Sovetnikov
Kohalike omavalitsusorganite juhte, näiteks linnavolikogu esimehe tagandamist, kui volikogu on kategooriliselt selle vastu. Ja teinegi küsimus. Kas on eetiline alustada noore iseseisva vabariigi parlamendi tegevust sellise repressiivse seadusega?

K. Raud
Ma vastan mõlemale küsimusele. Esimesele küsimusele vastan niimoodi, et on olemas kindlad protseduurireeglid, mismoodi võiksid käia omavalitsusjuhtide tagandamised. Näiteks kas volikogu esimeeste puhul võib prokuratuur teha esildise või jätta selle tegemise vastavalt volikogule oma volikogu juhilt või ka volikogu liikmelt, rahvasaadikult saadikupuutumatuse äravõtmiseks. Näiteks – ma rõhutan, näiteks; ma ei taha midagi halvasti öelda –, kui külanõukogu saadik hr. Sovetnikovilt kohalik külanõukogu ei ole nõus saadikupuutumatust ära võtma, siis läheb see asi lahendamisele näiteks rajooninõukogusse, või kui rajooninõukogu ei ole nõus, siis on selles küsimuses pädev Ülemnõukogu Presiidium.

Ametiisikute kohta on loomulikult protseduurireeglid teised, sellepärast ei ole ka siin punktis öeldud konkreetselt, kes, keda ja kuidas hakkab tagandama.

A. Junti
Mul ei ole ikka veel küsimus.

Juhataja
Kas on sõnavõtusoov?

A. Junti
Jah.

Juhataja
Selge. Lülitame tellimuse uuesti sisse. Kas ettekandjale on veel küsimusi? Ei ole. Suur tänu, Koit Raud. Palun kaasettekandeks kõnetooli hr. Raivo Vare.

R. Vare
Lugupeetud härra spiiker, lugupeetud Ülemnõukogu! Selle kaasettekande raames lubage mul ette kanda, et vabariigi valitsus oma tänahommikusel istungil tegeles põhimõtteliselt samade probleemidega ja kavandas konkreetsed abinõud, mida me oleme asunud realiseerima. Sellega seoses ma märgin, et moodustati kaks valitsuskomisjoni. Üks komisjon, mille juhiks kinnitati mind, peab välja selgitama organisatsioonide, omavalitsuste ja ametiisikute osaluse selles kuritegelikus riigipöördekatses ja ta peab oma esialgsed töötulemused ja ettepanekud esitama valitsuse esmaspäevasel istungil. Teine komisjon, valitsuskomisjon, mille eesotsas on majandusminister Leimann, peab tegelema riigipöördekatsest tingitud majanduslike kahjude tuvastamisega ja ka oma tööst ette kandma 26. augustil valitsuse istungil. Eesmärk on läbi viia esialgne hindav töö, mis võimaldaks astuda juba järgmisi konkreetseid samme. Samal ajal on kahtlemata mitmeid praktilisi küsimusi, mis vahest kuuluvad valitsuse kompetentsi, kuid mille lahendamine oleneb otseselt ka poliitilisest otsustusest.
Ja nüüd ma sellega jõuangi pakutavate projektide juurde ja nimelt valitsuse arvates võiks ja peaks olema kindlasti Ülemnõukogu poolt antud poliitiline iseloomustus. Seepärast me ei paku ka omalt poolt mingit konkreetset sõnastust, me räägime põhimõtteliselt. Kuid sisuliselt see sisaldub ühel või teisel kujul ka nendes punktides, mis projektides on pakutud, kuid võib-olla oleks otstarbekam sõnastada see natukene selgemalt.
Teiseks on ilmselt Ülemnõukogul vaja mõelda ka iseenda suhtumisest ja see on küsimus, mis kuulub Ülemnõukogu enda kompetentsi ja peaks võib-olla sõnaselgemalt leidma kajastamist ka selles otsuses, kuid see on teie probleem.
Ja kolmas on ettepanek, et need sammud, mis on kavandatud, mis on realiseerimisel, ja valitsuskomisjonide töö tulemuse põhjal valitsuse võetud meetmed, ettepanekud Ülemnõukogule nendes küsimustes, mis vajavad Ülemnõukogu otsustust, et need küsimused oleksid võetud Ülemnõukogu istungjärgu päevakorda, ütleme, kahe nädala pärast. Ja peaks mõtlema, kuidas need peaksid olema täpsemalt formuleeritud. Tähendab, meie arvamus on, et spetsiaalselt Ülemnõukogu erivolitustega Ülemnõukogu komisjoni moodustada vist ei ole mõtet ja need küsimused, mis on valitsuse kompetentsis, valitsus lahendab ära. Need, mis nõuavad Ülemnõukogu otsustust, on niikuinii vaja Ülemnõukogu tasandil ära teha. Mis puutub aga nendesse poliitilistesse rakenduslikesse punktidesse, mis on projektis teemade 1, 2, 3 ja 4 all, siis siin ma toetaksin täiel määral sisalduvaid mõtteid, formuleeringute üle ma ei hakkaks väitlema, sest see on juba tehnika küsimus. Mis puudutab 5. punkti, siis siin on küsimus mitte ainult formuleeringus, vaid võib-olla ka sisus. Ma pakun välja, et te arutaksite selle läbi ja kaaluksite formuleeringu laiendamist sellest aspektist, et see puudutaks mitte ainult neid väeosi, mis osalesid otseselt riigipöördes. Paraku me peame arvestama ka seda, et neid väeosi, mis siin viibivad ja otseselt võib-olla aktiivselt ei tegutsenud, on muidugi väga palju. Tuleb fikseerida see põhimõte, et tuleb asuda ikkagi vägede väljaviimisele, mitte ainult üksikute väeosade väljaviimisele. Mis puudutab 6. punkti, siis lähtuvalt meie ettepanekust n.-ö. kontrollija ja tribunali volitustega komisjoni vist vaja ei ole. Küll aga võib vaja olla seda komisjoni, kes vaataks ja arutaks Ülemnõukogu-siseseid küsimusi. Need on meie ettepanekud. Aitäh!
Juhataja
Hr. Varele esitatakse kindlasti küsimusi, eriti konkreetsete otsuste kohta, mis võivad käsitleda ühte või teist persooni või objekti. Millised on küsimused? Kes nüüd esitab küsimuse? Koit Raud Arvo Junti koha pealt? Arvo Junti, tähendab.

A. Junti
Hr. Vare, ma loodan, et te olete nii kena ja esitate oma ilusad ettepanekud ka kirjalikult. Aitäh!

Juhataja
Suur tänu! Ma arvan, et hr. Vare seda teeb. Ülle Aaskivi.

Ü. Aaskivi
Hr. Vare, kui ma teist õigesti aru sain, siis oma esimeses ettepanekus te soovisite, et Ülemnõukogu selles dokumendis annaks üldise hinnangu ka toimunu kohta. Kas teie arvates ei piisa sellest hinnangust, mille Ülemnõukogu andis sündmustele juba esmaspäeval? Aitäh!

R. Vare
Jah, piisab küll, juhul kui see oleks siin tekstis seostatud näiteks selle esmaspäevase hinnanguga, oleks sellest tuletatud. Jah, näiteks viiteliselt tuletatud. See võtaks selle probleemi täiesti maha.

Juhataja
Suur tänu! Tundub, et rohkem küsimusi ei ole, hr. Vare. Suur tänu!
Avan läbirääkimised. Vladimir Lebedev.

V. Lebedev
Lugupeetud kolleegid! See dokument on üsna huvitav, ta meenutab mulle mõningaid 30-ndate aastate vastavate organite dokumente, kuid me elame ju praegu vabas demokraatlikus riigis. Esiteks. Selle otsuse järgi pannakse meile ette kohaldada repressiivseid meetmeid tegude suhtes, mis leidsid aset enne selle otsuse vastuvõtmist. Teiseks olid kõik siis väljaantud dokumendid asepresidendi ja peaministri allkirjaga. Arvan, et meil ei tuleks kiirustada, peaksime NSV Liidu Ülemnõukogu ja NSV Liidu Prokuratuuri hinnangud ära ootama. Nagu te teate, on sellised ülesanded neile antud.

Nüüd sellest, mis puudutab meie dokumenti. Inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 11 punktis 1 on öeldud, et igal inimesel, keda süüdistatakse kuriteos, on õigus sellele, et teda peetaks süütuks kuni tema süülisuse kindlakstegemiseni seaduslikus korras avalikul kohtulikul arutamisel, kus talle on tagatud kõik võimalused kaitseks. Seepärast ma arvan, et kõike tuleb otsustada kohtu korras, mitte aga siin deklaratsioonide ja avaldustega.

Ma ei taha kommenteerida neid punkte, kuid mul tekkis neist punktidest selline mulje, et üleüldse on see paber, vabandagu mind selle kokkupannud kolleegid, kõigi nende õigusnormide jalge alla tallamine, mis toimivad kogu maailmas, isegi sellises riigis, nagu seda oli Tšiili viis aastat tagasi. Ma leian, et see on kogu demokraatia täielik hävitamine, täielik demokraatlike põhimõtete eiramine. Ma tahan teid hoiatada, lugupeetud kolleegid, mulle tundub, et on algamas, ehk on see jämedalt öeldud, nihkumine fašismi ja diktatuuri, etnokraatliku diktatuuri suunas. Tänan!

Juhataja
Suur tänu! Ma küsin kompuutrimeeste käest, kas meil on mälus ka kõnesoovijaid. Ei ole? Ah soo, viis on. Ma teen ettepaneku lõpetada läbirääkimised pärast Arvo Junti kõnet ja Jüri Rätsepa sõnavõttu.

Kohaloleku kontroll. Kohal on 62 rahvasaadikut, puudub 42.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised antud päevakorrapunktis sellise arvestusega, et viimane kõnepidaja oleks Arvo Junti ja viimane sõnavõtja Jüri Rätsep? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 55 rahvasaadikut, vastu ja erapooletuid ei ole. Läbirääkimised lõpetatakse eespool öeldud tingimustel. Palun kõnetooli Priidu Priksi.

P. Priks
Härra juhataja, lugupeetud kolleegid! Äsja kuulsite hr. Lebedevi irvitavat hinnangut meie praeguse tegevuse kohta. Kahjuks mina olen selles suhtes juba nii-öelda paksunahaline, sellepärast et Kohtla-Järve linnavolikogus võib selliseid asju kuulata mitte üksikute saadikute kohta, vaid Eesti Ülemnõukogu kohta, Eesti valitsuse kohta, Eesti juhtide kohta jne. Teiseks. Siin öeldi, et ärme kiirustame, selle asjaga ei ole suurt kiiret. Tegelikult on küll. Selle näiteks ma tahan tuua üksikud faktid ainult eilsest tegevusest Kohtla-Järvel. Nende kohta mul ei ole küll dokumenti, aga mu telefon oli praktiliselt terve öö n.-ö. tegevuses. Toon lihtsalt toimunust üksikud punktid teie vaatevälja.

21. augustil kell 11.45 olid Kohtla-Järve ettevõtete direktorid kutsutud linnanõukogu esimehe Tsvinjovi juurde. Tsvinjov teatas, et Kohtla-Järvel on moodustatud staap riikliku eriolukorra komitee otsuste täideviimiseks. Staabi koosseisu kuuluvad linnanõukogu esimees Tsvinjov, linnapea Korb, politseiprefekt Romantšenko, KGB esindaja ja garnisoni ülem Tumko. KGB esindaja nime ei olnud. Ettevõtete juhtidel kästi punktipealt täita selle eriolukorra komitee otsust nr. 1 ja mitteallumise puhul lubati kohe ametist maha võtta. Kontroll tehti ülesandeks linnavalitsusele, personaalselt härra Korbile. Öeldi, et kui ta seda ei tee, siis ta võetakse kohe ametist maha. Teatati, et selle nn. komitee otsuste juurutamise initsiatiivgruppi kuuluvad linnanõukogu esimees Tsvinjov, linna tsiviilkaitsestaabi ülem polkovnik Tihhomirov, kompartei linnakomitee esimene sekretär Smirnov ja garnisoni ülem Tumko. Tsvinjovi ja Smirnovi käsu kohaselt sundisid relvastatud isikud Kohtla-Järve sideülemat pr. Kudrjavtsevat välja lülitama Eesti Raadiot transleeriva raadiovõrgu ja ruumi jäeti relvastatud valve kuni 19.45-ni. Need on üksikud faktid, millest mulle teatati telefoni teel, ja ma lugesin enda kohuseks nendest teile ette kanda. Tänan tähelepanu eest!

E. Leisson
Lugupeetud hr. Nugis, lugupeetud kolleegid! Teatavasti ajaloo seaduspärasused kujunevad juhuslikest kokkusattumustest. Varajasel hommikutunnil 19. augustil 1591. aastal jätsid Krimmi khaani väed maha Moskva sõjalaagri ja mongoli-tatari ike lõppes veretult.

Varajasel hommikutunnil 19. augustil 1991. aastal arreteeris NSV Liidu presidendi Eesti NSV Ülemnõukogu XI koosseisu saadik Kohtla-Järve Jõhvi valimisringkonnast nr. 95 Igor Mihhaili p. Maitsev, sündinud 1935. aastal, NLKP liige 1958. aastast, lennuväe kindralpolkovnik, NSV Liidu Õhukaitsevägede ülemjuhataja 1984. aastast.

Kahtlemata on see projekt, mille me kindlasti ka vastu võtame, täna väga tähtis, kuid ma arvan siiski, et selle oleks pidanud tegema Ülemnõukogu töö vaheajal, kas või öösel, Ülemnõukogu Presiidium. Minu meelest on see nüüd üks niisugune ere näide, kuidas presiidium jättis kasutamata talle antud volitused ja jättis oma töö tegemata, tuues selle siia saali. Selle asemel, et tsiteerida inimõiguste deklaratsiooni Ülemnõukogu kõnesaalis, oleks võinud Lebedev siit endale ette lugeda kriminaalkoodeksi paragrahve, mis käsitlevad riigireetmist ja taolisi südametunnistuse ja enesehinnangu kaotanud inimese tegudele antavaid ametlikke hinnanguid. Ma leian, et meie Ülemnõukogu avaldus ja selles antud hinnang on seda väärtuslikum, et see on antud riigipöörde käigus, kui ei olnud veel selge, millega kogu see ettevõtmine neile avantüristidele lõpeb. See oli meie poolt võib-olla üks esimesi tõeliselt kodanikutundega, tõeliselt otsustav, tõeliselt südametunnistusele baseeruv hinnang ja ma olen selle üle väga uhke, et me tegime seda just nimelt riigipöörde ajal, aga mitte tagantjärele üleolevalt võidujoovastuses. Ma tänan!

S. Petinov
Lugupeetud kolleegid! Järgmisel päeval pärast riigipööret andsin ma "Aktuaalsele Kaamerale" lühiintervjuu, kus ütlesin, et Moskvas toimunud riigipööre on mingil määral seaduspärane nähtus. Ilmselt võiks mind praegu võtta selle eest kriminaalvastutusele. Ma tõepoolest arvan, et Moskvas asetleidnud sündmused olid küpsemas. Selle eest hoiatasid kaudselt teatud inimesed, kes tulid hiljem konstitutsioonivastaselt võimule. Sellekohase avalduse tegi Krjutškov oma esinemises NSV Liidu Ülemnõukogu kinnisel istungil, seda deklareeris Krjutškov ka viimasel NSV Liidu rahvasaadikute kongressil, rääkides olukorrast riigis. Kokkuvõttes NSV Liidu president arvatavasti mõistis olukorda, mis oli tema ümber kujunenud.

Nüüd sellest, mis puutub huntasse. Ka mina tahaksin, et kõik oleks selgeks räägitud ning minu seisukoht oleks mingil määral teada minu lugupeetud kolleegile. Mulle tundub, et me ei peaks siin üle pingutama. Pole ju võimu haaranud inimesed kuskilt mujalt tulnud, pole nad ka puhtsõjaväelased, kes tulid selleks, et panna toime sõjaväeline riigipööre. Ning sõna "sõjaväeline", nagu te mäletate, tõmmati lõpuks maha ka Eesti Ülemnõukogu poolt vastuvõetud dokumentides. Oli asepresident, oli peaminister, need olid riigi juhtivad ministrid, see tähendab, et need polnud juhuslikud võimu haaranud inimesed. Nii või teisiti on nad kõik selle võimu ametlikud esindajad. Ning seetõttu inimesed, kes osutusid sellesse ülitõsisesse riiklikku konflikti sissetõmmatuks, käitusid täiesti ebateadlikult. Seda tuleb mõista, enne kui hakata mingeid otsuseid langetama.
Eile esines televisioonis Štšerbakov, riigi peaministri esimene asetäitja. Isegi temal polnud aimu, mis sai Gorbatšovist, mis on tegelikult juhtunud. Ta sai sellest teada massiteabevahendeist. Seda võib muidugi mitte uskuda, selle üle võib muiata, nagu teevad seda mõningad end kõiketeadjaks pidavad kolleegid, ent ilmselt on see just nii.

Nüüd dokumendist. Minu meelest kujutab ta endast, te vabandage mind, paradokside kogumit. Alustagem sellest, et me oleme taastanud riigi iseseisvuse. Ainus, mida me võime selle dokumendiga teha, on anda need NSV Liidu kodanikud ja NSV Liiduga seotud ametiisikud välja sellele riigile. Enamat on praegu võimatu teha, see on maksimaalne, mida võiks teha. Koit Raud püüdis vastata küsimustele, kuid vabandage, vastust oma peamistele küsimustele ma ei saanudki. Organisatsioonide laialisaatmine. Toon näite. Interliikumine on siiani registreerimata. Huvitav, mil moel kavatseb Ülemnõukogu selle laiali saata. Teda on juba püütud laiali saata, ent ta eksisteerib ja tegutseb siiani. Kuidas seda laiali saata? Ma ei esita asjatuid küsimusi. On tarvis, et ei oleks tühje pabereid, et oleksid dokumendid, mis töötaksid. Kui aga Ülemnõukogu pole millekski peale poliitiliste avalduste vastuvõtmise suuteline, siis tuleb nii ka öelda, et me pole suutelised vastu võtma elulisi otsuseid. Alles üleeile me deklareerisime, et katkestame igasugused läbirääkimised NSV Liiduga. Nüüd järsku ilmub välja punkt 5, mis teeb Eesti delegatsioonile ülesandeks pidada NSV Liiduga läbirääkimisi. Kus on teie järjepidevus, härrased?
Järgmine küsimus. Täna puudub meil igasugune õiguslik baas. Ma rääkisin sellest algusest peale. Me oleme nüüd iseseisev riik ilma mingi õigusliku aluseta, ilma põhiseaduseta ja püüded viidata mingile seadusandlusele on, vabandage, viited teise riigi seadusandlusele. Need pole nüüd meie seadused. Meil puudub kriminaalkoodeks, millest me lahti ütlesime, me eitasime ka Eesti NSV konstitutsiooni. Me kirjutasime oma deklaratsioonis, et meil need seadused ei kehti. Mina aga tuletan teile meelde, et Eesti NSV seadusandlus oli NSV Liidu seadusandluse täpne koopia. Nii et tehkem endale selgeks, mis seaduste järgi hakkame kõiki neid kohtupidamisi korraldama. See saab olema meie õiguskaitseorganitele väga raske protseduur. Ning poleks paha, kui siin esineksid mitte üksnes üldjuriidilist haridust omavad riigiministri esindajad, vaid ka otseselt kriminaalkoodeksiga töötavad inimesed. Oleks hea kuulata ära prokurör, Ülemkohtu esimees. Kuidas ta hakkab meie otsust täitma? Mis puutub poliitilisse hinnangusse, siis tõesti, keegi ei saa meid keelata andmast poliitilist hinnangut. Andkem siis see. Keegi meie saadikutest ütles, et poliitilise hinnangu andmine oli tark tegu, ent mulle pole päriselt selge, mida me tahame sellele veel lisada. Tänan!

K. Koha
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Tahan tänada Koit Rauda ja tema kolleege, kes töötasid välja selle otsuseprojekti. Ja on ka parandusettepanekuid. Kuid tahan südame pealt ära öelda mõned mõtted. Oleme siin saalis kogu aeg olnud nagu kaks poolt: üks pool see, kes tahab oma ühiskonnas taastada oma seaduslikku korda ja organiseeritust, ja teine pool, kes on alati tahtnud säilitada ülemvõimu, teise riigi ülemvõimu, et meie vabadus võiks küll silmakirjalikult olla, kuid see peab käima teise tahte alusel. Kuid nendel pöördelistel päevadel selgines ühe osapoole tegelik pale. Sest sellel raskel minutil Eesti pool, ütleme siis niimoodi välja, jäi endale truuks ja just truuks selles, et ta austab seadust ja seaduslikkust ja ka neid õigusi. Teine pool lähtus ainult konkreetsest olukorrast ja müüs ennast uuesti uuele peremehele. Minu meelest on see kõige kurvem. Ohutunne tekib sellest, et siin saalis nõutakse väga tihti (eriti veel, kui loetakse raamatust maha) totaalset õigust, ainult totaalset õigust. Kuid unustatakse üks pisike detail – õigused garanteerivad kohustused. Kohustustest ei taheta kunagi rääkida. Räägitakse kogu aeg: võrdsed õigused, võrdsed inimõigused, võrdsed kodanikuõigused jne., jne. Kuid mis garanteerivad need õigused, sellest meie härrasmehed ei taha kunagi rääkida. Sellepärast toetan igati selle otsuse vastuvõtmist, kuid teen ühe parandusettepaneku. Lisada punkt selle otsuse projektile: "Eesti Vabariigi Valitsusel taastada majanduspiir Narvas ning tagada seaduste täitmine kogu riigi territooriumil." Et kogu riik Eesti Vabariigis oleks kaetud ühtse seadustikuga ja et ei oleks mingeid muid normatiivakte. Aitäh!

A. Junti
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Kõigepealt ma tahaksin ühineda hr. Leissoni mõttega, et Ülemnõukogu Presiidium ja sealhulgas ka kindlasti mitte ainult tema aparaat, vaid ka tema liikmed on jätnud paljuski oma teod tegemata, seetõttu tuleb meil täna siin ilmselt mõnda aega olla, et seda projekti viia sellisele tasemele, et me saaksime selle poolt või ka vastu hääletada. Seda esiteks.

Teiseks. Antud projekt on välja tulnud ühe kindla eesmärgiga ja ma saan aru, et demokraatia реаb ennast ise kaitsma. Peab kaitsma selleks, et demokraatlike põhimõtete säilimine oleks tagatud ja et oleks tagatud rahva vaba valik ka tulevikus. Demokraatia kaitse sisaldab endas ka rangete konstitutsiooniliste, seaduslike sanktsioonide rakendamist rikkujate suhtes. Otsustuse on õigustatud vastu võtma selle riigi võim, kus õiguse vastu suunatud kuritegu toime pandi. Me oleme andnud nendele sündmustele, mis viimase kolme päeva jooksul Eestis, eriti aga NSV Liidus toime pandi, oma hinnangu. Kõik siin saalis ei ole oma selget otsustust nende sündmuste kohta veel teinud, seetõttu tahaksin mitmete eelkõnelejate puhul märkida, et ei ole õige tarvitada sõna "meie", kui me räägime kahe päeva eest toimunud sündmuste hinnangutest. Kuid meie siiski võiksime rääkida ja rääkida mitte ainult eesti rahva nimel, vaid me võiksime rääkida kaudselt ka isegi vene rahva nimel, sest vene rahvas on oma vabalt valitud esindajate kaudu sõlminud meie vabalt valitud esindajatega ühe väga paksu ja põhjaliku lepingu, millele meie ja vabalt valitud vene rahva esindajad kirjutasid alla 12. jaanuaril 1991.

Ma tahan tsiteerida selle lepingu 8. artiklit, mis minu arvates on meie tänase otsustuse üks põhilisemaid aluseid peale fakti enda. See on siis Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi ja Eesti Vabariigi riikidevaheliste suhete aluse lepingu 8. artikkel ja see kõlab järgmiselt:
"Kõrged lepingupooled kohustuvad oma territooriumil seadusandlikult keelustama selliste organisatsioonide ning gruppide loomist, kelle eesmärgiks on teise lepingupoole iseseisvuse ja suveräänsuse vägivaldne hävitamine või vägivaldne võimuhaaramine, ja tõkestama nende tegevust. Lepingupooled võtavad endale kohustuse teha koostööd võitluses organiseeritud kuritegevuse ja rahvusvahelise kuritegevuse vastu, kurjategijate vastastikust väljaandmist reguleeritakse pooltevahelise erikokkuleppega."

Ma arvan, et selles artiklis on vastus väga mitmetele protestivatele inimestele ja siin saalis täna ja võib-olla ka järgnevatel päevadel kaudselt protestivatele ja kahtlustavatele inimestele. Aitäh!

P. Kask
Kallid kolleegid, andke andeks, kui mu sõnavõtt on liiga akadeemiline. Ma tahan meenutada meile kõigile, mida meie praegusest olukorrast arvab politoloogia, arvavad need teadlased, kes on uurinud maailma ajaloolist kogemust, kes on uurinud neid riike, kus demokraatia on sündinud ja jälle kadunud, kus ta on asendunud ebademokraatlike režiimidega. Nagu näitavad uuringute tulemused, tunnistavad demokraadid kõikidel sellistel juhtudel tagantjärele, et nad näitasid oma vastaste suhtes üles liigset tolerantsi, leebust, liigset pehmekäelisust. See sõnum peaks mõtlema panema need, kellele meie tänased ettekanded ja sõnavõtud tunduvad liigselt karmid ja halastamatud. Tänan!

J. Rätsep
Kallid kolleegid, mul on kahju, et Vladimir Lebedev läks selleks ajaks saalist ära, kui ma tahtsin tänu avaldada õigusalaste etteheidete eest. Sest minu osalise süü tõttu on § 4 eelviimasel real veel üks nõukoguliku õigusfraseoloogia rudiment. Me tahame sellest lahti saada ja sellepärast ma teen ettepaneku jätta välja sõna "selgitamaks". Ja seletan nüüd ära, millepärast. Terve nõukogude aeg on õigusemõistmine suures osas seisnenud süü selgitamises, mis tähendab süü otsimist ja üsna tihti ka selle leidmist sealt, kus teda ei ole. Sellega seoses see sõna on tõepoolest ekslik. Ja ma arvan, et see oligi see, mis Vladimir Lebedevi kui juriidiliste eriteadmistega isikut eriti häiris. Ma teen siis ettepaneku, et nendel organisatsioonidel tuleks tegelda süü ja vastutuse küsimuste lahendamisega, mis on vaieldamatult neutraalsem väljend. Mis veel sellessesamasse sättesse puutub, siis on ilmaaegu puhevile mindud, sest küsimus ei ole üldse kriminaalvastutuses. Ei ole ka süüs, mida saab kindlaks teha ainult kohus. Süü mõiste on laiem. Süü võib olla ka töötajal, kes rikub näiteks töödistsipliini. See tekst on täiesti neutraalne, täiesti kooskõlas tulevase Eesti õigussüsteemi fraseoloogiaga.

Juhataja
Suur tänu! Kolleegid, läbirääkimised on lõppenud. Parandusettepanekud on praegu töös autorite juures. Protseduuriliselt on juba laekunud ettepanek, et ka see otsus vastu võetaks nimelisel hääletamisel. Kuidas lood on, kas autorid on valmis juba lõppsõnaks ja siis parandusettepanekute läbihääletamiseks või vajatakse veel aega, et nõu pidada? Koit Raud, palun avaldada oma seisukoht.

K. Raud
Lugupeetud juhataja, parandusettepanekuid on üsna palju ja tihtipeale on need, kuidas nüüd öelda, mitte just lausa üksteisele vasturääkivad, aga umbes sinnapoole. Meil läheb siiski veel aega umbes paarkümmend minutit, et saada kokku lõplik sõnastus. Aitäh!

Juhataja
Vaheaeg 20 minutit. Mul on siin veel parandusettepanek. Paluks kedagi järele tulla.

V a h e a e g

Juhataja
Kolleegid! On aeg jätkata. Kõrged rahvaesindajad, palun oma istekohtadele! Kolleegid, istungjärgu töö jätkub. Kontrollime kohalolekut. Kohal on 73 rahvasaadikut, puudub 31.
Kolleegid, enne ettekandja lõppsõna lubage minu poolt ka üks informatsioon, mis võib aidata kaasa meie otsuse vastuvõtmisele. Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee esimene sekretär hr. Sillari saadab sellise kirja: "Lähtudes kodurahu huvidest Eestis, teeb Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee seadusandliku initsiatiivi korras ettepaneku peatada Eesti Vabariigis nende organisatsioonide ja rühmituste tegevus, mis aktiivselt toetasid reaktsioonilist riigipööret NSV Liidus."
Ma palun lõppsõnaks kõnetooli hr. Koit Raua.

K. Raud
Lugupeetud kolleegid! Me oleme oma tööga enam-vähem valmis jõudnud. Ma arvan, et ma loeksin kõigepealt ette selle otsuse eelnõu uue redaktsiooni ja seejärel käsitleksin esitatud parandusettepanekuid.

"Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus "NSV Liidus ja Eesti Vabariigis toimepandud riigipöördekatse tagajärgede likvideerimise kohta".

Lähtudes Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 19. augusti 1991. aasta avalduse punktist 3 ning arvestades, et 19.–21. augustini 1991 NSV Liidus ja Eesti Vabariigis toimepandud riigipöördekatsele leidus toetajaid ka Eesti Vabariigi võimu- ja valitsemisorganites, ühiskondlikes organisatsioonides ja massiteabevahendites, ning tuginedes Vene NFSV ja Eesti Vabariigi riikidevaheliste suhete lepingu artiklile 8, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustab:

1. Eesti Vabariigi Prokuratuuril viivitamatult algatada uurimine nende ametiisikute, ühiskondlike organisatsioonide, asutuste ja ettevõtete juhtide ning üksikisikute seadusvastasest tegevusest süü ja vastutuse küsimuse lahendamiseks.

2. Tunnistada Eesti Vabariigi territooriumil tegutsevad ühiskondlikud organisatsioonid, kes täitsid või kutsusid üles täitma NSV Liidu Riikliku Eriolukorra Komitee otsuseid, seadusvastaseks ja laialisaatmisele või likvideerimisele kuuluvaiks.

3. Tagandada oma ametikohtadelt kõik riigi- ja omavalitsusorganite ametiisikud, ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide juhid, kes täitsid või kutsusid üles täitma ebaseadusliku Nõukogude Liidu Riikliku Eriolukorra Komitee otsuseid.

4. Teha Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ajakirjanduskomisjonile ülesandeks võtta seisukoht nende massiteabevahendite suhtes, mis kutsusid üles seadusvastasele tegevusele ja täitma Nõukogude Liidu Riikliku Eriolukorra Komitee otsuseid.

5. Teha Eesti Vabariigi delegatsioonile, mis on moodustatud läbirääkimisteks NSV Liidu ja Vene NFSV-ga, ülesandeks lülitada viivitamatult läbirääkimiste päevakorda küsimus nende väeosade kohesest väljaviimise Eesti Vabariigi territooriumilt, mis võtsid osa Nõukogude Liidu Riikliku Eriolukorra Komitee otsuste täitmisest, ning Eesti Vabariigi territooriumil dislotseeruvate Nõukogude Liidu väeosade väljaviimise osas lepingu sõlmimiseks.
6. Moodustada Ülemnõukogu komisjon Ülemnõukogu mõningate liikmete tegevuse uurimiseks riigipöördekatse läbiviimisel järgmises koosseisus (see on praegu otsuse eelnõu autorite poolt pakutud komisjoni koosseis, siin on kolleegidel õigus teha täiendusi, muudatusi, taandada kedagi kandidaatidest või lisada juurde, aga ma loen selle ette): Toomas Kork, Enn-Arvo Junti, Tiit Made, Priidu Priks, Koit Raud, Jüri Rätsep, Villu Jürjo, Jüri Kork, Valeri Kois.

7. Valitsusel lahendada oma pädevusest lähtuvalt käesoleva otsuse täitmisega seotud küsimused ning esitada Ülemnõukogu septembrikuu esimesel istungjärgul aruanne tehtud tööst ning ettepanekud küsimustes, mis nõuavad Ülemnõukogu otsustust."
Nüüd parandusettepanekutest.

Hr. Enn Tupp on esitanud parandusettepaneku 5. punkti suhtes. Minu meelest on seda arvestatud. Ma usun, et Enn Tupp aktsepteerib seda.
Nii. Härra riigiministri poolt esitatud ettepanekuid, valitsuse poolt esitatud ettepanekuid on arvestatud.
Hr. Koha poolt esitatud ettepanekuid, mis käsitlevad redaktsioonilisi parandusi, on arvestatud. Hr. Koha teeb ka ettepaneku lisada sellele otsuseprojektile veel üks punkt, mis on sõnastatud nii: "Vabariigi valitsusel taastada majanduspiir Narvas ning tagada seaduste täitmine kogu riigi territooriumil." Me arutasime seda ja leidsime, et nii või teisiti on see valitsuse ülesanne. Meie arvates ei olnud mõtet seda praegu eraldi uuesti üle rõhutada. Ma ei tea, kui hr. Koha soostub, siis ...

Juhataja
Üks hetk. Samas ma küsin, Koit Raud, kas Pavel Jermoškinil oli parandusettepanekuid? Ei olnud. Pavel Jermoškin tuleb maha võtta.

K. Raud
Ei. Minu meelest ei olnud midagi.

Juhataja
Sellel teemal ei ole midagi arutada. Kalju Koha.

K. Koha
Lugupeetud ettekandja! Minu ettepanek lähtub eelnevast tekstist, kuulates praegu seda teksti, leian, et minu ettepanek ei ole vajalik. Võtan maha. Aitäh!

Juhataja
Nii. Läheme edasi parandusettepanekutega.

K. Raud
Mitu ettepanekut on esitanud hr. Labassov ja meie arvates on neid arvestatud. Ettepanekute esimese punkti kohta on väga raske öelda, kas seda on arvestatud või mitte, sest otsuse eelnõu me koostasime eesti keeles. Siin on tõlke küsimus. Otsuse eelnõus teeb hr. Labassov ettepaneku kasutada sõnade возбудить следствие asemel sõnu начать расследование. Ma arvan, et see on juba tõlke kvaliteedi küsimus, aga ülejäänud hr. Labassovi ettepanekuid on arvestatud.

Juhataja
Aleksandr Labassov. Peame dialoogi. Kas rahuldab see vastus või ei?

А. Labassov
Mitte päriselt, mul on raske praegu kuulmise järgi otsustada. Ma selgitasin oma seisukohta hr. Varele ja veel teistelegi komisjoniliikmetele. Ei ole nii oluline, kas "algatada juurdlust" või "alustada uurimist". Üks minu parandus on arvesse võetud: punkt 4 muutus punktiks 1, kuid edasi tegin ma ettepaneku, et kõik ülejäänud punktid tuleneksid selle uurimise tulemustest, vältimaks voluntarismi otsuste vastuvõtmisel ning nõiajahi alustamist meie väikeses vabariigis. Saate aru, siit nähtub, et ülejäänud punktid ei tulene punktist 1. Või tundus mulle nii kuulmise järgi. Äärmisel juhul võiks need punktid peatada kuni juurdluse lõppemiseni, see oleks võimalik.

K. Raud
Me jääksime siiski selle variandi juurde, mille me teile ette lugesime, aga me peame tunnistama, et mõningates filoloogia küsimustes ja terminoloogilistes probleemides jääme esialgu nõrgaks, eriti vene keeles. Hr. Sovetnikov on esitanud parandusettepaneku ja see seisneb selles, et pakkuda kohalikele omavalitsusorganitele välja võimalus või teha neile ülesandeks anda poliitiline hinnang omavalitsusorganite juhtidele või ka üksikutele saadikutele ja siis juba kohalike omavalitsusorganite tasandil otsustada nende inimeste edasise töö küsimused. Meie leidsime, et selleks ei ole vaja Ülemnõukogu otsust, see õigus on kohalikel volikogudel nii või teisiti olemas ja seetõttu leidsime, et seda otsust arvestada ei saa.

Juhataja
Üks hetk, ma vahepeal küsin, kas Aleksandr Labassoviga on asjad klaarid. Ei pea midagi hääletusele panema?

K. Raud
Kas hr. Labassov soovib oma ettepanekut panna hääletamisele?

А. Labassov
Ma leian, et oleks soovitav panna. Kordan: "uurimise tulemuste põhjal" ja edasi "tagandada" ja siis "tunnistada kehtivaiks". On tähtis, et see kõik toimuks uurimise tulemuste põhjal.

Juhataja
Kas Koit Raud on sellega nõus?

K. Raud
Jah, loomulikult, aga mulle tundub, et ei saadud hästi aru. Esimene punkt käsitleb seda, et prokuratuuril algatada uurimine. Kedagi süüdi mõista saab siiski ainult kohus ja see on, kuidas nüüd öelda, ka küsimus. Oleneb sellest, missuguses käändes on sõnad eesti keeles, eks ole, süü ja vastutuse küsimuse lahendamiseks, aga anda hinnangut või kedagi süüdi mõista saab siiski ainult teisel tasandil, mitte uurimise protsessis või eeluurimise algatamisega.

Juhataja
Suur tänu, Koit Raud. Ma pean siiski vahepeal tegema kasvatustööd.
Selle otsuse eelnõu autorid on Koit Raud, Priidu Priks, Jüri Kork ja Toomas Kork. Nendel on midagi lõppsõna käigus öelda ja on öelda veel parandusettepaneku esitajal, kui ta tahab seda täpsustada. Kasutage neid kanaleid, teistel ei ole midagi öelda. Kui Pavel Jermoškinil, Liia Hännil ja Jüri Rätsepal parandusettepanekut ei ole, siis praegu kõnelda ei ole võimalik. Läheme edasi.

K. Raud
Hr. Heinz Valk on esitanud oma ettepaneku. Minu arvates on seda arvestatud. Hr. Rätsep on esitanud redaktsioonilise parandusettepaneku (sõna välja jätta), seda on arvestatud. Hr. Toome on esitanud oma parandusettepaneku, teda ennast küll ei ole, aga mulle tundub, et ka seda on arvestatud. Hr. Lippmaa on esitanud ettepaneku lisada otsusesse punkt Nõukogude armee poolt valitud Ülemnõukogu saadikute mandaatide tühistamise kohta. Meie arvates on siin nüüd niisugune asi, et valimisseadus, mille alusel valiti Nõukogude armeed esindavad saadikud, alles kehtib, seda ei ole muudetud, ei ole tühistatud ja pealegi on otsuses ka punkt sees, mis käsitleb seda, et komisjon peaks uurima nende saadikute tegevust, kes on riigipöördekatsele kaasa aidanud. Me ei leia põhjust praeguses otsuses pöörata erilist tähelepanu nendele saadikutele, kes praegu esindavad Nõukogude armeed.

Juhataja
Üks hetk, Koit Raud. Kas Jaan Lippmaa võtab tagasi?

J. Lippmaa
Ma palun see ettepanek edastada sellele komisjonile. Et selle küsimusega siiski tegeldaks, siis ma olen nõus seda siin mitte hääletusele panema ja tagasi võtma.

Juhataja
Selge. Hääletamisele ei lähe. Aitäh!

K. Raud
Ma ei eita, et probleem on olemas ja me peame selle lahendama käesoleva otsuseprojektiga.

Juhataja
Ei, Jaan Lippmaa ei nõua. Läheme edasi.

K. Raud
Kahjuks ei saa allkirjast aru, kelle poolt on esitatud parandusettepanek, aga see käsitleb neid inimesi, kes olid sunnitud riikliku erakorralise komitee otsustele alluma ja seda siis organisatsioonide kaudu, kui ma õigesti aru saan. Meie leidsime, et see on siiski iga isiku oma vaba valiku küsimus millelegi alluda või mitte alluda ja seda parandusettepanekut me arvestada ei saanud. Kas parandusettepaneku autoril on midagi öelda?

Parandusettepaneku on esitanud hr. Made. Tuleks kaaluda, kas panna otsusesse punkt meie valitsuse nende inimeste vastutusele võtmise kohta, kes hiljaaegu pidasid läbirääkimisi koalitsioonivalitsuse moodustamise üle nende inimestega, kes hakkasid tegema koostööd huntaga. (Aplaus.) Ma ütleksin niimoodi, et ettepanekut ei saa välistada juhul, kui on tõestatud mõlema poole süü, nii ühtede koostöö kui ka teise poole koostöö nendega, kes omakorda huntaga koostööd teevad, aga praegu me leidsime, et me seda ettepanekut selles otsuses arvestada ei saa. Kas hr. Made soovib panna seda hääletamisele? Ei soovi. Me täname. (Hääled saalist.)
Lugupeetud kolleegid ...

Juhataja
Lugupeetud kolleegid, ärme laseme nüüd asja kontrolli alt välja. Ma veel kord küsin Koit Raua käest, kas Pavel Jermoškinil, Liia Hännil, Jüri Rätsepal ja Sergei Sovetnikovil on parandusettepanekud? On või ei ole?

K. Raud
Liia Hännil – läks lausa meelest – on suisa kaks parandusettepanekut. Ühte neist on arvestatud ja teine on peaaegu täies koosseisus koos lisanditega otsuseprojektis sees.

Juhataja
Siis on kõik asi õige.

K. Raud
Pavel Jermoškinil ei ole parandusettepanekut.

Juhataja
Kas Jüri Rätsepal on parandusettepanek?

K. Raud
Jüri Rätsepal oli parandusettepanek, seda on arvestatud.

Juhataja
Siis me peame kõik kahekõned ära. Üks hetk. Tuleme Tiit Made juurde. Tiit Made ei nõua. Ma saan aru nüüd niimoodi, et Jaan Lippmaaga on klaar, Labassoviga on asi klaar, Madega on klaar. Kes meil seal üleval on veel? Liia Hänni. Vaat Liia Hänniga peame nüüd läbirääkimisi.

L. Hänni
Mul on märkus äsjakuuldud teksti kohta, sest seal on lisandunud uusi momente. Mulle tundub, et kolmandas punktis tuleks täpsustada, et jutt on riiklike ettevõtete juhtidest, sest riik kannab vastutust eelkõige riikliku omandi haldajate hea ülalpidamise eest. Ja samuti viimases punktis jääb kõrvu "oma pädevusest lähtudes". On loomulik, et valitsus peab tegutsema oma pädevuse piirides, selletõttu võiks need sõnad välja jätta.

K. Raud
Võib-olla ma loen selle kolmanda punkti uuesti ette ja pr. Hänni oskab siis oma ettepanekut konkreetsemalt formuleerida. "Tagandada oma ametikohtadelt kõik riigi- ja omavalitsusorganite ametiisikud, ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide juhid, kes täitsid või kutsusid üles täitma ebaseadusliku Nõukogude Liidu Riikliku Eriolukorra Komitee otsuseid."

Juhataja
Nii. Liia Hänni, peame ikkagi veel omavahel läbirääkimisi. Kas rahuldab?

K. Raud
Ma saan aru probleemist, mille pr. Hänni tõstatab, et riigi asi on riigiettevõtted ja kõik muud ettevõtted on kellegi teise asi – eraettevõtted jne. Aga 1. punkt teeb Eesti Vabariigi Prokuratuurile ülesandeks algatada viivitamatult uurimine seadusvastasest tegevusest süü ja vastutuse küsimuse lahendamiseks ja käsitleb asutuste ja ettevõtete juhte ning ka üksikisikuid. Nii et minu meelest see probleem vist langeb ära.

L. Hänni
Ei lange. Mulle tundub küll, et siin on väikene vahe olemas, aga kui arvatakse, et see ei ole nii oluline, aga ta tundub olevat oluline, siis võib jätta hääletamisele panemata.

K. Raud
Kas te oskate sõnastada konkreetse ettepaneku?

L. Hänni
Tuleks lisada ainult "riiklike ettevõtete", sest ma põhjendasin, miks.

K. Raud
... riiklike ettevõtete ...

Juhataja
Nii, kas Liia Hänni nõuab või võtab tagasi? Võtab tagasi. Selge. Liia Hänniga on asi klaar. Kas oli veel?

L. Hänni
Oli teine ettepanek jätta välja "oma pädevuse piires", sest valitsus peab niikuinii tegutsema oma pädevuse piires. Sellist ettekirjutust ei oleks antud juhul ju vaja.

Juhataja
Koit Raud, tundub nii, et kaasautorid on nõus.

K. Raud
Ma saan aru, asi käsitleb 7. punkti.

Juhataja
"Oma pädevuse piirides" – kolm sõna välja võtta.

L. Hänni
Oli valitsusele ettekirjutus ja lisatud "oma pädevuse piirides" valitsuse jaoks. Ma ei jõudnud kogu teksti üles kirjutada, sest see oli uus punkt.

Juhataja
Kaasautorid on juba nõus.

K. Raud
Ma loeksin ette selle 7. punkti. Mulle tundub, et näiteks siin ei ole sõna "piires".
"Valitsusel lahendada oma pädevusest lähtuvalt käesoleva otsuse täitmisega seotud küsimused ..."

L. Hänni
Siis on "oma pädevusest lähtuvalt", seal tundub ...

K. Raud
"Oma pädevusest lähtuvalt" välja? Ma arvan, et nõustume sellega.

Juhataja
Autorid nõustuvad. Liia Hänni, kas meil on vahekorrad selged? Liia Hänniga on selged. Jüri Rätsep.

J. Rätsep
Lugupeetud kolleegid ja juhatus! Ma tahaksin esitada ühe selgitava repliigi sama punkti küsimuses, mille kohta mul oli parandusettepanek. Nimelt ma tahaksin tunnustada kolleeg Labassovi parandusettepanekut. Asi on lihtsalt õiguslikus terminoloogias ja tema poolt pakutud расследование on vene keeles õige termin. Следствие tähendab vene keeles karmilt kriminaalprotsessi ühte staadiumi. Nimelt uurimist kriminaalprotsessi mõttes. Meil on eesti keeles formuleeritud see tekst mõttega расследование.

Juhataja
Koit Raud, ma saan aru, võttis selle teadmiseks ja venekeelses tõlkes ei tule mitte следствие, vaid расследование.

K. Raud
Selles osas me saime ühele nõule.

Juhataja
Jääb расследование, Labassov on ka sellega nõus. Nii, Jüri Rätsep, ka meil on vahekorrad selged. Sergei Sovetnikov.

S. Sovetnikov
Lugupeetud Koit Raud! Mind küll ei rahuldanud teie vastused minu küsimustele, aga mul on ikka teine küsimus. Kas on mõtet veel üks komisjon moodustada, kui meil on eetikakomisjon? Las nad uurivad seda küsimust, las abistajad otsivad prokuröri ja teisi inimesi. Mul on ettepanek see küsimus ikka eraldi panna hääletamisele. Aitäh! Aga see komisjoni moodustamise küsimus panna hääletamisele eraldi.

Juhataja
Selge, Sergei Sovetnikov. Ma küsin Koit Raua käest üle, kuidas autorid suhtuvad, kas nad on valmis usaldama eetikakomisjoni?

K. Raud
Me arutasime seda varianti, et usaldada see töö eetikakomisjonile. Samas leidsime siiski, et eetikakomisjoni suunitlus on üsnagi suures osas teistsugune kui hinnangu andmine niisugustele sündmustele ja niisugusele käitumisele, mida viimaste päevade puhul võib mõnede inimeste poolt oletada.

Juhataja
... ja hääletusele läheb Sergei Sovetnikovi parandusettepanek: kas moodustada uus komisjon või usaldada eetikakomisjoni. Kui Ülemnõukogu arvab, et tuleb moodustada uus komisjon, siis ma ütlen, kuidas edasi käituda.

Kelle ettepanekuid veel ei ole arvesse võetud? Koit Raud. Mulle paistab, et meil on vaja veel korra Sergei Sovetnikoviga ...

K. Raud
Missugust ettepanekut? Niisugust ettepanekut meil paberil ei olnud.

Juhataja
Ei, ei. Siis tuleb see korrektselt esitada.

K. Raud
Kirjalikult niisugust ettepanekut, nagu hr. Sovetnikov viimati esitas, ei ole olnud.

Juhataja
Asi hakkab uuesti käest ära minema. Ma küsin, kas Sergei Sovetnikovil on parandusettepanek? Mitte kellelgi teisel ei ole praegu midagi öelda. Teised hääletavad. Ei ole parandusettepanekut? Ma küsin, kas Sergei Petinovil on parandusettepanekut või ei ole?

K. Raud
Hr. Petinovil ei ole parandusettepanekut.

Juhataja
Kui Sergei Petinovil ei ole parandusettepanekut, siis ma palun mitte segada tööd. Kas Heldur Petersonil on parandusettepanek? On olemas. Heldur Petersoniga peame läbirääkimisi. Ei, ma küsin veel kord üle. Koit Raud, kas Heldur Petersonil on parandusettepanek?

K. Raud
Heldur Petersonil oli parandusettepanek, aga temaga me saime enda arvates selgeks juba siis, kui me seda tööd alustasime. Nüüd on tema paber kuhugi teiste paberite vahele kadunud.

H. Peterson
Olen üldjoontes nõus, palusin arvestada kolmandat punkti ja seda on üldjoontes arvestatud. Kuid mul oli sõnastatud, et see komisjon moodustada Eesti Vabariigi Ülemnõukogu eetika- ja riigikaitsekomisjoni liikmetest.

Juhataja
Kas te võtsite arvesse niisugust ranget nõuet või ei võtnud? Võtsite arvesse?

K. Raud
Paraku me ei võtnud niisugust väga ranget nõuet arvesse.

H. Peterson
See ei olnud range.

K. Raud
Härra juhataja ütles, et see oli range nõue.

Juhatajа
Esitati siiski nõue, et ta oleks just nimelt kahe komisjoni baasil, minu meelest on see nõue range. Kui seda parandusettepanekut kirjalikult välja ei tule, siis minu jaoks seda ei eksisteeri. Ma küsin veel kord üle, Koit Raud, kas kõikide ... Jah, Koit Raud läheb otsib veel. Koit Raud, kas on Heldur Petersoni kirjalikku parandusettepanekut?

K. Raud
Heldur Petersoni kirjalik parandusettepanek on leitud.

Juhataja
Selge. Heldur Peterson vajutab mikrofoni sisse, kätt ei ole vaja tõsta.

K. Raud
Ma võin selle sõna-sõnalt ette lugeda. Heldur Petersonil oli kolm parandusettepanekut, nende põhimõtteid on arvestatud. Aga tema eriline nõudmine, nagu nüüd selgus, puudutab 3. punkti ja see on järgmine: "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu eetika- ja riigikaitsekomisjonil moodustada ühine uurimiskomisjon Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmete võimalikest sidemetest ja võimalikust osalemisest (ka kaudsest) nimetatud NSV Liidu riigipöördes ning Ülemnõukogu liikmete võimalikust seotusest ja sidemetest NSV Liidu julgeolekusüsteemiga."

Juhataja
Minu küsimus Heldur Petersonile. Kas Heldur Peterson nõuab hääletusele panekut või ei nõua?

H. Peterson
Lugupeetud juhataja ja ettekandja! Komisjoni koosseisu nimelisel läbivaatamisel ma näen, et enamus on eetikakomisjonist ja riigikaitsekomisjonist. Ja seega võtan oma ettepaneku tagasi.

Juhataja
Suur tänu! Kas meil, Heldur Peterson, on vahekorrad klaarid?

H. Peterson
Klaarid.

Juhataja
Tundub niimoodi, et rohkem ei ole. Heldur Peterson võtab oma tellimuse maha. Kolleegid, kas kellegi parandusettepanek on jäänud ilma tähelepanuta, on unustatud? Ei ole. Sergei Sovetnikov tõi kirjaliku ettepaneku ja kohe hakkame seda arutama. Sergei Sovetnikov teeb ilmselt ettepaneku mitte moodustada uut komisjoni, kes hakkaks tegelema nende asjadega, vaid usaldada see töö eetikakomisjonile. Ma oletan seda.

K. Raud
Hr. Sovetnikov teeb ettepaneku anda eetikakomisjonile uurida 17 Ülemnõukogu saadiku käitumist, kes kirjutasid alla 20. augusti avaldusele. Mul on antud hetkel seda natukene raske mõista.

Juhataja
Ma palun hetkeks selle oma kätte. Ma tunnen Sergei Sovetnikovi käekirja hästi. Sergei Sovetnikov, lülitage mikrofon sisse. Kas te tõepoolest soovite, et sellesse otsusesse tuleks sisse teie ettepanek? Ma loen selle ettepaneku vene keeles ette:
"Поручить комиссии по этике расследование поведения 17 депутатов Верховного Совета Эстонской Республики, подписавших заявление 20 августа."
"Teha eetikakomisjonile ülesandeks uurida 20. augusti avaldusele alla kirjutanud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 17 saadiku käitumist." Sergei Sovetnikov, läheb hääletamisele?

S. Sovetnikov
Ma võtan ta tagasi.

Juhataja
See oleks mõistlik küll. Teine küsimus. Kas korraldada selles küsimuses eraldi hääletamine?
See on selge. See on protseduuriküsimus. Kas Sergei Sovetnikov võtab tagasi? Võtab tagasi. Selge pilt. Sergei Sovetnikov, kas meie vahekorrad on selged? Selged.
Kas Valeri Koisil oli parandusettepanek? Valeri Koisil ei ole parandusettepanekut. Kolleegid, ma küsin veel kord, kas kellegi parandusettepanek on jäänud tähelepanuta? Ei ole jäänud. Kas meil, Koit Raud, ei ole mitte ühtegi hääletamisele panna, või on?

K. Raud
Lugupeetud kolleegid, me peaksime võtma seisukoha otsuse eelnõu 6. punkti suhtes, kus on loetletud meie poolt pakutavad komisjoniliikmed. Kas on täiendusi, parandusi või midagi muud ...

Juhataja
See on teine asi. See on juba järgmine asi. Kas parandusettepanekutega on asi selge? Parandusettepanekutega on asi selge. Nii. Ülejäänud teksti osas meil muresid ei ole. Me võiksime hääletusele panna. Nüüd on küsimus komisjonis. Kas on mingeid muresid? Oot, oot. Enn Leisson, tõstetud käsi tähendab protesti minu tööle. Kas Enn Leissonil oli parandusettepanek? Kas on protseduuriküsimus? Protseduuriküsimus. Enn Leisson.

E. Leisson
Küsimus on nimelt selles, et meil on siin punkt sees, mis käsitleb riikliku eriolukorra komitee otsuste täitmist. Kas me ei peaks need otsused tühistama?

Juhataja
Kolleegid, see ei ole protseduuriküsimus. Kas Vladimir Lebedev teab, mis on protseduuriküsimus?

V. Lebedev
Lugupeetud eesistuja, lugupeetud kolleegid! Mul on protseduuri kohta kaks märkust. Esiteks. Põhimõtteliselt on see uus eelnõu ja jälgida seda kuulmise järgi on väga raske. Ja teiseks. Ma ei näe üldse hääletusprotseduuri vajadust, sest et valitsus on juba võtnud endale parlamendi ja kohtuvõimu organi funktsioonid. Oma otsusega on ta "aktiivse osalemise eest" tagandanud tehase "Dvigatel" direktori, vaatamata sellele, et direktor on alates 12. kuupäevast puhkusel. Tänan!

Juhataja
Kuulge, kolleegid, kui te nüüd ikka niimoodi kuritarvitate usaldust, siis ma ei anna sõna. See ei ole protseduuriküsimus. Nii, selle otsuse eelnõuga on kõik selge, peale selle komisjoni. Nüüd küsin mina teilt, lugupeetud kolleegid, kas autorite poolt pakutud komisjoni koosseis rahuldab teid? Paneme nimekirjad hääletamisele? Rahuldab? Üks hetk. Ma küsin kõik üle. Kõik järjekorras. Kui ... Kolleegid, küsimus on nüüd vastastikuses vastutamises. See tähendab nüüd seda, et soovi korral võib ju veel blokeerida selle otsuse vastuvõtmist, mis tähendab ainult ajaviitmist. Kui siiski Ülemnõukogus on saadikuid, kes arvavad, et see komisjoni koosseis ei rahulda, tuleb meil korraldada jällegi konkurss. Nii. Seda ei ole võimalik detsibellidega reguleerida, vaid siiski ainult hääletamisega. Tõepoolest, siin on nüüd lugu niimoodi, et enamuse tahe peale jääda ei tohi. Kui saalis on üks saadik, kes arvab seda, et ta soovib muuta nimekirja, tuleb konkurss teha. See on teie õigus sisse panna. Autorid võivad sisse panna. Autorid tahavad sisse lülitada Ahaladze ja selle kohta pole midagi öelda. Nii. Autorid on nõus, et Ahaladze läheb sisse ja seda pole vaja rohkem hääletada. Ma oletan niimoodi, et Pavel Grigorjev on vastu. Me ei saa läbirääkimisi sellel teemal korraldada. Teeme lihtsalt niimoodi: kui saalis on üks saadik, kes on sellele vastu, et nimekirjaliselt panna, läheb konkursile. Tundub, et on. Kes on vastu? Mitte keegi ei ole vastu. Grigorjev on vastu? (Hääled saalist.) See küsimus tehakse sellel juhul kirjalikult selgeks. Palun anda mulle kirjalikult ja me reguleerime autoritega ära. Õpime ükskord seda tööd tegema. Hakkame aega tarbetult kaotama lihtsalt sellepärast, et me ei ole harjunud oma reglemendiga. Nii. Ma oletan, et põhimõtteliselt on täiskogu nõus. Kõne alla võib tulla vaid üks vangerdus ja selle vangerduse kohta tehakse mulle kirjalik ettepanek.
Nii. Kas autorid on nõus? Kõik autorid võivad tulla kõnetooli. Tulge kõik kõnetooli, teil on õigus nõustuda või mitte nõustuda. Kui olete nõus, tuleb hääletusele. Olete nõus? Ollakse nõus.
Kolleegid! Jaa, palun, Koit Raud.

K. Raud
Kas Valeri Kois on nõus sellega, et vahetab oma koha hr. Viktor Andrejevi vastu? Meil ei ole selle vastu ka mitte vähematki.

Juhataja
Nii. Selliste menetlustega me oleme jõudnud sinnamaani, et tekst on kooskõlastatud autoritega ja ka komisjoni projekt, personaalne koosseis ja arvuline koosseis on kooskõlastatud. Nüüd mõningad protseduuriküsimused. Klavdia Sergij. Et see nõnda-öelda läbitöötatud tekst enne hääletamist, ma saan niimoodi aru, uuesti saadikutele välja jagada? Võib-olla oleks õigem, kui Koit Raud selge häälega ja aeglaselt selle ette loeb ja tõlk saab rahulikult tõlkida. Klavdia Sergij on nõus.
Nii. Nüüd on aeg nii kaugel, et tõmbame joone alla. See on meie täiskogu ühiskondlik kokkulepe, parandusettepanekutega on asjad klaarid, komisjoniga ka ja Koit Raud hakkab lugema.

K. Raud
Pikkamööda.
"Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus "NSV Liidus ja Eesti Vabariigis toimepandud riigipöördekatse tagajärgede likvideerimise kohta".
Lähtudes Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 19. augusti 1991. aasta avalduse punktist 3 ning arvestades, et 19.–21. augustini 1991 NSV Liidus ja Eesti Vabariigis toimepandud riigipöördekatsele leidus toetajaid ka Eesti Vabariigi võimu- ja valitsemisorganites, ühiskondlikes organisatsioonides ja massiteabevahendites, ja tuginedes Vene NFSV ja Eesti Vabariigi riikidevaheliste suhete lepingu artiklile 8, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustab:
1. Eesti Vabariigi Prokuratuuril viivitamatult algatada uurimine nende ametiisikute, ühiskondlike organisatsioonide, asutuste ja ettevõtete juhtide ning üksikisikute seadusvastases tegevuses süü ja vastutuse küsimuse lahendamiseks.
2. Tunnistada Eesti Vabariigi territooriumil tegutsevad ühiskondlikud organisatsioonid, kes täitsid või kutsusid üles täitma NSV Liidu Riikliku Eriolukorra Komitee otsuseid, seadusvastaseks ja laialisaatmisele või likvideerimisele kuuluvaiks.
3. Tagandada oma ametikohtadelt kõik riigi- ja omavalitsusorganite ametiisikud, ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide juhid, kes täitsid või kutsusid üles täitma ebaseadusliku Nõukogude Liidu Riikliku Eriolukorra Komitee otsuseid.
4. Teha Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ajakirjanduskomisjonile ülesandeks võtta seisukoht nende massiteabevahendite suhtes, mis kutsusid üles seadusvastasele tegevusele ja täitma Nõukogude Liidu Riikliku Eriolukorra Komitee otsuseid.
5. Teha Eesti Vabariigi delegatsioonile, mis on moodustatud läbirääkimisteks NSV Liidu ja Vene NFSV-ga, ülesandeks lülitada viivitamatult läbirääkimiste päevakorda küsimus nende väeosade kohesest väljaviimisest Eesti Vabariigi territooriumilt, mis võtsid osa Nõukogude Liidu Riikliku Eriolukorra Komitee otsuste täitmisest, ning Eesti Vabariigi territooriumil dislotseeruvate Nõukogude Liidu väeosade väljaviimise osas lepingu sõlmimiseks.
6. Moodustada Ülemnõukogu erikomisjon Ülemnõukogu mõningate liikmete tegevuse uurimiseks riigipöördekatse läbiviimisel järgmises koosseisus: Toomas Kork, Enn Tupp, Arvo Junti, Tiit Made, Priidu Priks, Koit Raud, Jüri Rätsep, Villu Jürjo, Jüri Kork, Valeri Kois, Goderdzi Ahaladze.
(Siin ma nüüd pean täpsustuseks ütlema, et vahepealsete läbirääkimiste tulemusena on härrad Andrejev ja Kois omavahel jällegi kohad vahetanud ja eelnõu autorid tunnistavad seda vahetust, kui saalil selle vastu midagi ei ole.)
7. Valitsusel lahendada käesoleva otsuse täitmisega seotud küsimused ning esitada Ülemnõukogu septembrikuu esimesel istungjärgul aruanne tehtud tööst ning ettepanekud küsimustes, mis nõuavad Ülemnõukogu otsustust."

Juhataja
Suur tänu, Koit Raud! Meil on vaja lahendada veel üks probleem. Nimelt läbirääkimiste käigus kooskõlas autoritega toimus vahetus härrade Koisi ja Andrejevi vahel. Kas jääb sisse ikkagi Kois? Jah? Kois jääb sisse. Nii, sellisel juhul mulle tundub, lugupeetud kolleegid, et meil ei ole midagi hääletusele panna loomulikult peale otsuse enda. Praegu on kõne all ikka veel parandusettepanekud ja võimalik komisjoni koosseis.
Härrad Kask ja Ugandi, teie taotlus langeb ära, kuna sisse jäi hr. Kois.
Ma oletan, et ei ole meil vastastikuseid pretensioone ja ma võin otsuse panna tervikuna hääletusele. Suur tänu, Koit Raud!
Kohaloleku kontroll. Kohal on 73 rahvasaadikut, puudub 31.
On saabunud ettepanek see otsus vastu võtta nimelisel hääletusel. Nii kaua kui ettepanekut vormistatakse, ma informeerin, et on saabunud ettepanek juba menetluse käigus kolleeg Jaak Allikult, et see otsus võetaks vastu nimelisel hääletusel. Praeguse seisuga oleks selleks vaja 25 rahvasaadiku nõusolekut. Ma oletan, et vaheaega nõutakse enne selle otsuse vastuvõtmist. Sergei Petinov. Siis selle protseduuri me võime läbi viia. Nii. Ma panen hääletusele. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et antud otsus võetakse vastu nimelisel hääletamisel? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 47 rahvasaadikut, vastu on 6, erapooletuid on 15. Hääletamine on nimeline.
Kolleegid, kaks saadikurühma, "Koostöö" ja võrdõiguslased, paluvad viis minutit vaheaega. Palun ärge kaugele minge. Viis minutit on lühikene aeg. 17.18.

V a h e a e g

M. Lauristin
Ma kasutan vahepealset pausi, et tuletada meelde Peet Kase ettepanekut. Ettepanekud Põhiseadusliku Assamblee moodustamise ja korra ja muude sellega seotud küsimuste kohta katsuge tuua esmaspäeva jooksul protokolliosakonda. Töörühm hakkab tööle teisipäeval kell 11 ruumis 256. See on eetikakomisjoni ruum.

Juhataja
Kohaloleku kontroll. Kohal on 71 saadikut, puudub 33. Meil läks kaks tükki vahepeal kaduma. Allik oli juba kadunud. (Hääled saalist.) Jaa. Ei. Kõik on korras.
Niimoodi, kolleegid, asugem nüüd nimelisel hääletusel vastu võtma.
Lugupeetud kolleegid! Kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus NSV Liidus ja Eesti Vabariigis toimunud riigipöördekatse tagajärgede likvideerimise kohta? Palun hääletada! 53 häält on vaja.

Selle ettepaneku poolt on 65 rahvasaadikut, vastu on 1, erapooletuid on 5. Otsus on vastu võetud.